Teema: Väikese palgaga palju iga kuu kõrvale saate raha panna

#3909773:

Kõik, kes töötavad täistööajaga, peaks saama inimväärset palka, mitte närutamist. Ka kõige madalamal tasemel peaks palk olema piisavalt suur, et võimaldab vähemalt kaks last üles kasvatada normaalsetes tingimustes.

Ei ole  nõus. Inimväärne palk peaks siiski tulema mitte täistööajaga töötamisest, vaid haritusest ja vastutusest tulenevalt.  Miks peaks keegi õppima arstiks, kui ta saab kassiirina sama palka? Siis meil ju arste enam polekski? Milline motivatsioon on õppida arstiks või advokaadiks või IT-spetsialistiks, kui koristaja ja kassiir saaavad sama palka?

#3907743:

#3907681:

120 eurot on juba suur raha. Selle eest saab nt spaasse, muuseumi või kaks paari saapaid või nt hambaarsti juures maksta.

Mis spaasse selle raha eest siis saab? Kui sul pole üldse raha, siis spaa on ka päris imelik kulutus. Ma nii odavaid saapaid ka ei tea, mida kohe kaks paari saab. Kui mul üldse raha poleks, siis ma ostaks kaltsukast saapad. Ega ma ei oska jah ennast sellisesse olukorda panna, et 120 eurot peab aasta otsa koguma.

Mitte koguma, vaid säästma, kõrvale panema. Inimene, kes teenib väga vähe, kindlasti ei osta saapaid, mida 120 euro eesti mitu paari ei saa.

Juba laste kinkide, muuseumikülastuste, ootamatuste jaoks on mingi puhver vajalik. Vaese inimese jaoks on 120 eurot suur raha.

#3910010:

#3909773:

Kõik, kes töötavad täistööajaga, peaks saama inimväärset palka, mitte närutamist. Ka kõige madalamal tasemel peaks palk olema piisavalt suur, et võimaldab vähemalt kaks last üles kasvatada normaalsetes tingimustes.

Ei ole nõus. Inimväärne palk peaks siiski tulema mitte täistööajaga töötamisest, vaid haritusest ja vastutusest tulenevalt. Miks peaks keegi õppima arstiks, kui ta saab kassiirina sama palka? Siis meil ju arste enam polekski? Milline motivatsioon on õppida arstiks või advokaadiks või IT-spetsialistiks, kui koristaja ja kassiir saaavad sama palka?

Mina saan ka sinu tsiteeritavast aru, et lihttöö tegijad peaksid saama nii palju inimväärset palka, et võiksid ka elada normaalsetes tingimustes ja rahuliku südamega üles kasvatada paar last.

Seda, et kassapidaja ja arst peaksid sama palju teenima, ilmselt ei eelda keegi. Lihtsalt, kui kaks erineva eluala inimest käivad mõlemad võrdväärselt täiskohaga tööl, siis ei ole loogiline, et ühe palk on mitu tuhat ja teine, kes teeb samamoodi täismahus tööd (mis siis, et lihttööd) lihtsalt vireleb nii, et ei jõua isegi elemenaatseid eluksvajalikke kulusid katta. Müüjate 600-eurone palk on ju lihtsalt alatult väike. Ükski inimene, kes teeb päevas 8 h tundi tööd, ei tohiks nii vähe teenida.

Oleme ausad, nende elualade esindajad, kes teenivad kuus mitu tuhat eurot, saavad oma elu väga rahuldustpakkuvalt ära elada. Lisaks jääb neile piisavalt raha, et nautida luksust. Ja see ongi neile boonus selle eest, et nad on omal ajal teistest rohkem õppinud ja vaeva näinud.

Minu ametis on erineva haridustasemega inimesi. Ma ei saa mitte kuidagi öelda, et magistri- ja doktorikraadiga inimesed, kes meil töötavad, oleks kuidagi targemad ja töökamad oma ametis kui need, kel need kraadid puuduvad. Pigem vastupidi – üliharitud inimeste seas on üllatavalt vähe tublisid töötajaid. Ei eristu nad heas mõttes kuidagi neist, kel haridust pole. Tõsi, see amet, milles töötame, ei ole konkreetselt ala, milles nad oma kraadid on omandanud. Aga kiiret ja keskmisest suuremat taiplikkust siiski eeldaks nendelt inimestelt, kes on teistest haritumad. Seda aga ei ole.

Inimväärne palk täistööga töö eest. Inimene sünnib ju oma võimetegaja need on erinevad. Seega me ei sünni siia ilma võrdsete võimetega. See pole oma teha. Hea näide on see, kui võtta kaks inimest, üks andeks ja hea peaga, suured võimed. Teisel väiksemad võimed. Üks õpib koolis mängleva kergusega ja ei pea üldse pingutamagi. Nii lihtsalt jääb kõik külge ja valib ameti ja eriala, mis veel meeldib ja milles eriti hea.
Vähem võimekas näeb iga ainega koolis vaeva ja peab juba lapsena palju rohkem vaeva ja tööd tegema ,et saada kätte kolm, neli koolis. Õpib kolm tundi, et saada neid hindeid. Töötunde kooli lõpetamisel oleks kehvema peaga lapsel kordi ja kordi rohkem. Läheb ja õpib ameti, mitte ülikoolis. Hakkab tööle, käib täisajaga tööl. Ja on õppinud ja töötanud nii, nagu tema võimed on lubanud, kõige paremini, mida on suutnud.
Ja ta ei saa seda kõrgspetsialisti palka. Aga ta peaks saama inimväärset palka. Mina liigitan inimväärseks palgaks selle, millega saab lubada endale sellist elu, kus mis tahes asukohas ta seda teeb, saab ta omale lubada pangalaeńuga osta paneelika korteri. Perekonna. Tavalise auto, käia tavalisel reisil, süüa ka väljas, mitte restos nagu see  teine kõrgepalgaline ,aga kohviukus ja pubis näiteks. Reisil köia odavamates paikades, kuna teine käib kallites. Ja nii edasi.

#3910684:

Inimväärne palk täistööga töö eest. Inimene sünnib ju oma võimetegaja need on erinevad. Seega me ei sünni siia ilma võrdsete võimetega. See pole oma teha.

Just, ja lisaks loeb väga palju ka see, milline on inimese taust ehk lapsepõlvekodu. Mõnel on tugev tugisüsteem, teda suunatakse lapsena õigeid valikuid tegema, rahaline tugi on olemas jne. Teise taust on elu lastekodus või näiteks asotsiaalide pere, kus puudub piisav toetus elluastumiseks.

#3911051:

Kusjuures oleme jõukad inimesed, asi pole selles, et lihtsalt raha pole, et osta:)

Uba ongi siin. Sina ostad siis kui vajadus tekib, vaene peab jahtima alesid ja siis ostab jupikaupa kõik vajalikud asjad kokku.

Ma olin suht vaene siis kui mul oli laps väike. Iga kuu ostsin mingi summa eest riideid, suvel talvekampsuneid ja paksud püksid jms, sügisel suvealelt suveriideid. Hooaja alguses olid need asjad palju kallimad. Talvel sai peale passida jaanuarikuu alet, kui midagi oli väikseks jäänud/jäämas, siis sai jaanuaris Saksamaalt ja Rootsist tellitud.

Kuigi sina ostsid neli-viis korda aastas ja mina iga kuu, siis ilmselt mina kulutasin riietele kokku väiksema summa.

Palju sõltub ka lapsest, mõnele ei saa midagi ette osta, kasvab nii, et sa ei oska prognoosida.

Minul on kombeks aastaringselt lapsele ja endale riideid ja jalanõusid ette osta. Näiteks kaltsukast, allahindlustelt netist või niisama toidupoest. Kui ikka midagi näen, mida tean, et läheb nagunii vaja, ostan ette ära. Alati arvestan, et oleks ka väikese varuga. Samuti on mul kombeks kasutada eelmise aasta asju, kui need veel selga mahuvad, miks osta uuesti.

Mulle tundub, et just väiksema sissetulekuga inimestel on suurem kalduvus mingi nimega riiete jm asjade omamiseks. Et see nagu tõstab ta väärtust nii enda kui ka muu maailma silmis.

#3911192:

Mulle tundub, et just väiksema sissetulekuga inimestel on suurem kalduvus mingi nimega riiete jm asjade omamiseks. Et see nagu tõstab ta väärtust nii enda kui ka muu maailma silmis.

Olen mõelnud seda. Tundub, et see lausa reegel pole. Oleneb inimestest. Neid on vist lihtsalt palju, kes nii teevad. Nii vaesemate, kui rikkamate seas. Vaesemate pealt paistab aga hästi välja, sest seda armastatakse näitena välja tuua.
Muidu aga nii ju, et kui nii see oleks, siis jõukamad üldse ju ei sooviks brände, silmapaistvaid asju osta ja kanda. Või siis, kui vaesem saab rohkrm järje peale ja ta näiteks vaesena ostis neid brände ja asju, siis ta jõukamana ju ei tarbiks neid. Kuid tavaliselt ikkagi tarbib, aga veel enam.

#3911253:

Issand, kui närviline. Mis putukas sind hammustas? Rahune maha. Muidugi on see kokkuhoid, kui sa suudad impulssostudest loobuda ja kasutad enne seda, mis sul juba olemas on. Dsiisas.

See pole mitte kokkuhoid, vaid arutust laristamisest hoidumine! Kokkuhoid tähendab siiski hoopis midagi muud.

#3911253:

#3911158:

#3911151:

Kas sa arvad, et mõned ostavad lihtsalt lõbu pärast uued riided, kui vanad veel selga mahuvad? See on mingi über kokkuhoiunipp sinu arust, et ärge ostke uusi asju, kui vanad veel lähevad.

Issand, kui närviline. Mis putukas sind hammustas? Rahune maha. Muidugi on see kokkuhoid, kui sa suudad impulssostudest loobuda ja kasutad enne seda, mis sul juba olemas on. Dsiisas.

Närviline vastus tuli inimeselt sellepärast, et sa nagu leiutasid jalgratta. Ja mitte üksi sina, neid on palju, kes nii mõtlevad. Üks osa inimesi aga on alati nii teinud, olenemata raha vähesusest või rohkusest ja nii ka üles kasvanud, omad lapsed nii kasvatanud jne. Ja tahavad öelda, et see pole mingi nipp, see ongi tavaline. Ebatavaline on teisti.

#3910010:

Inimväärne palk peaks siiski tulema mitte täistööajaga töötamisest, vaid haritusest ja vastutusest tulenevalt.

No INIMVÄÄRSE palga võiks ikka iga täiskohaga töö puhul saada. Minul oleks väga kahju, kui tööde eest, mida mina ise teha ei soovi, makstakse nii vähe palka, et keegi ei taha neid töid enam teha ja kokkuvõttes peab hakkama igaüks ise neid tüütuid töid tegema (näiteks oma asutust ise koristama jne.) Need, kes on rohkem õppinud ja aega-vaeva kulutanud, nagu mina, võiks saada veidi rohkem kui inimväärset elamist lubava palga. Kuigi näiteks mina ei õppinud enamikest inimestest kauem mitte seepärast, et rikkaks saada (ja polegi saanud), vaid selleks, et ma ei peaks igavat tööd tegema.

#3911513:

Mina olen näinud sellist fenomeni, et vaesed inimesed tuuseldavad hullult kaltsukates, eriti mingitel 1-euro ja 50-sendi päevadel. Ja ostavad sealt kokku seljatäite viisi kaltse, mida nad tegelikult ei vaja, sest neid 1-euroseid hilpe on nagunii juba kõik kapid täis. See on selline psühholoogiline värk vist, et oi, ma sattusin poodi, kust ma saan osta lausa 10 asja! Ja homme jälle! Ma kohe täitsa saan neid kõiki endale lubada!

Jah, see on ka õige. Mida vaesem oled, seda rohkem on tunne, et midagi endale lubada ei saa ja siis tunduvad kõik asjad nii ahvatlevad. Nüüd, kui mul on raha, ostan järjest vähem asju ja ei tahagi enam midagi. Lähen poodi, midagi ei soovi sealt osta. Väga harva ostan midagi, kui tõesti enam muidu ei saa. Ka laps ei soovi asju, tema soovid on hoopis teised.

#3910284:

#3910200:

Seda, et kassapidaja ja arst peaksid sama palju teenima, ilmselt ei eelda keegi. Lihtsalt, kui kaks erineva eluala inimest käivad mõlemad võrdväärselt täiskohaga tööl, siis ei ole loogiline, et ühe palk on mitu tuhat ja teine, kes teeb samamoodi täismahus tööd (mis siis, et lihttööd) lihtsalt vireleb nii, et ei jõua isegi elemenaatseid eluksvajalikke kulusid katta.

On küll loogiline. Lihttööd tegeva inimese tööpanus on nii väike, et ta tõepoolest peabki virelema. Tema panus ühiskonnale ongi selline. Ta ei peaks saama kahte last, sest ta ei suudagi neid katta ega koolitada. Nii lihtne ongi.

Kena küll, kui sul on terve elu ette planeeritud ja kõik käib mööda etteantud rööbast. Mina näiteks olen see kõrgelt haritud ja kõrgepalgaline, aga praeguseks täiesti läbi põlenud. Kaalun tõsiselt taastumiseks ja aju puhkamiseks kuhugi lattu tööle minna, sest vastasel juhul on varsti hullumajja sõit. Selle liigutusega mu elatustase langeb tunduvalt ja sinu loogiks järgi ma peaks vist lapse nüüd lastekodusse ära andma, sest lihttöölistele pole ülalpeetavaid ette nähtud.

Ma olen oma 20 aastat töötanud väga hea palgaga (aeg ja närvid…), sellest kõvasti säästnud, kinnisvara soetanud, lapse kasvatanud. Nüüd olen ettevõtja, koos dividendidega kuu sissetulek ca 1200 eurot, ja sellest nii 700-800 eurot kulub esmavajaduseks.

Ülejäänu kas koguneb arvele või kulub reisimisele, vajalikele ostudele (nt korralikele sportlikele riietele, millega väljas tunde veeta, kulub täitsa palju), ja uue asjana käib kodus koristaja – mugavus maksab.