Teema: Septembribeebid 2023

#4148835:

#4148711:

Kõik kes kirjutasid, ma saatsin teile lingi mille kaudu peaks saama liituda. Uued kirjutajad, ei pea saatma mulle oma fb profiili, piisab kui saan teie mailile vastata 🙂

13+5 🐝

Kahjuks pole mina lingi saanud.

KV

Kirjuta uuesti ja vaata, et mail kindlasti õige oleks. Teised on seni lingi kätte saanud

#4149619:

Minul 11+5 ja rasseduse tunnused kõik kadunud. Varem olid pidevad gaasivalud ja iiveldus, aga nüüd ei midagi. Tekib vaikselt hirm, et kas kõik on korras. Oscar uh on alles järgmise nädala keskel.

Kas määrib? Kas on kõhuvalu?

#4149619:

Minul 11+5 ja rasseduse tunnused kõik kadunud. Varem olid pidevad gaasivalud ja iiveldus, aga nüüd ei midagi. Tekib vaikselt hirm, et kas kõik on korras. Oscar uh on alles järgmise nädala keskel.

See on see aeg kus platsenta hakkab hormoone ise tootma ja sinu organismi koormus väheneb seevõrra. Seega võibki väsimus, iiveldus kaduda. Kuidas rinnad näiteks on?

#4149707:

#4149619:

Minul 11+5 ja rasseduse tunnused kõik kadunud. Varem olid pidevad gaasivalud ja iiveldus, aga nüüd ei midagi. Tekib vaikselt hirm, et kas kõik on korras. Oscar uh on alles järgmise nädala keskel.

Trügin teemasse. Ise ei oota septembribeebit, aga loen ka teiste teemasid. Mul olid ka ilmselt enamus sümptomeid vahemikus 6-12 nädalat. Teine trimester oligi kõige kergem olla, siis kadus iiveldus jmt ära.

Kindlasti on kõik hästi ja ole ise rahulik! Muretsemine ei ole hea sulle ega lapsele. Kui aga midagi juhtub, siis kindlasti mine kontrolli. Aga eks mõnevõrra selline mure, et kas kõik on korras, käib ilmselt terve raseduse meiega kaasas.

Ma tunnen ka siiralt kaasa käole, kelle rasedus katkes. See on kohutavalt valus, aga ei ole vaja siiski lisaärevusse ajada teisi.

Mina nt doplerit ei tahtnud osta. Mõtlesin just, et tekitan endas lisastressi nende südamelöökide otsimisega ja saan veel ehmatuse, kui ei leiagi. Aga eks see on ka väga subjektiivne – nende leidmine võib ka anda ju rahu.

Mina ostsingi doppleri just sellepärast, et ma juba arvasin, et on peetunud ja sellepärast oli mul südamerahu vaja. Ma ei ole iga rasedusega seda ostnud ega kasutamud, aga seekord juba tundsin, et vajan. Ja jumal tänatud, et see mul olemas oli, muidu oleks ikka väga suur šokk olnud, kui lähed oscarisse lootuses lapse sugu teada saada, aga saad teada, et juba kuu aega surnud olnud. Iga täiskasvanud inimese saab ju aru, et ühe kogemus ei tähenda, et kõigil nii läheb, enamasti läheb kõigil siiski hästi. Muidugi irooniline, mulle ämmakas muudkui rääkis, et peetumised pole nii tavalised, et sellepärast muretsema peab, aga kui nuttes ta kabinetti tableti järgi läksin, siis rääkis vastupidist juttu, et ikka igaühel võib juhtuda ja sa pole ainus jne. Mind ajabki kõige rohkem närvi, et mu rasedus oli juba arvele võtmisest nädal aega varem peetunud ja ma käisin ta juures kokku 3 korda, iga kord ütlesin, et asi pole õige, iga kord ignoreeris ja naeris mu välja. Mida aeg edasi puhastusel, seda hullem see on, platsenta areneb edasi ja see, mis sealt pärast välja tuleb, on õudne. Kuu aega varem oleks see märksa lihtsam olnud.
Loomulikult enamusel lähebki teisest trimestrist paremaks, aga kui ikka tunne on kehv ja muretsed, siis see ka kuidagi kasulik pole. Mul oli näiteks vererõhk iga kord kõrge, sest ma olingi igal vastuvõtul närvis. Ämmakas ütles, et mis sa selle peetumise pärast nii väga muretsed, et kas mul on kunagi olnud, ja et teda paneb see vererõhk rohkem muretsema. Et kindlasti on mul eluaeg liiga kõrge olnud jne. Enne Oscari uh oli mu ülemine vererõhk üle 180, kui õigesti mäletan, siis korra oli 186. Kodus pärast mõõtes oli täiesti normis, sest rahu oli maa peal, nüüd muidugi üldse mingi 80/60 jms.
Ma lihtsalt tahangi öelda, et osta doppler, kindlasti kuuled südametööd ja saad rahus rasedust nautida, mitte ei pea iga päev paanitsema, et miks nii hea olla on. Ma ei rääkinud oma rasedusest mitte kellelegi, sest kogu aeg vasardas peas, et asi pole õige ja see ei lõppe hästi.

#4149714:

#4149707:

#4149619:

Minul 11+5 ja rasseduse tunnused kõik kadunud. Varem olid pidevad gaasivalud ja iiveldus, aga nüüd ei midagi. Tekib vaikselt hirm, et kas kõik on korras. Oscar uh on alles järgmise nädala keskel.

Trügin teemasse. Ise ei oota septembribeebit, aga loen ka teiste teemasid. Mul olid ka ilmselt enamus sümptomeid vahemikus 6-12 nädalat. Teine trimester oligi kõige kergem olla, siis kadus iiveldus jmt ära.

Kindlasti on kõik hästi ja ole ise rahulik! Muretsemine ei ole hea sulle ega lapsele. Kui aga midagi juhtub, siis kindlasti mine kontrolli. Aga eks mõnevõrra selline mure, et kas kõik on korras, käib ilmselt terve raseduse meiega kaasas.

Ma tunnen ka siiralt kaasa käole, kelle rasedus katkes. See on kohutavalt valus, aga ei ole vaja siiski lisaärevusse ajada teisi.

Mina nt doplerit ei tahtnud osta. Mõtlesin just, et tekitan endas lisastressi nende südamelöökide otsimisega ja saan veel ehmatuse, kui ei leiagi. Aga eks see on ka väga subjektiivne – nende leidmine võib ka anda ju rahu.

Mina ostsingi doppleri just sellepärast, et ma juba arvasin, et on peetunud ja sellepärast oli mul südamerahu vaja. Ma ei ole iga rasedusega seda ostnud ega kasutamud, aga seekord juba tundsin, et vajan. Ja jumal tänatud, et see mul olemas oli, muidu oleks ikka väga suur šokk olnud, kui lähed oscarisse lootuses lapse sugu teada saada, aga saad teada, et juba kuu aega surnud olnud. Iga täiskasvanud inimese saab ju aru, et ühe kogemus ei tähenda, et kõigil nii läheb, enamasti läheb kõigil siiski hästi. Muidugi irooniline, mulle ämmakas muudkui rääkis, et peetumised pole nii tavalised, et sellepärast muretsema peab, aga kui nuttes ta kabinetti tableti järgi läksin, siis rääkis vastupidist juttu, et ikka igaühel võib juhtuda ja sa pole ainus jne. Mind ajabki kõige rohkem närvi, et mu rasedus oli juba arvele võtmisest nädal aega varem peetunud ja ma käisin ta juures kokku 3 korda, iga kord ütlesin, et asi pole õige, iga kord ignoreeris ja naeris mu välja. Mida aeg edasi puhastusel, seda hullem see on, platsenta areneb edasi ja see, mis sealt pärast välja tuleb, on õudne. Kuu aega varem oleks see märksa lihtsam olnud.

Loomulikult enamusel lähebki teisest trimestrist paremaks, aga kui ikka tunne on kehv ja muretsed, siis see ka kuidagi kasulik pole. Mul oli näiteks vererõhk iga kord kõrge, sest ma olingi igal vastuvõtul närvis. Ämmakas ütles, et mis sa selle peetumise pärast nii väga muretsed, et kas mul on kunagi olnud, ja et teda paneb see vererõhk rohkem muretsema. Et kindlasti on mul eluaeg liiga kõrge olnud jne. Enne Oscari uh oli mu ülemine vererõhk üle 180, kui õigesti mäletan, siis korra oli 186. Kodus pärast mõõtes oli täiesti normis, sest rahu oli maa peal, nüüd muidugi üldse mingi 80/60 jms.

Ma lihtsalt tahangi öelda, et osta doppler, kindlasti kuuled südametööd ja saad rahus rasedust nautida, mitte ei pea iga päev paanitsema, et miks nii hea olla on. Ma ei rääkinud oma rasedusest mitte kellelegi, sest kogu aeg vasardas peas, et asi pole õige ja see ei lõppe hästi.

Pöördu raseduskriisi nõustaja poole!

#4149719:

kogu aeg vasardas peas, et asi pole õige ja see ei lõppe hästi.

Pöördu raseduskriisi nõustaja

Ma ei taha. Ma ei suuda poolt sõnagi rääkida ilma nutmata ja ma ei taha telefonis või näost näkku võõraste inimestega sellest rääkida.

#4149719:

#4149714:

#4149707:

#4149619:

Minul 11+5 ja rasseduse tunnused kõik kadunud. Varem olid pidevad gaasivalud ja iiveldus, aga nüüd ei midagi. Tekib vaikselt hirm, et kas kõik on korras. Oscar uh on alles järgmise nädala keskel.

Trügin teemasse. Ise ei oota septembribeebit, aga loen ka teiste teemasid. Mul olid ka ilmselt enamus sümptomeid vahemikus 6-12 nädalat. Teine trimester oligi kõige kergem olla, siis kadus iiveldus jmt ära.

Kindlasti on kõik hästi ja ole ise rahulik! Muretsemine ei ole hea sulle ega lapsele. Kui aga midagi juhtub, siis kindlasti mine kontrolli. Aga eks mõnevõrra selline mure, et kas kõik on korras, käib ilmselt terve raseduse meiega kaasas.

Ma tunnen ka siiralt kaasa käole, kelle rasedus katkes. See on kohutavalt valus, aga ei ole vaja siiski lisaärevusse ajada teisi.

Mina nt doplerit ei tahtnud osta. Mõtlesin just, et tekitan endas lisastressi nende südamelöökide otsimisega ja saan veel ehmatuse, kui ei leiagi. Aga eks see on ka väga subjektiivne – nende leidmine võib ka anda ju rahu.

Mina ostsingi doppleri just sellepärast, et ma juba arvasin, et on peetunud ja sellepärast oli mul südamerahu vaja. Ma ei ole iga rasedusega seda ostnud ega kasutamud, aga seekord juba tundsin, et vajan. Ja jumal tänatud, et see mul olemas oli, muidu oleks ikka väga suur šokk olnud, kui lähed oscarisse lootuses lapse sugu teada saada, aga saad teada, et juba kuu aega surnud olnud. Iga täiskasvanud inimese saab ju aru, et ühe kogemus ei tähenda, et kõigil nii läheb, enamasti läheb kõigil siiski hästi. Muidugi irooniline, mulle ämmakas muudkui rääkis, et peetumised pole nii tavalised, et sellepärast muretsema peab, aga kui nuttes ta kabinetti tableti järgi läksin, siis rääkis vastupidist juttu, et ikka igaühel võib juhtuda ja sa pole ainus jne. Mind ajabki kõige rohkem närvi, et mu rasedus oli juba arvele võtmisest nädal aega varem peetunud ja ma käisin ta juures kokku 3 korda, iga kord ütlesin, et asi pole õige, iga kord ignoreeris ja naeris mu välja. Mida aeg edasi puhastusel, seda hullem see on, platsenta areneb edasi ja see, mis sealt pärast välja tuleb, on õudne. Kuu aega varem oleks see märksa lihtsam olnud.

Loomulikult enamusel lähebki teisest trimestrist paremaks, aga kui ikka tunne on kehv ja muretsed, siis see ka kuidagi kasulik pole. Mul oli näiteks vererõhk iga kord kõrge, sest ma olingi igal vastuvõtul närvis. Ämmakas ütles, et mis sa selle peetumise pärast nii väga muretsed, et kas mul on kunagi olnud, ja et teda paneb see vererõhk rohkem muretsema. Et kindlasti on mul eluaeg liiga kõrge olnud jne. Enne Oscari uh oli mu ülemine vererõhk üle 180, kui õigesti mäletan, siis korra oli 186. Kodus pärast mõõtes oli täiesti normis, sest rahu oli maa peal, nüüd muidugi üldse mingi 80/60 jms.

Ma lihtsalt tahangi öelda, et osta doppler, kindlasti kuuled südametööd ja saad rahus rasedust nautida, mitte ei pea iga päev paanitsema, et miks nii hea olla on. Ma ei rääkinud oma rasedusest mitte kellelegi, sest kogu aeg vasardas peas, et asi pole õige ja see ei lõppe hästi.

Sul on õigus ämmaemanda osas kirjutada kaebus.

Tegelikult ei teinud ju ämmakas midagi valesti, järgis vaid oma juhendeid ja kõik.

#4149731:

#4149719:

kogu aeg vasardas peas, et asi pole õige ja see ei lõppe hästi.

Pöördu raseduskriisi nõustaja

Ma ei taha. Ma ei suuda poolt sõnagi rääkida ilma nutmata ja ma ei taha telefonis või näost näkku võõraste inimestega sellest rääkida.

See näitabki, et sul on hädasti seda vaja.

Väga suur vahe on, et kas jagada nõu oma kogemuse baasil või näha on, et kirjutatakse läbi valu ja detailselt justkui teraapiat otsides. Ja seda vähegi igasse võimalikku teemasse kirjutades. Oma negatiivse sündmuse detailne kirjeldamine pigem rasedale pole kindlasti õigustatud, negatiivset kogemust saab ka neutraalsemalt jagada.

#4151110:

Kas Oscar uuringu vereanalüüsi tuleb anda söömata-joomata? Selle kohta ämmakas midagi ei öelnud.

Ja lugesin alles nüüd, vere oleks pidanud (soovituslikult) andma 11. nädalal, aga ma lähen homme andma ja on 13+. Kas see muudab uuringu tulemusi ebausaldusväärsemaks? Mulle öeldi et vähemalt 4h enne vereanalüüs, st lähen hommikul andma ja homme lõunal on UH.

Söömata joomata, ideaalis vist peaks viimane söögikord olema kell 20 õhtul. Samal päeval võiks vältida magusa söömist.

Tegelikult võib teoorias vist anda ka enne oscarit, ainuke nõue peaks olema see, et oscari ajaks peavad vereproovi tulemused käes olema, sest muidu ei saa oscarit teha – seepärast tihti see nõue varem veri anda.

Fertilitase lehel

Testi läbiviimiseks sobilik aeg on 11. – 14. rasedusnädal. Vereanalüüsi ja loote ultraheli uuringu võib teha samal päeval (nn. OSCAR – One Stop Clinic for Assessment of Risk). Test on aga tundlikum kui vereanalüüs platsenta valkudele anda 10.-11. rasedusnädalal ja ultraheli uuring teha 12.-13. rasedusnädalal.

Mulle ütles ämmakas, et 12h enne vere andmist ei tohiks süüa ega juua (isegi mitte vett).

Mina läksin Oscari verd andma täiesti lambist, pärast vererõhu mõõtmist lihtsalt ütles, et kui sa juba siin oled ja 10 nädalat on täis, hüppa sealt ka läbi. St et olin söönud-joonud nagu tavaliselt. Esimesel vereproovil enne arvele võtmist ei tohtinud, kuna vaadati ka veresuhkrut.

Hei

Olen siin pidev jälgija olnud, aga enne Oscarit ei julgenud sõna võtta. Nüüdseks Oscar tehtud, riskid madalad, ainult preeklampsia risk on kõrgenenud.
Tulemas on esimene laps. Alguses olid mõningad terviseprobleemid, aga praegu on enesetunne üldiselt hea, lihtsalt väsin kiiremini.

Kas Facebooki grupiga saab ka veel liituda? 🙂

-minion

Mul ka uuring tehtud.

Ma vist facebooki grupiga ei plaani liituda, seega hoiaksin siinsel foorumil silma peal aeg-ajalt.

Liitumiseks võib soovi saata

septembribeebid2023@online.ee

14+6 🐝

#4158643:

16 nädalat sai eile täis ja äpi järgi võib mitte esmarase juba siit alates liigutusi tundma hakata. Juba eile päeva teises pooles tundsin midagi imelikku küll, aga no vot ei oska öelda, kas õige asi või ei. Pole nagu esimest korda rase, aga eks eelmisega tundsin vist alles siis kui ikka konkreetselt tunda oli, 19+ nädalal.

Selline seestpoolt kõditav tunne, aga see jääb nagu naba taha, vb siis lihtsalt nabanööri venimine või ma ei tea 😄

Kuidas teistel, varsti kõik seal 16+ ju?

Nabanöor on ikka lapse naba küljes, mitte sinu, ja emakas ei ulatu veel nabani sul,et sa seal midagi tunneks.