Teema: Väikese palgaga palju iga kuu kõrvale saate raha panna

#3907649:

See ehk jääb, aga olgem ausad, ega eriti ei aita ka ju. 120 eurot aasta peale on naeruväärne summa.

Kuid see on veel naeruväärsem, kui isegi 120 eurot ei suuda aastas kõrvale panna.

#3907649:

120 eurot aasta peale on naeruväärne summa.

Kuidas võtta. Ma avastasin mingi hetk, et olen viie aasta vältel umbes sarnase summa igaastaselt panga teenustasudele kulutanud (krediitkaardi intressid, ülekannete teenustasud, kaartide haldustasud). Viimased kaks aastat on sama rea peal kulu 33,6€. Kui selliseid naeruväärseid kulusid mitme artikli pealt kokku hoida, siis hakkavad säästud üsna kähku kogunema.

Oma kogemusest saan öelda, et kui raha vähe ja peab iga asja läbi mõtlema ja oskuslikult majandama, siis mingi väikese osa siiski saab kõrvale panna. Kuid tavaliselt just lastega peres see kulub varem või hiljem mingi asja peale ära, mis on vajalik ja/või hädavajalik, sest tavaliselt selliselt elades pole inimestel varusid, kust võtta kapist välja lihakäntsakas või teine paar jalatseid.

Mina olen madalapalgaline. Abikaasa on küll suure palgaga, aga tema ei käi kogu aasta tööl. Käib tööl näiteks talvel ja kogu suvi on kodus ja tegeleb kodu ehitamisega. Ehk siis mina ei saa tema palgaga väga arvestada, sest tema rahad lähevad ehitusele või kui parasjagu ei ehita, siis ta korjab raha nii ehitusmaterjalide jaoks kui ka elamiseks, kui kodus on. Ta annab mulle ehk 500euri lisaks. Süüa ostame mõlemad, kuidas juhtub. Kõik kommunaalkulud lähevad minu arvelt.
Kõigele lisaks on meil veel 4 last ja lemmikloom, kaks autot. Korter on oma, aga selle kommunaalid on näiteks hetkel koos elektriga 280euri.
Minu vanemahüvitis on praegu 560euri pluss laekuvad minu arvele laste rahad u 640euri.

Minu soovitus on see, et kõigepealt tõmba netist kuskilt üks excelitabel pere-eelarve jaoks. Tegelikult see pole eelarve, vaid sa paned kirja kõik raha, mis sisse tuleb ja mis kuhu välja läheb. Nii saad teada, palju näiteks söögile kulub või kui suured on püsikulud. Siis saad kriitiliselt kõik üle vaadata ja eelarvet planeerida. Kokku saab hoida söögiga. Ei ole vaja limonaade, maitsevett või muud vett osta. Kraanivesi on ka hea. Ei ole vaja kooke osta. Tee ise. Vaata üle igasugused netipõhised lehetellimised. Kas sa ikka loed neid lehti ka või lihtsalt iga kuu läheb mõttetult 10 euri maha. Vaata üle televisioon. Kas sa ikka vaatad neid filmikanaleid või tõmbad kanalid miinimumi peale ja tellid vajadusel hoopis Netflixi. Telefoni arved tuleks üle vaadata, et mõni mõttetu SIM kaart kuskil tahvlis raha ei võtaks, samas kui kodus WiFi olemas.
Minul on eraldi rahakoguja arve. Sinna kandsin tööl käies 50-100euri. Lisaks pudeneb sinna sente iga kaardiostuga. Arve tegin selleks, et lapse breketiraviks raha koguda. Õnneks breketiravi on järelmaksuga. Sinna arvele läks ka pensioni II samba raha. Seda raha oli vaja jällegist ehitusmaterjalide ostuks ja kiiresti sai ka materjale kokku ostetud. See oli ka investeering. Ehitusmaterjalid kallinevad iga kuuga ja raha pole mõtet lasta seista arvel niisama. Niisiis hetkel on see arve mul tühi ja hakkan nüüd uuesti iga kuu sinna midagi kandma. See on selleks, et tekiks rahatagavara ootamatuteks kuludeks või reisimiseks. Ütlen ausalt, reisimas käisime mehega soojal maal viimati 12 aastat tagasi.
Teiseks, soovitan alustada ka investeerimisega. Ma saan aru, et väiksest palgast seda teha on keeruline. Selles osas tegutseme mehega koos, aga aktsiad on minu arvel. Meil on täielik usaldus üksteise vastu. Kuna mul enam teist sammast pole, siis plaanin veel kolmandasse sambasse hakata iga kuu makseid tegema. Loomulikult ei saa ma seda kõike ainult oma pisikesest palgast teha, aga selge on see, et mees ju panustab ka pere ühisesse eelarvesse.

Selleks, et säästa, on tark algul üle vaadata kuhu kulutate raha. Saab teha täitsa ise selle exeli tabeli ja pidadagi seda vähemalt mõned kuud – saad pildi selgeks kuhu kulutate ja siis saate mõelda, kas saate sealt kusagilt kärpida.  Ja söögi kulud ka selles tabelis tootegrupiti lahti kirjutada – eraldi nt võileivakraam, hommikusöögikrõbinad, maiustused, limonaadid, alko jmt. Eraldi lahtrid hobideks, meelelahutuseks, väljas söömiseks, iluprotseduurideks, riieteks, majapidamisvahenditeks, transpordiks, lemmikuloomaks jne jne.

Jaburad kulutused, milleta saab kenasti hakkama, tulevad sealt tabelist kenasti välja. Kui raha laialt käes pole, ei saa ka laialt elada. Seda tuleb ka lastele õpetada, et arutu raiskamine ei ole mõttekas. Võtame kasvõi kinos käimine – lapsed ikka tahavad teinekord kinos mõnda multikat näha – filmi saab täitsa kenasti vaadata ka ilma selle popkorni  ja limonaadi totsikuta, mis maksavad ju ebamõistlikkult kallist hinda. Selgitasin selle ebamõistlikkust lastele varakult. Poest saad popkorni osta ca 60 sendi eest ja sellest saab suure kausitäie – kinos maksab väiksemgi totsik mitmeid eurosid. Said võrdlustest ja ebamõistlikusest aru küll ja ei nuia enam.

Kasvõi juuksurid on väga erinevas hinnaklassis. Minul maksab juuste lõikamine 15.-, mehel 12.- lastel 10.-, aga tean et edevamates salongides on hinnad palju-palju kallimad.

Oleneb pere logistikast ja laste vanusest, aga sageli on peres kaks autot, aga tegelikult oleks võimalik elada ka ühe autoga ja enamus perest sõidab bussiga – jalgrattaga, käib jalgsi. Päris suur kokkuhoid.

Kui eelarve kasin, ei ole mõtet taga ajada kõige rohkem kiidetud brände ei endal ega laste riietel – ei pea Didriksone ja Bredeneid lastele ostma, ka odavama otsa rõivad on tegelikult piisavalt head, vajadusel veel teiselt ringiltki.

10 euri kaupa pole mingit mõtet, sest hinnatõusu tõttu on võit olematu. Täna ja praegu saad sa selle eest palju rohkem kui aasta pärast.

No mis mõttes ei ole mõtet, 120€ eest saab korra juba hambaarsti juures käija näiteks, mis muidu hambavaluga teed? Nutad patja ja kulutad raha valuvaigistitele mis ei aita?

#3907284:

Toit + kommunaalkulud, paar hädavajalikku riide-, mööbli- vm eset, ja läinud see raha ongi.

Tegelikult ei ole mitte mingit HÄDAVAJADUST igakuiselt riide-või mööbliesemeid osta. See on sinu enda peas kinni, et ilmtingimata on kogu aeg midagi vaja. Selle vastu aitab, kui poodides mitte kolada. Kui ei näe, et nii lahedad saapad või nunnu päkapikukujuke, siis ei tea ka tahta.

#3908322:

Oleneb ja erineb ka ikka. Kui tegelikult on asjad olemas, mida kasutada ja kanda, siis ei ole hädavajalik. Ma olen nii elanud, et seda vahet teada. Kui lapsel on üks paar jalatseid, näiteks tossud käimiseks ja need on ninast nii kulunud, et varbad paistavad, liimitud alguses, aga lõpuks ikka ei seisa koos, siis on hädavajadus uued osta.

No siis sa ostad lapsele üks kuu need tossud ära, aga ei osta ju iga kuu uusi tosse?!

#3908301:

Tegelikult ei ole mitte mingit HÄDAVAJADUST igakuiselt riide-või mööbliesemeid osta.

Rõivaste koha pealt ei nõustu üldse.  Kui sa oled üksi elav täiskasvanu, siis ehk küll, aga kui sul on kodus lapsed, siis paraku ei pääse sellest, et iga kuu on vaja midagi selga-jalga osta.

Ja teise ringi kaubad on ju tore võimalus küll, aga mitte nii, et absoluutselt kogu garderoob on kaltsukast. Kui ikka tõesti päris vallavaene ei ole, siis võiks oma lastele ikka ka midagi uut osta. Mina olen uusi asju tellinud teistest riikidest ale ajal, seal on suuremad allahindlused ja saab uue eseme meie kaltsuka hinnaga. Viimasel ajal, tõsi, on hakanud hinnad kõikjal kerkima, enam ei saa sama häid diile kui veel 3 aastat tagasi.

Eks siin on ka vaja mõõdukat tasakaalu. Osad asjad ostad kasutatuna, teised uuena, kui raha vähe, siis ootad allahindlusi ja justnimelt ka sirvid neid veebilehti regulaarselt. Ma käisin uut köögikappi nillimas kolm kuud enne kui lõpuks leidsin täpselt sellise, mida ma soovisin ja täpselt õigete mõõtudega. Uus. Maksis 89€, 80% ale. Aga jube valulik oli tõesti selle ostmine, sest nii pikalt pidi ette planeerima ja ootama ja vaatama ja uuesti vaatama. Teiste MÖÖBLIesemetega mul on sama lugu, mõõdan ja ootan ja vaatan sada korda, sest tahaks ju ka seda, et asi ikka oleks ilus enda maitse järgi, mitte ei taha esimest ettejuhtuvat kõige odavamat, et kärab küll.

Mõni muidugi on selline, et sööb kõike, mis hamba all ei karju ja kannab riideid seni, kuni need ribadeks kulunud. Aga kas kõik peaksid samasugused olema? Ma arvan, et mitte. Võib ka väiksema sissetulekuga inimene endale uusi riideid osta ja ei pea magama kellegi teise poolt lohkutrööbatud sohval.

#3908401:

Kui olla kitsikuses, siis  ei ole alati valikuid.

Teemaalgataja ei ole mingi ekstreemvaene, et talle anda selliseid soovitusi, et ta peaks elama täielikku kehvikuelu. Ta lihtsalt küsis, kuidas veidike raha kõrvale panna.

Tegelikult ka mina arvan seda, et praeguse pideva hinnatõusu juures ei olegi suurt mõtet selle nimel närutada, et saaks iga kuu natukene sukasäärde panna, sest raha väärtus kukub kolinal. Õigus oli sellel, kes ütles, et täna saad sa oma 10 euro eest palju rohkem kui aasta pärast. nii et parem investeerigu lastesse, et nemad saaksid haljamale oksale. Närutades sinna ei jõua.

#3908258:

Ta soovitab ju lausa 1 euro kaupa kõrvale panna. Müstika. Kas seda nimetatakse kogumiseks? Viin suvel ühe heinakõrre küüni ja ütlen, et kogun talveks loomadele süüa?

Muuseas kui iga kaardimaksega aasta jooksul sendid kõrvale kanda, saab aasta jooksul päris kena summa kõrvale panna.

Ok, kõik on suhteline, meil pole mõtet vaielda. Antud juhul sõna ‘kena’ üle.

#3908744:

Mul kogunes aastaga ca 300 eurot selle rahakogujaga.

Siis pead ikka väga tihti seda kaarti kasutama. Mul on kahe aastaga natuke üle 200 kogunenud, kuigi käin ka päris tihti poes.

#3908744:

#3908641:

#3908258:

Ta soovitab ju lausa 1 euro kaupa kõrvale panna. Müstika. Kas seda nimetatakse kogumiseks? Viin suvel ühe heinakõrre küüni ja ütlen, et kogun talveks loomadele süüa?

Muuseas kui iga kaardimaksega aasta jooksul sendid kõrvale kanda, saab aasta jooksul päris kena summa kõrvale panna.

Ok, kõik on suhteline, meil pole mõtet vaielda. Antud juhul sõna ‘kena’ üle.

Mul kogunes aastaga ca 300 eurot selle rahakogujaga.

Just. Seetõttu ei olegi omadussõna’ kena’ üle mõtet vaielda, sest see tähendab iga inimese jaoks erinevat summat (suurusjärk).  Minu jaoks selline sendiveeretamine kogumise, säästmise alla ei kuulu.

Mina olen madalapalgaline ja siin toodud mõned soovitused nagu ära käi juuksuris või ära osta brändiriideid, panevad mind imestama, sest mul polegi raha selliste asjade jaoks. Enamik palgast kulub toidule ning olmekuludele. Iga kuu panen 20 eurot kõrvale, aga sünnipäevad, jõulud, kooli algus jms sööb selle summa jälle nulli. Endale ostan riided kõik kaltsukatest ja sedagi harva. Lapsele Reservedist jm odavpoodidest allahindluste ajal. Seda arvan küll, et toit peab olema mitmekesine, aga üritan jälgida allahindlusi ja teha ostud siis.

#3909773:

#3906857:

#3906781:

Väikse palgaga kuidas te iga kuu saate palgast kõrvale panna raha.Ma ka nagu üritan aga kuu lõpus ikka kasutan ära.Palka saan kätte 800 puhtalt,no ei saa midagi säästa.Peres neli inimest kaks last,mees ja mina,kass.

Õigel ajal oleks tulnud koolis käia, siis ei oleks selliseid probleeme.

Kooliskäidud aastate eest iseenesest ei pea küll suuremat palka saama. Küll aga aitab haridus jõuda kõrgematele või sisult keerukamatele ametikohtadele, kus on rohkem vastustust ja selle eest kõrgem palk. Alati ei pruugi palk nii väga kõrgem ollagi, aga mõnele meeldib, et võimaldab rahulikku tubasemat töölaadi ja arvuti taga istumist.

Kõik, kes töötavad täistööajaga, peaks saama inimväärset palka, mitte närutamist. Ka kõige madalamal tasemel peaks palk olema piisavalt suur, et võimaldab vähemalt kaks last üles kasvatada normaalsetes tingimustes. Palgad peaks olema nii palju suured, et igaüks saaks kaaluda ka poole kohaga töötamist, kui see talle mingil põhjusel sobib (näites, terviseprobleemid, 50+ vanuses) Sel juhul oleks normaalne, et inimene elab sellisel enamvähem olitoki tasemel ära – peab ennast piirama, aga näljas ja paljas ka ei ole.

Eestis on nii palju haritud inimesi, ometi saavad nad tuhat brutos, sama mida madalama haridusega inimesed kui nad rühmavad rohkem. Jutt nagu haridus toob kõrgema palga tasku on rohkem juhus, sest eks need paremad töökohad käi ikka läbi tutvuste. Kui neid ei ole, ei aita see haridus ka midagi, sest ei teki kogemust ja keegi isegi ei märka sind.