Teema: Veebruaribeebid 2021

@Kiksu

Ma olen mõelnud, et võtan ITK-st eraämmaemanda. Kuna vist vajan, et lisaks oma mehele oleks veel keegi 1 inimene, kes minuga. Paar aastat tagasi olin sõbrannal tugiisikuks, ja siis kuidagi nägin, et tema aja jooksul oli neli vahetust ja iga vahetus hakkas nullist, ja kogu ta protsess oleks võinud olla lühem kui 36h, lõpuks ikka läks keisrisse.

Ega ei tea ka, kuidas meil see covid veel mõjutab.

Mis rauapreparaate tarbinud oled?

Nõgel ju väga hea (see superraua variant, mitte tavaline). Võta kasvõi 2 tk päevas, aga hoia distantsi kohviga. St las raua ja kohvil olla mingi vahe sees.

Koroonasse väga ei oskagi suhtuda, sest kodus nagunii ja kuna ilmad nõmedad siis peale poe kuskil ei käigi. Koroona koha pealt häirib lihtsalt teadmine, et üksi peab haiglasse jääma. Sellest saab ilmselt mu elu ainuke sünnituskogemus ja see tõesti ajab närvi, sest suuresti vastutustundetute kodanike käitumise tagajõrg. Võibolla ei lasta veebruaris üldse mehi ligi enam, kes teab.

Heihei, kuidagi eriti vaikne see veebruaribeebide teema siin 🙂 kuidas teil läheb?
Endal täitunud 37 nädalat ja ei jõua pisikest ära oodata! Seda eelkõige füüsilise ebamugavuse tõttu 😀 istuda-astuda-magada ei saa ja üldse raske olla juba. Haiglakott toa nurgas ootel 😛

#3655000:

Tere, ka minupoolt:) meie vaiksesse gruppi.

Endal on käimas 34/35 nädal.

Enesetunne on täiesti ok, kui ei kummita kõrvetised. Igaöised unest pausid on u 2 tundi. Saan pigem aint selili magada, aga mingiks ajaks selg väsib ära, vahetan magamiskohti.

Kui beebi aktiivne siis ka tuju hea:) kui vaikne siis natuke paanitakat. Viimane uh oli 32nädalal siis oli beebi 1,8kg, öeldi pole väike aga pole ka suur, natuke oli nädalaga maas, aga arst ütles, et ok, ootan nüüd uut uh-d 36 nädalal.

Emakapõhi ei kasva järgi on 31 aga peaks 34 olema.

Haiglakott pole veel valmis, aga sel nädalal panen.Ostetud kõik apteegi asjad ja nüüd vist ka mõned suuremad ostud saavad tehtud.

Head kasvamist meile ja beebidele:)

Ma soovitan see haiglakott igaks juhuks kokku juba panna, kuna sa ei tea kunagi millal ta tulla võib. Mul oli 26 jaanuar tähtaeg aga 7nda detsembri õhtul tulid looteveed ära osaliselt. 11 detsember sündis erakorralise keisrilõikega 33+3 nädalal.

Tore kuulda teist 🙂 meil tõesti erakordselt vaikne grupp sattunud :D.

Mul jookseb 38 nädal, palju pole jäänud… Haiglakott koos, v.a. viimase hetke asjad, mis muidu kasutuses. Olemine kergem kui eelmisega, uni ainult kehv (hilja magama, pidev ärkamine) ja selili ei saa üldse olla. Kahju ainult, et covid pole vahepeal õhku haihtunud, tahaks et mees saaks kauem juures olla kui ainult sünnitusel  🙁

UH viimati ikka väga ammu, tahetakse ainult rauda veel mõõta (see mul pidevalt madal). Sain aga juba UH aja nädal peale tähtaega, kui peaks üle minema palju… Ma ise arvan, et preili tuleb ikka veebruari esimese nädalaga meie juurde, vaatame kas sisetunne teab 🙂

Tere ka minu poolt! Olen püüdnud foorumisse juba nädal aega postitada, aga mingi tehnilise probleemi tõttu ei õnnestu. Tegin endale uue kasutajanime. Olin enne DrCat, nüüd DrCat2 🙂

Tore teist kuulda ja hea meel, et kõigil kirjutajatel läheb enamvähem hästi. See on vist üsna tavaline, et raseduse lõpus tekivad enamikel mingid vaevused. Aga enam pole palju jäänud!

Mul endal täitus täna 37 nädalat ja 4 päeva. Mul vaid üks tõsisem vaevus, see on aga kahjuks päris ebameeldiv mulle endale ja võib potentsiaalselt beebile ohtlik olla. Mul tekkis üks rasedusaegne maksahaigus (intrahepaatiline kolestaas), mis väljendub selles, et teatud maksanäitajad lähevad liiga kõrgeks. Kõige ohtlikum selle juures on see, et sapphapped veres võivad tõusta liiga kõrgele ja see on beebile väga halb. Seda haigust pole võimalik ennetada ja ei saa ka hästi ravida – ainus ravi on sünnitus, st see probleem kaob praktiliselt kohe peale sünnitust. Peamine ja tegelikult ainus sümptom on keha sügelus. Olen selle all kannatanud juba päris pikalt ja kahtlustasin endal seda haigust, kuid paraku saadeti vereproovi tegema alles paar nädalat tagasi. Alates diagnoosi kättesaamisest olen võtnud ühte ravimit, mis on praeguseks hetkeks maksanäitajad normi viinud, kuid paraku sügelus endiselt jätkub ja on eriti intensiivne õhtuti ja öösiti – mõnel ööl õnnestub magama jääda alles kella nelja ajal hommikul 🙁 Selle haiguse puhul on tavapärane, et sünnitus kutsutakse paar nädalat varem esile. Ma olen praegu jälgimisel ja lähtuvalt vereproovide vastustest tehakse esilekutsumise osas otsus. Praegu veel saatekirja ei antud.

Muud rasedusaegsed vaevused tunduvad selle probleemi kõrval tühised 🙂 Ma olin ka veidi hädas kõrvetistega, aga beebi on nüüdseks laskunud allapoole ja kõrvetiste probleem on peaaegu ära kadunud. Haiglakott on mul pakitud.

Ka mul on huvitavad kogemused seoses kõhu suurusega. Ma käisin eile ühel üritusel, kus viibisid mõned head kolleegid. Kandsin veidi lohvakaid riideid ja mitte keegi ei saanud aru, et ma last ootan ja paari nädala pärast sünnitama hakkan 🙂 Väga veider kogemus. Samas, kõhu mõõdud on vastanud normidele ja viimane UH 37. nädalal näitas, et beebi kaalub 3 kilo ja kui õigeaegselt sünnib, siis 3,6. Ilmselt mu kõhu väiksus tuleneb keha eripärast + olen keskmisest pikemat kasvu.

Soovin kõigile rahulikke viimaseid nädalaid!

#3661765:

Minul oli eelmise rasedusega alates 35ndast nädalast sama maksahaigus, kuid õnneks allus ilusti Ursosan+Essentiale ravile ja esile ei kutsutud. Sügelus, mis varem õhtuti/öösiti üldse olla ei lasknud, oli hetkega pärast sünnitust kadunud. Loodetavasti pääsed samuti esilekutsumisest!

Endal nüüd 38 nädalat täis ja siiani pole uuesti antud probleemi tekkinud, kuigi pidavat korduma kippuma, ptüi-ptüi-ptüi!

leelol, aitäh jagamast ja väga kahju kuulda. See on tõesti paras piin. Väga hea et sul ravimitega korda sai ja et see enam ei kordunud! Ma väga lootsin et ravim võtab ka sügeluse ära aga kahjuks minu puhul küll mitte.

<p style=”text-align: right;”></p>

Kes veebruari alguses ITKs sünnitab, siis ehk kohtume – mind saadeti siiski esilekutsumisele, mis algab 3. veebruaril. Mul tänase seisuga maksanäitajate vereproov korras, kuid nüüd on vist mingi reegel, et selle haigusega üle 39 nädala kanda ei lasta. See on natuke kergendus, et nädal aega tähtajast varem, sest mu keha sügelus ei lase enam magada ega olla 🙁 Samas on siiski veidi hirmus ja olen ootusärev 🙂

Soovin teile kõigile häid viimaseid nädalaid ja kerget sünnitust!

Tere

Pole siia nii ammu kirjutanud. Mu TA on 27.02 ja käimas siis 35+3.

Maksanäitajad on ka veits kõrged. Õnneks sain seekord varem ravi peale ja nii hullult enam ei sügele.

Viimanr äe 20.01 ja nüüd arst ja uh 16.02.. Selleks ajaks juba üle 38 nädala. Viimane kord ma nii kaua ühes tükis ei püsinud.

Tunnen end hüljatult, äe kirjadele ei vasta.  Oli vaja uh aega muuta ja ühe testi tulemusi teada saada, mida digiloos ei näe. Mul oli Pelgus hea kogemus eelmise lapsega, praegu on küll nõme, nagu üksi oleks 🙁

Pelgus on kindlasti ka mingi üldine vastuvõtu telefoninumber kust saaks infot? See on küll halb kui oma ämmakas ei vasta ja on tekkinud hüljatuse tunne. Hea kuulda, et said maksanäitajad korda ja et ravim aitas ka sügeluse vastu.

Ma olen ITKs ja seal on hetkel osad töötajad koroonas või isolatsioonis. Ma nägin oma ämmakat viimati rohkem kui kuu aega tagasi, peale seda on igal vastuvõtul olnud erinev ämmakas, kes teda asendab. Ma küll ei saa midagi kurta – need asendusämmakad on olnud väga asjalikud. ITKs rõhutatakse, et alati võib minna valvetuppa kontrolli, mingi väiksemagi kahtluse korral. Samas, kui on vaja teada mingi analüüsi tulemust ja vaja UH aega muuta, siis nende küsimustega vist erakorralisse pöördumine pole näidustatud – proovi ehk ikkagi helistada mingile sealsele üldnumbrile. Kusjuures, ka minul oli peale LA-d väga pikk aeg, mil UH-d üldse ei tehtud, lootevee hulka ei hinnatud ega ka loote kasvu mitte. Kui küsisin, et kas peaks seda tegema, siis öeldi, et kui kõik korras, siis tegelikult neid asju ei tehtagi. Minul hakati regulaarselt UH-d tegema ja loote olukorda hindama alles siis, kui see maksahaigus diagnoositi. Eeldan, et kõik, kel see haigus või mingi taoline rasedusaegne komplikatsoon, on kõrgendatud jälgimise all, vähemalt ITK-s on see nii. Kusjuures, mind suunati selle probleemiga ka arsti juurde ja eelmisel ämmaka visiidil ta konsulteeris arstiga, st nende probleemide korral ämmakas üksi otsuseid vastu ei võta. Mummiriin, loodan, et saad peagi vajaliku info!

Ja ongi käes veebruar 🙂 Kerget sünnitust Sulle, DrCat! Panen kõik head mõtted teele!

Kuigi mul veel (ilmselt) umb kuu oodata, siis ikkagi hakkab asi aina reaalsemaks saama ja sünnituse mõtted esile kerkima, mida ma siiani olen kuskile tahaplaanile surunud. Kui siiani on mul olnud vägagi OK rasedus, siis viimasel ajal ja eriti eile on tekkinud sümfüüsivalu ja see pole mitte meeldiv.

#3663570:

Kes veebruari alguses ITKs sünnitab, siis ehk kohtume – mind saadeti siiski esilekutsumisele, mis algab 3. veebruaril. Mul tänase seisuga maksanäitajate vereproov korras, kuid nüüd on vist mingi reegel, et selle haigusega üle 39 nädala kanda ei lasta. See on natuke kergendus, et nädal aega tähtajast varem, sest mu keha sügelus ei lase enam magada ega olla ???? Samas on siiski veidi hirmus ja olen ootusärev ????

Soovin teile kõigile häid viimaseid nädalaid ja kerget sünnitust!

Jõudu homseks ja kerget sünnitust 🙂

Aitäh teile heade soovide eest!

Kiksu, ka minu tähtaeg oleks olnud 10.02 🙂 aga mul oli esilekutsumine, mis algas 3.02. Beebi sündis järgmisel päeval. Sünniprotsess oli küll päris traumaatiline ja täis ootamatusi, kuid õnneks lõpuks kõik hästi. Emakakael avanes väga aeglaselt, valud läksid lõpuks nii suureks, et võtsin epiduraali, kuid emakakaela avanemine oli endiselt liiga aeglane. Beebi südametöö aeglustus ja lõpuks oli erakorraline keiser 🙁 Seal selgus, et beebil oli nabanöör kaks korda tihedalt ümber kaela 🙁

Õnneks sai beebiga siiski kõik korda, kuid haiglast sain välja alles eile, kuna tema sünnijärgne kaalulangus oli päris suur ja oli vaja see kiiresti tõusma saada. Kuna ta on päris väike beebi (sünnikaal pisut alla 3 kg), siis on ta väga temperatuuritundlik ja tema kehatemperatuur on läinud paar korda veidi normist alla. Praegune külm ilm just kaasa ei aita. Vaatamata sellele, et meil on kodus radikad põhjas, ei saa temperatuuri ikkagi nii soojaks nagu haiglas oli. Beebil on sellega natuke raske kohaneda. Lisaks on veidi raskusi rinnaga toitmisel, lähen homme imetamisnõustamisele. Vaatamata nendele väikestele probleemidele läheb siiski kokkuvõttes hästi. See kõik  on olnud uskumatu kogemus, emotsionaalselt ja füüsiliselt, endiselt seedin kõike ja muidugi olen üliõnnelik beebi üle.

Soovin teistele veebruaribeebide ootajatele kiiret ja kerget sünnitust. Oleksin huvitatud kuulmast ka teie kogemusi!