Teema: Abielu ja lahusvara – pangalaen
Ei ole, seaduslikud pärijad on ka lapsed ja eriti hapu lugu on, kui mehel on neid mitmest kooselust, aga ka naise oma lastel on õigus täiskasvanuks saades ema kodust välja tõsta. Rate this item:Submit Rating00
Mis mõttes ei ole, on ju samamoodi, kui lapsed.
Kui abikaasa võtab kiirlaene ja enam maksta ei suuda, siis nõutakse rahad sisse abikaasalt ja olgu isegi varalahususleping, siis abikaasa on ikkagi automaatselt võlgu ja peab võlga teenindamiseks oma lahusvara müüma kui tal see raha puudub. See ongi abielu võlu ja valu.
Ei nõuta, kiirlaen pole perekonna teenindamiseks võetud laen.
Kui abikaasa võtab kiirlaene ja enam maksta ei suuda, siis nõutakse rahad sisse abikaasalt ja olgu isegi varalahususleping, siis abikaasa on ikkagi automaatselt võlgu ja peab võlga teenindamiseks oma lahusvara müüma kui tal see raha puudub. See ongi abielu võlu ja valu.
Ei nõuta, kiirlaen pole perekonna teenindamiseks võetud laen.
Oh jah seda naiivssust, mine räägi seda kohtutäiturile.
Ei ole, seaduslikud pärijad on ka lapsed ja eriti hapu lugu on, kui mehel on neid mitmest kooselust, aga ka naise oma lastel on õigus täiskasvanuks saades ema kodust välja tõsta. Rate this item:Submit Rating00
Mis mõttes ei ole, on ju samamoodi, kui lapsed.
Jah, koos lastega, ülejäänud osa on vaja välja maksta lastele (eriti eelnevast kooselust lastele).
Ei ole, seaduslikud pärijad on ka lapsed ja eriti hapu lugu on, kui mehel on neid mitmest kooselust, aga ka naise oma lastel on õigus täiskasvanuks saades ema kodust välja tõsta. Rate this item:Submit Rating00
Mis mõttes ei ole, on ju samamoodi, kui lapsed.
Ei ole, neil on lahusvara.
Ei ole, seaduslikud pärijad on ka lapsed ja eriti hapu lugu on, kui mehel on neid mitmest kooselust, aga ka naise oma lastel on õigus täiskasvanuks saades ema kodust välja tõsta. Rate this item:Submit Rating00
Mis mõttes ei ole, on ju samamoodi, kui lapsed.
Ei ole, neil on lahusvara.
sa ajad lahutamise pärimisega sassi. loomulikult on naine pärija, ka lahusvara puhul.
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
Päris maotu suhe kui naisel on kiirlaenud nn eelmisest elust, maksab need kinni, elab mehe laenatud kinnisvaral ja kui laenud makstud, siis hakkab naine oma raha kõrvale panema ehk siis valmistuma lahku minekuks. Naine jääb vist lõpuni alamklassiks ehk siis väärituks sugupooleks. Mõistlik oleks siis minna suhtesse sama vaesega kui ise, vähemalt elatakse võrdselt, aga kullakaevajana minna suhtesse kus siis elatakse salaelu…
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Ei ole, neil on lahusvara.
Mingi lahusvara ei puutu pärimisel asjasse, pärimiseke läheb kogu vara. Kas ikka leidub veel mõni, kes seda ei tea?
Ei ole, neil on lahusvara.
Mingi lahusvara ei puutu pärimisel asjasse, pärimiseke läheb kogu vara. Kas ikka leidub veel mõni, kes seda ei tea?
Nii on jah, lahusvara kehtib ainult lahutuse korral, aga kui lahusvara omanik sureb, st on abielus, siis tema vara läheb jagamisele tema abikaasa ja laste või sugulaste vahel.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Naised teenivadki. Samas sageli elatakse nii, et mees maksab pangalaenu ning naine ostab nt süüa. Ütleme kui nt 10 aastat on laenu makstud + kinnisvara hind selle aja jooksul kõvasti tõusnud, siis maja/korter jääb mehele ning naine on tänaval. Enne 2010. aasta majanduskriisi võeti lausa nii laene, et kinnisvara kirjutati mehe nimele, kuid laenuvõtjateks naine ja mees korraga.
Seega ongi tark rääkida, et naine peab ennast ka kindlustama, mitte lootma vaid heale õnnele.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Naised teenivadki. Samas sageli elatakse nii, et mees maksab pangalaenu ning naine ostab nt süüa. Ütleme kui nt 10 aastat on laenu makstud + kinnisvara hind selle aja jooksul kõvasti tõusnud, siis maja/korter jääb mehele ning naine on tänaval. Enne 2010. aasta majanduskriisi võeti lausa nii laene, et kinnisvara kirjutati mehe nimele, kuid laenuvõtjateks naine ja mees korraga.
Seega ongi tark rääkida, et naine peab ennast ka kindlustama, mitte lootma vaid heale õnnele.
Naine ise valib sellise elu, naised ju otsivad jõukaid ja rikkaid mehi. Naised ei taha end üles ehitada nagu mehed tahavad, aga mehed ei pea oma tööd ja vaeva ka naisele kinkima, kuigi paljud mehed seda niigi teevad.
Kui naine peab end kindlustama, siis ei peagi ju mehe kulul elama ja võiks seda iseseisvalt teha. Sulle ju ei meeldiks mees kindlustaks end naise kulul?
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Naised teenivadki. Samas sageli elatakse nii, et mees maksab pangalaenu ning naine ostab nt süüa. Ütleme kui nt 10 aastat on laenu makstud + kinnisvara hind selle aja jooksul kõvasti tõusnud, siis maja/korter jääb mehele ning naine on tänaval. Enne 2010. aasta majanduskriisi võeti lausa nii laene, et kinnisvara kirjutati mehe nimele, kuid laenuvõtjateks naine ja mees korraga.
Seega ongi tark rääkida, et naine peab ennast ka kindlustama, mitte lootma vaid heale õnnele.
Naine ise valib sellise elu, naised ju otsivad jõukaid ja rikkaid mehi. Naised ei taha end üles ehitada nagu mehed tahavad, aga mehed ei pea oma tööd ja vaeva ka naisele kinkima, kuigi paljud mehed seda niigi teevad.
Kui naine peab end kindlustama, siis ei peagi ju mehe kulul elama ja võiks seda iseseisvalt teha. Sulle ju ei meeldiks mees kindlustaks end naise kulul?
Aga kes käsib siis mehel vaadata sellist naist, kes tahab mehe kulul ennast kindlustada? Asi on juba alates sellest mäda, et elatakse koos, saadaksd lapsi, aga vot vara (nt kodu) ei julgeta jagada ning kindlustatakse vaid enda tagalat tulevikuks. Sel juhul on ju naisel õigus ka ennast kindlustada, nt endale kuuluva varaga. Ei pea see naine seal kõrval suu ammuli palvetades passima, et kas nt 10 aasta pärast suhe ikka alles ja kus siis elada.
Täpsustaks: kui mees võtab teadlikult sellise naise, keda ta ei usalda ning kellega vara ei julge jagada, miks siis naine ei või sealt kõrvalt samuti teha samme nt enda vanaduspõlve kindlustamiseks? Kahepoolne diil.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Enamustes peredes ju maksab laenu üks, st teisiti polegi see ju võimalik, kellegi arvelt peab see ju maha minema. Meil samuti läheb laen maha mehe arvelt ja samuti ka kommnaalid, selle eest mina maksan kogu 5 perekonnaliikme toidu ja autoliisingu ja lisaks kõik lastega seotud kulud. Ja otse loomulikult on pool kinnisvarast ka lahtuse korral minu.
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
Päris maotu suhe kui naisel on kiirlaenud nn eelmisest elust, maksab need kinni, elab mehe laenatud kinnisvaral ja kui laenud makstud, siis hakkab naine oma raha kõrvale panema ehk siis valmistuma lahku minekuks. Naine jääb vist lõpuni alamklassiks ehk siis väärituks sugupooleks. Mõistlik oleks siis minna suhtesse sama vaesega kui ise, vähemalt elatakse võrdselt, aga kullakaevajana minna suhtesse kus siis elatakse salaelu…
Samamood valmistub ju mees lahkuminekuks, kuna tahtis lahusvara. Ehk tahab tulevasi varajagamisi vältida. Miks siis naine ei või vastukaaluks ennast kindlustada? Kunagi ei tea, mis elu toob.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Naised teenivadki. Samas sageli elatakse nii, et mees maksab pangalaenu ning naine ostab nt süüa. Ütleme kui nt 10 aastat on laenu makstud + kinnisvara hind selle aja jooksul kõvasti tõusnud, siis maja/korter jääb mehele ning naine on tänaval. Enne 2010. aasta majanduskriisi võeti lausa nii laene, et kinnisvara kirjutati mehe nimele, kuid laenuvõtjateks naine ja mees korraga.
Seega ongi tark rääkida, et naine peab ennast ka kindlustama, mitte lootma vaid heale õnnele.
Naine ise valib sellise elu, naised ju otsivad jõukaid ja rikkaid mehi. Naised ei taha end üles ehitada nagu mehed tahavad, aga mehed ei pea oma tööd ja vaeva ka naisele kinkima, kuigi paljud mehed seda niigi teevad.
Kui naine peab end kindlustama, siis ei peagi ju mehe kulul elama ja võiks seda iseseisvalt teha. Sulle ju ei meeldiks mees kindlustaks end naise kulul?
Aga kes käsib siis mehel vaadata sellist naist, kes tahab mehe kulul ennast kindlustada? Asi on juba alates sellest mäda, et elatakse koos, saadaksd lapsi, aga vot vara (nt kodu) ei julgeta jagada ning kindlustatakse vaid enda tagalat tulevikuks. Sel juhul on ju naisel õigus ka ennast kindlustada, nt endale kuuluva varaga. Ei pea see naine seal kõrval suu ammuli palvetades passima, et kas nt 10 aasta pärast suhe ikka alles ja kus siis elada.
See pärast ma ei saagi aru miks mehed vaatavad vaeseid naisi, eriti üksikemasid. Nad toodavad ainult ängi.
P.S. Milleks üldse abielluda, kui nt kinnisvara ei julge koos osta? Nagu siin kirjeldatud, siis laenuga hätta jäämisel on kohustus abikaasat aidata/tema eest laenumakseid tasuda, samas kinnisvara endale ei kuulu. Ma küll poleks sellise olukorraga nõus.
Küsimus on selles, kas mõlemad on võrdsed laenumaksete tasumisel. Kui ei ole, siis kaotab ikka see, kes vähem maksab või üldse ei maksa. Nii on elu loodud, valik on kas sellega leppida või mitte leppida, kellel raha ei ole, tema jääb alati kaotajaks.
Ei, selles pole üldse küsimust, oluline on ainult omandisuhe kinnisvaral, mingit vahet pole kes maksab vähem või rohkem, kinnisvara on niikuinii pooleks.
See kinnisvara saab makstud alles 30 aasta pärast. Karunahka jagama olete siin kõik tegijad, aga teenige ise oma raha ja ärge elage meeste kulul, olete ju meestega võrdsed.
Enamustes peredes ju maksab laenu üks, st teisiti polegi see ju võimalik, kellegi arvelt peab see ju maha minema. Meil samuti läheb laen maha mehe arvelt ja samuti ka kommnaalid, selle eest mina maksan kogu 5 perekonnaliikme toidu ja autoliisingu ja lisaks kõik lastega seotud kulud. Ja otse loomulikult on pool kinnisvarast ka lahtuse korral minu.
Lahuta kohe ära, mis sa enam piinad end sellises suhtes
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
Päris maotu suhe kui naisel on kiirlaenud nn eelmisest elust, maksab need kinni, elab mehe laenatud kinnisvaral ja kui laenud makstud, siis hakkab naine oma raha kõrvale panema ehk siis valmistuma lahku minekuks. Naine jääb vist lõpuni alamklassiks ehk siis väärituks sugupooleks. Mõistlik oleks siis minna suhtesse sama vaesega kui ise, vähemalt elatakse võrdselt, aga kullakaevajana minna suhtesse kus siis elatakse salaelu…
Samamood valmistub ju mees lahkuminekuks, kuna tahtis lahusvara. Ehk tahab tulevasi varajagamisi vältida. Miks siis naine ei või vastukaaluks ennast kindlustada? Kunagi ei tea, mis elu toob.
Lahusvara saab ainult siis olla kui see saadakse pärimise teel või see vara oli juba enne suhet olemas. Abielus olles ei saa lahusvara tekkida.
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
Päris maotu suhe kui naisel on kiirlaenud nn eelmisest elust, maksab need kinni, elab mehe laenatud kinnisvaral ja kui laenud makstud, siis hakkab naine oma raha kõrvale panema ehk siis valmistuma lahku minekuks. Naine jääb vist lõpuni alamklassiks ehk siis väärituks sugupooleks. Mõistlik oleks siis minna suhtesse sama vaesega kui ise, vähemalt elatakse võrdselt, aga kullakaevajana minna suhtesse kus siis elatakse salaelu…
Samamood valmistub ju mees lahkuminekuks, kuna tahtis lahusvara. Ehk tahab tulevasi varajagamisi vältida. Miks siis naine ei või vastukaaluks ennast kindlustada? Kunagi ei tea, mis elu toob.
Lahusvara saab ainult siis olla kui see saadakse pärimise teel või see vara oli juba enne suhet olemas. Abielus olles ei saa lahusvara tekkida.
Kas sa oled kuskil mätta all elanud?
“Sobiva varasuhte saavad abiellujad valida enne abielu sõlmimist. Abiellumisavaldust esitades saate valida, kas teie puhul kehtib:
- varaühisus, mis seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti.
- vara juurdekasvu tasaarvestus, mis annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, aga säilitab majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised.
- varalahusus, mis tähendab, et olete abikaasadena teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud.”
Lahusvara saab ainult siis olla kui see saadakse pärimise teel või see vara oli juba enne suhet olemas. Abielus olles ei saa lahusvara tekkida.
see on vale. loomulikult saab ka abielu jooksul lahusvara tekkida, kui nii soovitakse.
Kui lahku minnakse, on naine kuuse all ja mees elab rõõmsalt majas edasi. Võib-olla on teemaalgatajal endal ka mingi kinnisvara, aga kahtlen, kui ta kunagisi kiirlaene praegu kinni maksab. Kui kiirlaenud on kinni makstud, siis soovitan alles jääv raha kasvõi kusagile investeerida/koguda või omakorda mingi korter nt osta.
Päris maotu suhe kui naisel on kiirlaenud nn eelmisest elust, maksab need kinni, elab mehe laenatud kinnisvaral ja kui laenud makstud, siis hakkab naine oma raha kõrvale panema ehk siis valmistuma lahku minekuks. Naine jääb vist lõpuni alamklassiks ehk siis väärituks sugupooleks. Mõistlik oleks siis minna suhtesse sama vaesega kui ise, vähemalt elatakse võrdselt, aga kullakaevajana minna suhtesse kus siis elatakse salaelu…
Samamood valmistub ju mees lahkuminekuks, kuna tahtis lahusvara. Ehk tahab tulevasi varajagamisi vältida. Miks siis naine ei või vastukaaluks ennast kindlustada? Kunagi ei tea, mis elu toob.
Lahusvara saab ainult siis olla kui see saadakse pärimise teel või see vara oli juba enne suhet olemas. Abielus olles ei saa lahusvara tekkida.
Kas sa oled kuskil mätta all elanud?
“Sobiva varasuhte saavad abiellujad valida enne abielu sõlmimist. Abiellumisavaldust esitades saate valida, kas teie puhul kehtib:
- varaühisus, mis seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti.
- vara juurdekasvu tasaarvestus, mis annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, aga säilitab majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised.
- varalahusus, mis tähendab, et olete abikaasadena teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud.”
Need kõik on kohtus ju vaieldavad. Kui naiivne sa ikka oled
See pärast ma ei saagi aru miks mehed vaatavad vaeseid naisi, eriti üksikemasid. Nad toodavad ainult ängi.
Eks tahetakse võimu omada. Kelle käes rahapatakas, see tellib muusika. Samal põhjusel ei meeldi neile lahusvara nõudjatele meestele, kui naine tahab ise näiteks kõrvalt omale korteri osta.
Lahusvara saab ainult siis olla kui see saadakse pärimise teel või see vara oli juba enne suhet olemas. Abielus olles ei saa lahusvara tekkida.
see on vale. loomulikult saab ka abielu jooksul lahusvara tekkida, kui nii soovitakse.
Saab kui keegi seda näiteks kingib, siis on see lahusvara.
See pärast ma ei saagi aru miks mehed vaatavad vaeseid naisi, eriti üksikemasid. Nad toodavad ainult ängi.
Eks tahetakse võimu omada. Kelle käes rahapatakas, see tellib muusika. Samal põhjusel ei meeldi neile lahusvara nõudjatele meestele, kui naine tahab ise näiteks kõrvalt omale korteri osta.
Iga eduka naise taga on jõukas mees – vanasõna
Need kõik on kohtus ju vaieldavad. Kui naiivne sa ikka oled
Samamoodi saab lihtsalt kooselu puhul vaielda, et kes ikka ostis seina tapeedi jmt. Teine teema on see, et kas vaesemal poolel on raha vinge advokaadi palkamiseks.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.