Teema: Suvi ja korteris elamine – aidake vinguda!

#4008691:

Mina nt “kogun” jalkastaadione ja mänge. Erinevad liigad, meeskonnad, derby’d, mängijad jne

Põnev!

Oled sa mees või naine?

Ja soovid sa sellest lähemalt rääkida? 🙂

Selge. Kahju.

Seda võid ikka öelda, kas oled M v N?

Seda ägedam. See sinu hobi.

Olin suht kindel, et oled mees. Aga nii kaugele ei mõelnud, et milline perekoolikas.

Yksikmeheks, revolvriks ja kes see kolmas veidrik siin oligi.. mees.. ja miski number, ma sind ei pidanud. Arvasin, et on keegi uus lisandunud Pk “perre”, tagasihoidlikul moel 🙂 Ei targuta igas teemas, seega pole ka silma jäänud. Kuigi ei tea ju, kes sa nimeliselt oled. Ja ei peagi teadma.

Mulle meeldib samuti sport, aga jalkat staadionil pole vaatamas käinud. Lisaks on sul see muu spetsiifika teada (“erinevad liigad, meeskonnad, derby’d, mängijad jne”). Ma olen Messit oma silmaga näinud Oslos viibides ja tean ka, kes on Cristiano Ronaldo ning sellega mu teadmised  jalgpallist piirduvad. Kodumaised staare ka ikka tean. Seetõttu ongi huvitav.

Samas olen nt. rally fänn, mis oli siingi kirutud teema, et miks kogu delfi on seda jama täis.

Minu jaoks põnev! Adrenaliinilaks missugune! Seda ikka kohapeal viibides. Selgi aastal Selgise karjääri kaasa elama minemas. Seda enam, et hea sõber on Tänaku meeskonnas mehaanik ja nii pääseb ka “telgitagusele alale”.

#4008606:

#4008593:

Aga nagu näha, on suuremal osal “maainimestest” robotniiduk, ei mingeid peenraid ega lilli.

On peenrad ja lilled. Väga meeldib nende ümber nokitseda. Maad on roboti jaoks liiga palju, see töö tehakse traktori ja trimmeritega.

Väga tore. Aga saage teie, maaharijad, samamoodi aru neist, kel puudub igasugune tung ja soov näppupidi peenarde ümber nokitseda.

Omaarust on teil kõik nii tasakaalus ja olete õnnelikud, pealtnäha viisakate postitustega, kuid miks siis kumab teatud lausetest läbi mingi eriline kibestumus ja noriv stiil teistsuguste inimeste osas?

Mõned näited. Mis sa siis reisidel teed, kui loodus ei huvita? Kappad mööda muuseume? Sõna kappama nagu? Ei, inimene jalutan rahulikult muuseumide vahet, kui soovib, ja naudib kunstiväärtusi.

Mis sul seal teha, lösutad restoranis? Ei, miks nad lösutavad. Nad naudivad melu ja kultuuriväärtusi ja siis külastavad erinevaid restorane. Nii normaalne ju.

Reisidel on ausalt öeldes niiiii palju avastada ka ilma näpud mullas mindsetita.

Mul on head hotellid, tavaliselt võtan viimasel ajal eraldi korteri, mitte hotelli. Olen enne kaardistanud head restod, veinimõisad, muuseumid. Rendin auto, sõidan ja avastan.

Meil pole maakodu, teadlikult, ei taha. On täitsa okei maja Tallinnas, nii 300 ruutu ja 2000 m2 krunt. Loomi armastan väga, kaks suurt näitusekoera. Aias ma ei tegutse, ei soovi. Aednik on, kes hoiab pildi korrektse. Lilli pole, on vaid muru, looduslik männimets ja paar õitsevat võimsat põõsast (ma ei tea kahjuks, mis põõsad need on, aga on ilusad). Ise planeerin reise. Restod, muuseumid, katedraalid ja koertenäitused huvitavad väga.

#4009764:

Mul on head hotellid, tavaliselt võtan viimasel ajal eraldi korteri, mitte hotelli. Olen enne kaardistanud head restod, veinimõisad, muuseumid. Rendin auto, sõidan ja avastan.

Lisan veel, autoks on tihtipeale lahtine kabriolett, siis saab sõita nii, et lokid tuules lehvivad.

Suvel on mul tihti samasugune tunne nagu teemaalgatajal – et tahaks oma maja või ridaelamut, et saaks kergema vaevaga õuerõõme nautida ja lapsed lihtsalt terrassiuksest välja saata. Tõesti on nii, et ilusa suveilmaga võib korteris viibimine mõjuda masendavalt.

AGA. Me oleme siiski perega teinud teadliku valiku, et elame linnas korteris, sest linnas maja ega ridaelamut lihtsalt ei jaksa endale lubada, linnast välja ei taha kolida (ei taha linna tööle pendeldada) ja suvilat ka ei hakka hankima. Lihtne põhjus – ei taha end tegelikult ühe koha külge ankrusse seada.

Meie lahendus on ikkagi väljasõidud. Me küll ei leia, et üle paari tunni pole midagi õues teha. Ikka on. Tihti pakimegi end niimoodi autosse, et võime päev otsa ära olla. Sõidame näiteks ühest rannast teise, ühest linnakesest teise. Käime palju teistes linnades ööbimas, erinevatel üritustel jne.

Siin jõuan tagasi ankru jutu juurde – näen tuttavaid, kellel on oma maja või suvila, kus nad ei jõuagi viibida ja toimetada, sest tegelikult tahavad lapsed nädalavahetusel Lottemaale, , Pärnu randa, mõnele festivalile või kes teab kuhu, isegi välismaale on vaja suvel sõita. Ehk siis oma aed on tore küll, aga samas tahaks igale poole mujale ka.

Seega meie oleme võtnud õppust ja hoidnud end tagasi, kui vahel suvila mõte ka kohutavalt kummitama on hakanud. Valime välja hoopis mõne põneva koha ja sõidame sinna. Lõppude lõpuks – kui palju neid ilusaid ilmasid üldse on, eriti neid, mis langevad kokku vabade päevadega? Varsti jälle talv ja siis on mul küll täiesti ükskõik, kus ma elan – peaasi, et saaks kiiresit tuppa ja õue õuduse selja taha jätta.

#4010660:

#4010594:

Varsti jälle talv ja siis on mul küll täiesti ükskõik, kus ma elan – peaasi, et saaks kiiresit tuppa ja õue õuduse selja taha jätta.

Minul on täitsa vastupidi – tahaks kogu looduse stiihiaga kontaktis olla, olgu hetkel nii vastik kui tahes. Mu lapsed meenutavad mõnuga lumetorme, kui me autoga 2 km enne kodu kinni jäime ja sumpasime läbi põlvini lume. Kuidas -30-kraadise ilmaga öösel kodu poole sõites kujutad ette üht majakest keset jäist metsa, kus on tuluke toas ja soe ja hea, aga pead end sinnani kaevama. Kõik see puude paukumine ja külmetavad varbad. Mida teevad sügistormid ja vihmad, kuidas puud võivad langeda ja vesi kuuri all lainetada. Kuidas tundub ja mida võib korda saata suvine äike koos üüratu padukaga. Ja need looduse hääled ja lõhnad. Kõik see tundub nagu tegelik elu, millest ma aastaid korteris elades midagi ei teadnud. Ja no praegu – basseinid välja ja lapselapsed aina uhagu vees möllata.

Jah, mõistan sind, need kujutluspildid annavad tõesti müstilisel kombel mingi seletamatu erutuse- ja õnnetunde laksu.

Aga ma vaatan analoogseid videosid YouTube vahendusel ja saan sama fiilingu kätte.

Elan jätkuvalt Tallinna majas.

Kui ikka lapsed peavad igal hommikul kell 8 kesklinnas koolis olema, siis jääb see lumes sumpamine, isolatsioon ja looduse stiihia live’s ära.

#4010732:

Need plastmassist basseinid on tõesti tõeline looduse stiihia.

Mida su lause tähendab? Praegune kuumus on looduse stiihia küll, vähemalt siinmail.

#4011225:

Mind huvitab, kas nüüd hakkabki olema iga suvi nii kuum nagu eelmise ja selle aasta oma?

Jah, hakkab küll. Kas just kogu suvi, aga kui vanasti olid kuumalained 3-7 päeva, siis nüüd venivad need pikemaks.

#4011252:

ka vanasti oli mitme nädala pikkuseid kuumalaineid ja kuude kaupa kestvat põuda.

Need olid erandlikud aastad üle mitme aasta. Praegu on igal aastal umbes kuu aega kuumalainet. Ja mitte suve peale kokku, vaid järjest.

#4006976:

Aga iga päev ikka ei loksu küll Võrumaa metsast Tallinna kesklinna kooli v lennujaama, et koosolekule sõita.

Mina näiteks lennujaamas koosolekul ei käigi. Meie firmas on asjad nii hästi organiseeritud, et 90% koosolekutest on veebis. See on kõigi soov, ka nende, kes töökoha vahetusläheduses elavad. Ettevõtte poolt on organiseeritud tasemel tehnika, seega ei näe keegi vajadust koha peale kokku tulla. Jah, suuremad aastakoosolekud või kokkulepitud kohtumised (välis)külalistega toimuvad majasisese. Need muidugi ei ole igapäevased. Ma ei kujuta ette, mis ettevõte teeb iga päev koosolekuid? Mis teil segaseks jääb või mida veebis arutada ei saa?

#4010660:

#4010594:

Varsti jälle talv ja siis on mul küll täiesti ükskõik, kus ma elan – peaasi, et saaks kiiresit tuppa ja õue õuduse selja taha jätta.

Minul on täitsa vastupidi – tahaks kogu looduse stiihiaga kontaktis olla, olgu hetkel nii vastik kui tahes. Mu lapsed meenutavad mõnuga lumetorme, kui me autoga 2 km enne kodu kinni jäime ja sumpasime läbi põlvini lume. Kuidas -30-kraadise ilmaga öösel kodu poole sõites kujutad ette üht majakest keset jäist metsa, kus on tuluke toas ja soe ja hea, aga pead end sinnani kaevama. Kõik see puude paukumine ja külmetavad varbad. Mida teevad sügistormid ja vihmad, kuidas puud võivad langeda ja vesi kuuri all lainetada. Kuidas tundub ja mida võib korda saata suvine äike koos üüratu padukaga. Ja need looduse hääled ja lõhnad. Kõik see tundub nagu tegelik elu, millest ma aastaid korteris elades midagi ei teadnud. Ja no praegu – basseinid välja ja lapselapsed aina uhagu vees möllata.

Ma elasin terve lapsepõlve selles stiihias – keskusest eemal vana talumaja, ilma mugavusteta, autot meil ka polnud. Ega nüüd sellist lõpmatut naudingut just ei olnud. Kuigi kevad ja suvi olid üldiselt mõnusad (aga äikest ma väga kartsin, siis nagu oli rohkem ka seda ilmanähtust), siis pime sügis ja lummeuppunud käre talv… Aga mis ei tapa, see teeb … jne.

Nüüd elan linnakorteris juba palju aastaid. Ja selle stiihia saab ka linnas kogu täiega kätte. Minu lähedal on Stroomi mets ja meri. Mäletate, nt oli kõva torm aprilli alguses, lundki tuiskas… Pluss on selliste hullude ilmade puhul veel see, et linnamets ja mereäär on siis ka suht inimtühjad.

#4014096:

Sääsed, kärbsed, parmud ja naabrid. Kõik tüütud tegelased, kes majas elades nö elu rikkuma kipuvad.

Olen elanud pool elu majas, ja teise korteris. Mõlemal on oma head ja vead, ei oskagi enam ühte teisele eelistada. Täielikust õnnest on puudu vist ainult finantsvabadus, et saaks soovi korral kõigest parima võtta.

Korteris elades on elu rikkuvad naabrid ikka esikohal, sääsed ja kärbsed on köömes selle kõrval.

Korteriga on see hea, et keerad ukse lukku ja lähed kuhugi. Halb on see et igaks välja minekuks peabki nagu minema. Mis on aga probleem aia puhul, kui oled taimekasvataja hingega-kes hooldab ja kastab su taimi, kui tahad suvel nädalaks kuhugi mujale minna.