Hei Vapper, anna kindlasti teada ka kuidas tänane arstilkäik läks. ????
Raporteerin õnnelikuna: Põnn on kasvanud nädalaga 2x (eelmine E oli 3,5 mm, täna 7 mm), süda lööb korrapäraselt, UH järgi vastab rasedus 6+4. Endal kaalu juures 1 kg. Meiega on kõik korras ????
Järgmine arstikülastus juba Oscar (juunis). Nii et ma asun nüüd vapralt kõhtu kasvatama ????
Vapper(41) 6+3
Juhuuu!
Heihei!
Olen aktiivne kaasalugeja ja triibupüüdja, kuid nüüd mõtlesin teha ka enda esimese postituse.
Siin teema all ehk oskavad targemad ja teadjad nõu natukene anda 🙂
Oleme triipe püüdnud eelmise aasta kevadest. Juulis sain positiivse rasedustesti, väga õrna teise triibuga. Arst saatis vereproovi tegema ja vereproovi näit oli nii kahe vahel, et nad ei osanudki mulle öelda, et kas nüüd olen rase või ei. Mõtlesin, et ootame siis ja vaatame mis aeg näitab. Umbes nädal hiljem algasid päevad. Täpselt sellised, nagu tavaliselt ja minu pettumus oli nii suur, nagu paljud teie seast teavad, milline see tunne on. Varasemalt mul pole ka tsüklihäiret olnud, kõik on alati täpselt ajastatud. Aga seekord siis ilmselt oli.
Oleme nüüd veel ja veel proovinud. Mõned päevad tagasi OV ajal jälle. Peale seda aga oli järgmise päeva hommikul kõhus nii imelik tunne, alakõhus õrnalt tuikab. See sarnaned PMS valule kuid on palju leebem. Lihtsalt ebamugav. Valu on juba neljas päev. Kas keegi targematest teab, millest see olla võib ja kas on ka teil nii olnud?
Tore on teie lugusid lugeda ja kaasa elada.
Olge kõik sama vahvad edasi 🙂
E.
Tere!
Kirjutan siis siia ka oma loo lühidalt.
Mehega koos olnud üle 8a, last hakkasime proovima teha eelmisest veebruarist. Läksime kohe igaks juhuks ka arstide vastuvõtule ja valetasime, et oleme juba aastake proovinud 😛 Et kõik analüüsid tehtaks.. Minul algul eriti midagi ei uuritud, tehti tavaline UH jne ja saadeti edasi proovima.. Mehel oli spermaproov ülihalb – 3 mg sperma kohta oli 4 spermi ja need olid liikumatud.. Ehk siis arvukus oli 0. Tuli välja, et ta oli steroide salaja söönud. Lõpetas nende söömise, sai 4 kuud ravi + 50-euroseid vitamiine mitu pakki ja sai enda näidud sügiseks korda. Siis läksin ma teise viljatusarsti juurde (guugeldasin tegutseja-arsti välja) ja tema uuris kohe probleemid välja: kilpnäärme-näitaja oli kõrge (alatalitlus), D-vitamiin madal ja emakas oli tilluke polüüp. Seda ei märganud enne mitte ükski günekoloog ega viljatusarst, kuna UH tehti siis alles esimest korda tsüklist sõltuvalt – paar päeva peale päevi. Sain veebruari algusest siis kilpnäärme-hormoone sööma hakata ja ka D-vitamiini. Märtsis sain triibud 🙂 Ehk siis tehtud sai asi veebruari lõpus. Hetkel siis peaks olema rasedust 11+0, ootame oma esimest kõhupealset UH-d, sest mina sellest tupesisesest küll aru ei saanud, et seal mingi süda värelema peaks.. Arst ja mees nägid..
Peale OV-d tundsin kohe end teisiti.. Tahtsin koguaeg kõhtu silitada ja lamades panin paar korda ka padja pepu alla, et kõht madalamal oleks.. Ei tea, miks, lihtsalt tundsin, et nii mugavam.. Vasakul alakõhus torkis ka igapäevaselt õrnalt. Pesastumise päeval siis tundsin, kuidas valutorked liikusid järjest läbi munajuha kõhu keskele-poole emakasse 😀 Ja arst hiljem kinnitas ka, et vasakul oli kollaskeha ja sealt tuli munarakk 🙂 Edasi tundsin torkeid keskel alakõhus.. Muid tunnuseid ei olnud – tavaliselt enne päevi rinnad juba valusad, aga seekord polnud ja seda pidasin ka julgustavaks märgiks, et ehk õnnestus lõpuks 🙂
Esimese ülivarajase testi (mis peaks näitama juba 6 päeva peale viljastumist) tegin DPO9 ja see oli täiesti negatiivne (ma vb ei oska triibuvarje näha). Päevad oleks pidanud hakkama DPO13 ja siis tegin uue testi igaks juhuks.. See oli juba täitsa positiivne 🙂 Tegin mõne päevaga kokku 4 testi (sest mees ka ei uskunud) ja kõik olid positiivsed. Läksin siis ka Synlabi ja tegin 2-päevase vahega rasedushormooni veretesti – kasv oli 63% ja guugeldasin, et see peaks olema ok madalamas otsas.. Muretsesime siis kuni arstini ja 6+2 tehti UH ja mees ja arst nägid südant värelemas ja tita oli 52 mm.. Mina ei saanud midagi aru 😀 Niiet nüüd ootan väga järgmist UH-d, kus juba ju reaalne tita peaks näha olema 🙂
Vahepeal on sümptomid vähenenud või ära kadunud, aga siis tulevad jälle tagasi. Rindade jõhker valutamine on enamasti püsivalt olnud algusest peale.. Oksendanud ei ole, aga iiveldab küll vahepeal tugevalt. Proovin siis midagi näksida või piparmündipulka nuusutada ja läheb üldiselt paremaks 🙂
Olin enne trenni-inimene – tegin vähemalt 2 x nädalas trenni ja enamasti jõutrenni. Rasestumise hetkest hoidsin vist alateadlikult eemale jõusaalist, kuigi arvasin, et mingil määral jätkan.. Nüüdseks on trenn täiesti unustatud teema, sest väsimus on nii meeletu, et hea, kui jaksan poodi minna või pesu pesumasinast välja võtta.. Kui korraks ka energia tagasi tuli eelmise nädala keskel, siis eilseks õhtuks olin jälle laip.. Ja magan üle 8h iga öö, kuigi varasemalt magasin 6-7,5h ööpäevas..
Mis olid põhilised muudatused võrreldes mitteõnnestunud tsüklitega?
– Kilpnäärme-hormoon (teised arstid ei maininud, et “normi piires” ei tähenda seda, et selle näiduga oleks võimalik rasestuda, kuigi käisin viljatusarstide juuures)
– D-vitamiini ja foolhappe söömine
– Peale vahekorda hoidsin peput üleval vähemalt 15 min (varem nii kaua ei viitsinud)
– Olin paar kuud teinud Fitlap-i toitumiskava. Olen normaalkaalus, aga selle kava abil saab kehas ained paika, kuna kogused on meeletud ja minu keha salvestas muidu iga saiakese-ampsu vms, sest oli miskipärast sattunud näljaseisundisse..
Vb keegi sai kasulikke vihjeid 🙂
Ma ka hoian ikka kõigile pöialt ja käin aeg-ajalt lugemas 😛 Vapra lugu jälgin ka huviga 🙂
Ahjaa, igapäevaste pesukaitsete kasutamise lõpetasin ka sel tsüklil ära.. Olen kandnud igapäevaseid iga päev alates puberteedist.. Mul on väga tugev voolus ja ilma “lapita” tekkis koguaeg selline tunne, nagu oleks püksi lasknud.. Jube märg.. Aga otsustasin tupe pH-taseme nimel nendest ennast võõrutada, niiet see võis ka kasuks tulla õnnestumisel 🙂
Hei Vapper, anna kindlasti teada ka kuidas tänane arstilkäik läks. ????
Raporteerin õnnelikuna: Põnn on kasvanud nädalaga 2x (eelmine E oli 3,5 mm, täna 7 mm), süda lööb korrapäraselt, UH järgi vastab rasedus 6+4. Endal kaalu juures 1 kg. Meiega on kõik korras ????
Järgmine arstikülastus juba Oscar (juunis). Nii et ma asun nüüd vapralt kõhtu kasvatama ????
Vapper(41) 6+3
Oii, mul siiralt hea meel su üle. See super, et kõik hästi.
Vapper, palju õnne!
Haha.. keegi on lapsesoovija neutraalsele jutule miinuseid ladunud. Mis bitchid siin kyll käivad? Ma ei ole eriline laikija, aga lähen panen asja tasakaalustamiseks kohe like, sest jutt ju jumala õige.
Panin ka tähele just jaa. Panin ka like, sest jutt õige ju.
Tere!
Figureerisin triibupüüdjates lühikest aega kuid siiani elan kaasa!
1. Kaua läks aega, et triibud saada?
Meil läks kiirelt. Kaks tsüklit. Tiibud saime 2018 novembris.
2. Mis DPO päeval testisid?
DPO 15 oli 10 tundlikkusega test negatiivne. Õrna triibu sain alles DPO 17 ja 25 tundlikkusega test näitas DPO 20. Tsükkel alati regulaarne olnud.
3. Millised olid esimesed tunnused (kui veidrad nad ka poleks :D)
Oli esimese rasedusega u pesastumise ajal külmetus kallal (nohu-köha, kurk haige) ja seekord täpselt samamoodi. Muidu olen haige väga harva. Heal juhul kord-kaks aastas ja siis ka pigem kõhuviiruses. See tekitas esimese kahtluse.
Triibupüüdjatega liitusin ennatlikult kuna esimest last oodates sai mees teada, et viljakus väga madal ja soovitati viljatusravi.Paistab, et meie puhul see takistuseks ei ole olnud. Ehk annab lootust teistelegi 🙂
Päikselist kevadet ja oodatud triipe veel püüdjatele!
Päkapikk, 27+0
Tere!
Figureerisin triibupüüdjates lühikest aega kuid siiani elan kaasa!
1. Kaua läks aega, et triibud saada?
Meil läks kiirelt. Kaks tsüklit. Tiibud saime 2018 novembris.
2. Mis DPO päeval testisid?
DPO 15 oli 10 tundlikkusega test negatiivne. Õrna triibu sain alles DPO 17 ja 25 tundlikkusega test näitas DPO 20. Tsükkel alati regulaarne olnud.
3. Millised olid esimesed tunnused (kui veidrad nad ka poleks :D)
Oli esimese rasedusega u pesastumise ajal külmetus kallal (nohu-köha, kurk haige) ja seekord täpselt samamoodi. Muidu olen haige väga harva. Heal juhul kord-kaks aastas ja siis ka pigem kõhuviiruses. See tekitas esimese kahtluse.
Triibupüüdjatega liitusin ennatlikult kuna esimest last oodates sai mees teada, et viljakus väga madal ja soovitati viljatusravi.Paistab, et meie puhul see takistuseks ei ole olnud. Ehk annab lootust teistelegi ????
Päikselist kevadet ja oodatud triipe veel püüdjatele!
Päkapikk, 27+0
Aitäh jagamast, Päkapikk. Annab tõesti lootust sellise loo lugemine. Minu mehel on sama juhtum. Ta sai teada, et sperma liikuvus on madal ja öeldi, et peale kunstviljastamise ei pruugigi tal olla võimalust lapsi saada.
Kas Sul oleks, palun, võimalik täpsustada, et mislaadi madal viljakus tal tuvastati. Minu mehel oli madal spermatosoidide liikuvus (enamus spermatosoide liiguvad ringiratast, mitte otse). Kas Sinu mehel sama või muu laadne (nt väike sperma kogus vms)?
Liblikas
Libilikas,
Otsisin andmeid ja hetkel ei leidnud enam üles. Mees tahtis tookord minna spermadoonoriks ja andis proovi. Nii palju kui mäletan, siis saime vastuste lehe igasuguste erinevate näitajate ja numbritega. Infoks oli juurde kirjutatud, et näitajad on “halvad” ja soovitati tulla viljatusravile. Doonoriks ilmselgelt ei sobinud.. Ilmselt kui oleksime viljatusravi osas konsultatsioonile läinud, siis oleks asja täpsemalt selgitatud…
Aitäh Päkapikule vastamast. Sellised lood tõesti annavad lootust.
Aga siit tuleb küsimus Vaprale! 🙂 Vapper, kas Sa jõid kortselehe teed enne ovulatsiooni? Ma ei leia selle kohta infot, et mitu päeva järjest peaks seda jooma ja kas 2x päevas? Ostsin endale tee ära, paki peal rohkem infot ei ole, kui et aitab paljude günekoloogiste probleemide puhul. Kuna mu tavagünekoloog on öelnud varasemalt, et mul on emaga limaskest veidi liiga õhuke, et rasedust hoida, siis see tee võiks olla ehk abiks. Samuti olen minemas uue arsti juurde peagi (viljatusravi arst), kes võib mulle nagunii progesterooni kirjutada, aga mulle meeldib kasutada ennekõike looduslikke aineid.
Ja teine küsimus. Huvitab rasestumise õnnestumise teema vaatamata mehe kehvadele spermogrammi näitudele. Kas arst on ka öelnud mehe näitude kohta midagi? Ma ise ei oska numbritest midagi välja lugeda, aga minu mehele öeldi, et sperma liikuvus on kehv. Loodan ju samuti, et õnnestub siiski loomulikul teel rasestuda :).
Liblikas
Keegi tegi vahepeal ka sellise teema juba, aga küsiksin uuesti just siit:
Palju on neid, kes said triibud kätte 9+ proovimiskuul ise, ilma suuremate kõrvaltegurite kasutamiseta?
Olen jõudnud 10ndasse proovimiskuusse ja käimas on 11s tsükkel. Üsna lootusetuse tunne on peal, sest algselt arvasime ju mehega, et ega üle 3 kuu see aega ei võta… nu 6 kuuga saab kindlalt hakkama… ah mis me ikka põeme, aasta pole ju veel täis… TIK-TAK-TIK-TAK!!!!
Mõtlen, et kui siiani pole jäänud, siis ilmselt peab ju kuskil ikka mingi kala olema? Või tõesti on see emotsionaalne ülemõtlemine ja lootmine see, mis ei lase terve aasta jooksul mitte kuidagi moodi rasestuda? Aga seda lootmist ei ole võimalik välja lülitada! Võimatu on kontrollida rasestumise soovi, kui niiväga ju ootad- iga plaani ja mõtte taga on alati ka võimaliku rasedusefaktor automaatselt.
Seega loodan siit leida positiivsust näidete puhul, kus ongi esmased triibud saadud 9+ proovimiskuul loomulikul teel… Loodan, et teid ikka on siin!
Elli-Ly
Elly-Ly, kuidas sul elus üldine stressitase on töö ja muu mõttes. See võib tegelikult väga palju mõjutada. Üks tuttav ka proovis kaks aastat, füüsiliselt kõik muidu korras. Ei õnnestunud. Siis vahetas täiskohaga töö poole kohaga töö vastu ja paari kuu pärast oligi rase.
See on üks faktor millele arstid ja teised palju tähelepanu ei pööra, aga võib väga oluliselt mõjutada.
Ma ei tunneta küll, et mingit suurt stressi ses mõttes oleks. Minu tööks on põhimõtteliselt minu hobi. Kuigi eks ikka tähtajad kipuvad oodatust kiiremini kohale jõudvat, siis on mul omajagu laveerimisruumi ja teen nii, kuis jõuan, mitte ei paanitse tähtaegade pärast. Mehega on kõik hästi ja rahaline seis kahepeale on täitsa okei.
Seega, kui mul ka on mingi stress, siis peab see olema küll ikka väga märkamatu. Ma olen üsna rõõmus, sest olen saavutanud päris paljud oma isiklikud eesmärgid, olen õnnelikus suhtes, meil on oma kodu, pole laene/järelmakse ega midagi, mis võiksid stressi tekitada. Samuti pole probleemi mul ei enda perekonna ega mehe omaga. Mis veel võiks stressipõhjustajaks olla, millele ma ehk ei oska mõelda?
Jah, eks omaette stress tekibki vist sellest rasestumisesoovist. Ma ei tunne, et otseselt stressis selle pärast oleksin, aga samas see ju mõjutab ikka päris korralikult, kui nii pikalt pole õnnestunud. Kõik need lootused ja pettumised – see tõmbab ikka tuju alla küll. Samas see ei saanud ju algusel põhjuseks olla? Need suuremad pettumised on tulnud ikka peale umbes poolt aastat proovimist (vb 5ndast kuust alates).
Elli-Ly
Elli-Ly, minul lapsi 5. 4 esimest neist on tulnud peale ca aastas üritamist. Meditsiinilisi uuringuid ei ole tehtud, ise olen küll täielikku plaanimajandust pidanud mingi aeg: testid, basaali mõõtmine jmt. Aga tuleb tunnistada, et õnnestumine on tulnud just sellel kuul, kui seda üldse ei oodanud v lootsin, et see ei juhtuks sel kuul (olin haige olnud, antibiootikume söönud vmt). Ja tundub ka, et minul nt on vanuse kasvades hoopis raseduse kiirus kasvanud. Oma 5.lapse ootele jäin ühest ja ainsast korrast, sõna otseses mõttes. Jaa, eks teadsime mehega, et nii võibminna, aga kui selle positiivse teasti saime, oli see ikkagi šokk, kuna ei uskunud tegelt, et meiega nii juhtub (varasemat pikemaajalist üritamist siis silmas pidades). Hetkel olen 40 ja sügisel jäin oma 6.lapse ootele, 6.proovimiskuul, mis lõppes aasta lõpus kahjuks kurvalt. Nüüd olen taas titaootel ja õnnestus 1.proovimiskuul peale puhastust. Esmaspäeval arst ja siis näeb, kuidas sellega lood on. Viimasel arstivisiidil oli pp ja uh erinevus ligi 2n, mis teeb väga murelikuks. Jaa, mul küll testid hakkasid näitama alles 38.tsüklipäeva paiku, nii etvõis olla tsüklihäirega rasestumine. Aga mures olen ikka. Proge oli ka taaskord madal, nagu eelmisegi rasedusega. Samas ega ma ei tea ju tegelikult, palju ta mul eelmiste, edukalt lõppenud rasedustega oli, siis seda ei mõõdetud… Igatahes esmaspäeval selgub, kas loode on kasvanud ja kuidas seis on.
Minu arust tundub see stressjutt üsna alusetu, kuna miks saavad siis lapsi nii paljud, kes neid isegi mitte ei soovi? Nt mul sugulane alkohoolik eluaeg olnud, tal on kuus last ja kõikide rasedustega on edasi joonud ja suitsetanud, stress on pidevalt laes, kuna elukaaslane kellega oldud koos viimased 15+ aastat peksab, täielik “õudukas” pere tegelikult laste jaoks ja kaks last on ka lastekodu poolt kunagi ära võetud, need nüüdseks täiskasvanud. Selle sama elukaaslase eelmisel naisel, kellega oldi ka aastaid ikka abielus ja keda samamoodi peksis, ka temaga neli last valmis tehtud, kuigi naine sai pidevalt peksa, üritas ära põgeneda jne jne. Sõbranna ema ka 40 lähenemas, samamoodi elukommetelt kiita ei ole, aga ka kuue lapse ema, viimased kolm saadud viimase 10 aasta sees. Ja need vaid sellised kolm ekstreemsemat peret keda tean, aga näete, lapsed ikka tulevad, paneb küll küsimärgi põlema ses osas, kui öeldakse, et stress jne jne suur mõjutaja peaks olema ja kui seletad ära, et ega suurt stressi ei ole, siis öeldakse, et aga kindlasti mõtled tegelikult selle rasestumisteemaga endale stressi külge 😀 Et olles juurelnud selle teema üle ja selle kuidas inimesed neid lapsi saavad ja millised pered veel, siis mulle tundub, et see beebi saamine on puhas “õnnemäng” naise jaoks, olgu need erinevad sada faktorit mis nad on, aga see beebi tuleb siis, kui ta tuleb.
Dream – tänud! Läks ikka veidi paremaks see tunne küll.
Kägu – issand kui õudne :/
Mul kahetised tunded hetkel – ühest küljest tahaks kohe nüüd ja pragust rasedaks ju jääda. Teiselt küljelt eelistaksin paari kuu pärast jääda, et üks mõnus kevadbeebi tuleks. Seega püüan positiivsust leida sellest, kui mai kuu pole järjekordselt minu kuu…
Igaljuhul tänud, kes minuga kaasa mõtlevad! 🙂
Elli-Ly
Minu arust tundub see stressjutt üsna alusetu, kuna miks saavad siis lapsi nii paljud, kes neid isegi mitte ei soovi? Nt mul sugulane alkohoolik eluaeg olnud, tal on kuus last ja kõikide rasedustega on edasi joonud ja suitsetanud, stress on pidevalt laes, kuna elukaaslane kellega oldud koos viimased 15+ aastat peksab, täielik “õudukas” pere tegelikult laste jaoks ja kaks last on ka lastekodu poolt kunagi ära võetud, need nüüdseks täiskasvanud. Selle sama elukaaslase eelmisel naisel, kellega oldi ka aastaid ikka abielus ja keda samamoodi peksis, ka temaga neli last valmis tehtud, kuigi naine sai pidevalt peksa, üritas ära põgeneda jne jne. Sõbranna ema ka 40 lähenemas, samamoodi elukommetelt kiita ei ole, aga ka kuue lapse ema, viimased kolm saadud viimase 10 aasta sees. Ja need vaid sellised kolm ekstreemsemat peret keda tean, aga näete, lapsed ikka tulevad, paneb küll küsimärgi põlema ses osas, kui öeldakse, et stress jne jne suur mõjutaja peaks olema ja kui seletad ära, et ega suurt stressi ei ole, siis öeldakse, et aga kindlasti mõtled tegelikult selle rasestumisteemaga endale stressi külge ???? Et olles juurelnud selle teema üle ja selle kuidas inimesed neid lapsi saavad ja millised pered veel, siis mulle tundub, et see beebi saamine on puhas “õnnemäng” naise jaoks, olgu need erinevad sada faktorit mis nad on, aga see beebi tuleb siis, kui ta tuleb.
No stressiga on tegelikult nii, et on hulk inimesi, kelle organismid on stressi suhtes tundlikumad. See polegi nii väga otseselt objektiivsete stressifaktorite teema kui et stressihormoonide toimimise teema. Mul endal raseduse osas veel see kogemus puudub (piilun siin nö eeltööna, sest plaanime alles aasta lõpus proovima hakata) aga mina olen näiteks olnud paar aastat tagasi nii sassis stressihormoonidega, et see hakkas mul kehas põletikke tekitama. Samas kui kindlasti on inimesi, kellel samadel nö objektiivsetel tingimustel (sama töö ja sama koormus) ei tekiks selliseid probleeme üldse. See ongi geneetiline eripära. Või vähemalt nii mu arst mulle seletas.
Seetõttu ka selle pakkumise tegin, et muidugi ei tähenda, et see kõigil mõjutab, aga kui muid põhjusi kuskilt ei paista, siis on see üks asi millele mõelda.
Minul siis taas arstil käidud. 2 n tagasi oli esimene visiit, kus pp järgi oleks pidanud olema rasedust 8+3, uh aga näitas 6+4 n rasedust. Täna, täpselt 2n hiljem, oli siis uus uh. Rasedus oli ilusasti kasvanud, vastas nädalatele 8+6. Uuh, päris suur kergendus oli, kuna hetkel oligi peamine, et rasedus ilusasti kasvaks ja seda ta oli teinud. Süda lõi regulaarselt ja kuna arst suumis pilti, oli näha, kuidas ta seal siputas. Oeh, nüüd jääb siis oodata kv uh, mida ootan kõheda ärevusega, sest just sel ajal saime eelmise rasedusega teada lapse kehvast seisust. Ka arst ütles, et kui kv uh läbi saab, siis saan ometi rahulik olla ja rasedust nautida. Praegu aga enesetunne super, no okei, kui see nõme iiveldus kõrvale jätta ????
Ma vist nüüd kolin ka siia, sain siis täna korralikud triibud testile. 2 nädala pärast lähen arstile, praegu ilmselt liiga vara veel.
Lasen võibolla vahepeal veretesti teha kindluse mõttes, kuigi mis siin ikka arvata.
Olen veel täiesti eufoorias.
Kadiaa
Tere
Minul veel triipe pole, aga planeerime rasestuda augustis. Hetkel seisab veel spiraal… Siit ka küsimus! Millal oleks ok see lasta välja võtta? Hetkel 3 last. Kahe esimesega rasestusin kohe kui pillide võtmise lõpetasin. Kolmandaga rasestusin pillide võtmise ajal…Hetkel pesamuna 7 kuune ja tahaks neljandat last väikese vahega. Muret teeb vanus…35. Kardan et äkki neljanda raseduse triipe pean seekord ootama ???? Kas tasuks spiraal seega juba käesoleval kuul lasta eemaldada. Kuidas on Teil läinud? Kui eelnevaid triipe pole vaja olnud pikalt oodata, siis kas läheb ka edaspidi nii?
Tänud ette!
Kahjuks pole nii läinud. Esimesed 2 last tulid ruttu kuni 6 jooksul. Laste vanusevahe on 10 aastat. Hetkel püüan kolmandaid triipe. Eelmisesse sügisesse jääb ka emakaväline rasedus. Selleni püüdsin triipe 1,9 aastat. Nüüdseks uuesti püüdnud 6 kuu jookseb. Seega kokku 2,3 aastat. Kurb , aga nii on. Vanuse kasvades võib minna kaua ja ka keegi meist pole kaitstud, et miskit juhtub/s.h emakaväline.
Soovitaks küll alustada Sul.
Tere
Minul veel triipe pole, aga planeerime rasestuda augustis. Hetkel seisab veel spiraal… Siit ka küsimus! Millal oleks ok see lasta välja võtta? Hetkel 3 last. Kahe esimesega rasestusin kohe kui pillide võtmise lõpetasin. Kolmandaga rasestusin pillide võtmise ajal…Hetkel pesamuna 7 kuune ja tahaks neljandat last väikese vahega. Muret teeb vanus…35. Kardan et äkki neljanda raseduse triipe pean seekord ootama ???? Kas tasuks spiraal seega juba käesoleval kuul lasta eemaldada. Kuidas on Teil läinud? Kui eelnevaid triipe pole vaja olnud pikalt oodata, siis kas läheb ka edaspidi nii?
Tänud ette!
Milline spiraal sul on?
Minul oli Mirena 12 aastat järjest sees. Eemaldasin novembris, rasedaks jäin 5 kuu pärast märts-aprill. Olen 41-aastane.
Räägitakse, et peale hormoonspiraali oleks mõistlik paar kuud emaka limaskesta kasvatada. Googeldades räägitakse sagedastest katkemistest, kui liiga ruttu rasestuti.
Vapper 8+5
Vapper , kuidas sul enesetunne ja kas oled vahepeal veel arstil kaa käinud või kannatad Oscarini ? 🙂
Vapper , kuidas sul enesetunne ja kas oled vahepeal veel arstil kaa käinud või kannatad Oscarini ? ????
Hei! Kuna vahepeal viskas mul jälle verd voolusesse, käisin eraalgatuslikult Šoisi juures. See uuring oli täiega oma raha väärt. Lisaks teadasaamisele et kõik on korras, lapse süda lööb ja rasedus vastab suurusele sain teada, et emakakael on nii seest kui väljast suletud, on 3,0 cm pikk (mul on olnud konisatsioon), mis on korras. Kuna mul on olnud 3 keisrit, siis minu jaoks on eluliselt (sõna otseses mõttes) oluline platsenta paiknemine. Tita oli kinnitunud ülesse, ilusti eemale emaka armist.
Nüüd ootan Oskarit juunis ja kaalun ka Niptify testi tegemist. Õnneks on veel nädalake aega mõelda.
Kõht kasvab hullupööra kiiresti. Tööl juba kõik teavad ja ostsin oma esimesed rasedateksad ka juba ära 🙂
Vapper (8+5)
Rääkides stressist, siis minul kaotas liigne stress päevad täiesti ära. Vähemalt nii väideti, et just sel põhjusel. Kui periood lõppes, tuli sisuliselt koheselt üle poole aasta tagasi ka päevad ning kohe otsa ka rasedus. Niiet enda puhul võiksin öelda, et stress viljakust kindlasti mõjutas. Kõigil ehk jah ei toimi samamoodi ja keha reageerib erinevalt.
P. (25nädalat)
1. Kaua läks aega, et triibud saada? – Ei olnud planeeritud. Ei osa ud oodatagi, kuna olen tänu pcosile põhimõtteliselt viljatu.
2. Mis DPO päeval testisid? – ei tea täpselt, millal ov oli, aga testisin, kui päevad olid 5 päeva hiljaks jäänud. Sain 2 triipu 2 minutiga. 🙂
3. Millised olid esimesed tunnused (kui veidrad nad ka poleks :D) – nädal enne oodatavaid päevi krambid ja rinnad läksid valusaks(tavalised pms sümptomid minu puhul). Kui need olid kestnud ca 2 nädalat ja päevad ei saabunud, tekkis mõningane kahtlus, et midagi valesti. Teisel nädalal lisandus üle mõistuse suur väsimus. Koguaeg oli joogijanu ja käisin tihti wc’s. Eeldasin, et viimane on esimesest tingitud. 2x on olnud väga veidrad isu-sööstud. Lihtsalt oli kohe(!!!) poest rämpsu vaja. Muidu toitun tervislikult ja tegelen fitnessiga. U nädal peale oletatavat ov tekkis paaripäevane kõhulahtisus hommikuti. Hiljem asendus kõhukinnisuse ja tugevate gaasivalude ning puhtusega. Trennis tundus kõik üli raske. T
Veidi figureerisin ka triibupüüdjates, panen oma loo kirja, ehk kellelegi innustuseks/lootuseks.
1.triipe püüdsime alates 2018. aasta augustist, saile lõpuks 2019. maid. Seega 10. proovimise kuu. Jõudsime mais käia juba mehega ka viljatusarstil, kus tuvastati, et kõik peaks nagu korras olema. See sama tsükkel sain siis triibud ka.
2. Dpo9 oli täiesti negatiivne, dpo14 oli 10 tundlikkusega test pigem negatiivne (vâäga õrn kuma, mis kuhugi pildile nt peale ei jäänudki, seega tundsin, et kujutasin ette). Dpo17 oli sama test lõpuks positiivseks loetav.
3. Tunnused olid see, et pmsi ei tulnud, ei olnud seda tunnet, et kohe hakkaksid päevad. Lisaks oli selline nõrkus ja tunne, et hakkan haigeks jääma. Dpo12 oli vaevumärgatav heleroosa määrimine pesukaitsmel. Triibi saamise päeval avastasin, et hakkan hingeldama kiiremini kõndides ja pissil käin tihemini.
Triibuga tsüklil jõin kortsleheteed enne ov’d ja esimest korda avastasin munavalgevooluse, mille tõttu kohe mehe voodisse kamandasin. Tundub, et see oligi see õnnestunud kord. Kasutasime rasestumist soodustavat libestit ja eks ikka hoidsin jalgu seinal ka pärast tegutsemist.
Vitamiinidest vahelduva eduga võtsin ainult foolhapet.
Triibik
1. Kaua läks aega, et triibud saada?
2. Mis DPO päeval testisid?
3. Millised olid esimesed tunnused (kui veidrad nad ka poleks :D)
Heihei!
1. Aega võttis viis kuud. Proovimisega alustasime jaanuaris ja nüüd juunis sain oma oodatud teise triibu. Vahepeal oli küll selline tunne, et krt kōik ümberringi rasedad ja mina ei jää ????
3. Testisin alguses u 2 nädalat ja 1-2 päeva peale OV, näitas negatiivset. Mu app ei näita enam OV päeva ???? Kuna aga päevad oleks pidanud hakkama ja mul ei jää kunagi hiljaks ja seekord jäid, siis tegin testi paar päeva hiljem uuesti ja sain oma triibud. Päris hull???? ja hommikul tegin uue testi, sama värk.
3) nibud läksid hellaks mingi nädalake enne positiivset testi. Aga muus osas polegi midagi. Kõht punnitab vastikult kogu aeg ????????
Jah, see kõhu punnitus ja gaasid jne on suhteliselt ebameeldiv, selline tunne, et ongi juba väike punu ees sellest ja ei tea, kas kujutan ette, aga selline tunne, et inimesed juba kahtlustavalt vaatavad, kuigi mul alles 5+4. Hakkas probiootikume võtma, et leevendada seda. Ei saa mingi beebikõht olla, ongi pigem seedimisest punnis olek.
Triibik
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
