Esileht Rasestumine ja lapse ootamine IVF august-september

Näitan 30 postitust - vahemik 241 kuni 270 (kokku 272 )

Teema: IVF august-september

Postitas:
Kägu

Tere kõigile!
Minu õhtune perekooli ivf-teema ring.😊
Ann.B, aitäh sulle! Hoian pöialt homseks VT-ks, et tuleks ilus näit. Viga on minus, vanuses (40) ja madalas halva kvaliteediga munarakureservis. Mehel kõik korras. Teine ring ja jääb oma munarakkudega ilmselt viimaseks.
Lapsesoov on 2017 a.algusest ning 2017 ja 2018 olid kaks spontaanset rasestumist, mis lõppesid kurvalt. Olen neist siin ka kirjutanud, rohkem ei hakka parem, ei taha teid hirmutama hakata.
Snertsu, olen vist sulle juba õnne soovinud, aga võin seda uuesti ka teha. 😊 Imesid ikka juhtub, aga mitte kõigiga.
ML,aitäh endast märku andmast. Kas oleksid nõus oma kogemusest rohkem kirjutama? Mind huvitab,kus kliinikus, kaua aega võttis ja kuidas arstide suhtumine oli/on? Kui mitte siin, siis ehk e-mailile?
Mupsik, palju õnne veelkord! 600 on ilus number. Mul oleks hea meel, kui ka rohkem kirjutada tahaksid, võib ka e-mailile.
Olen aeg-ajalt lugenud doonormunaraku kogemustest ühest USA foorumist. Seal on suhtumine üldiselt v.positiivne. Seal on nii mõnigi naine kirjutanud, et oleks pidanud doonormunaraku ivf varem ette võtma, mitte oma kehvade munarakkudega aastaid proovima ja lootma.
Olen vaadanud Riia kliinikut ja ühte Tšehhi kliinikut ja tundub, et neis on suhtumine väga hea ja vastutulelik. Tulemused head ja hinnad ok. Oleksin juba päringu saatnud neisse,kui poleks seda Covid-19 levikut. Riia oleks eriti hea, ei peaks isegi lendama. Kõige mugavam oleks muidugi Eestis, aga pelgan arstide jt med töötajate suhtumist. Ma tõesti ei jaksa ja ei taha targutamist ja näägutamist kuulata.
Soojad tervitused kõigile.
Marin

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vahel ikka sattun siia lugema.
Päris õõvastav oli lugeda, et keegi nimetab oma allesjäänud munarakke rämpsuks, no mis tulemust sa siis ootad, kui selline suhtumine, nii ei taha keegi sinu juurde tulla.

Teine mõte oli nö hiljaks jäänud hcg näidu juures. Mul oli 3 päevase siirdamise juures 15. päeval 42!! Ja see arenes toredaks lapseks.

Ka minul doonormunaraku kogemus. Lasin siirdada mõlemal korral 2 ja mõlemal korral sain 1 lapse. Nagu öeldud 50% 🙂 Tegin Tartus, Sõritsa veidi on järsk ja kinnine, kuid mu poolest OK. Mingit tänitamist vms seal küll ei ole. Kena viisakas tore. Ei oleks jaksanud pikemaid reise ette võtta

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Maian

Mul on nii valus eelmise kommentaatori (23.15) esimest lõiku lugeda… Teades kui palju on see inimene pidanud üle elama ja kui toetav/ positiivsust süstiv siin alati kõigi vastu! Meil kõigil on nõrkushetki sellel teekonnal ja ennast välja elada, tühjaks nutta ja uute positiivsete lootuste ja ootustega edasi minna on okei!
Tahtsin lihtsalt öelda, et mõistan.
Edu kõigile sellel teekonnal!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lugu

Minu lugu algas 2017 aastal, Alustasin oma teekonda ITK viljatuskliinikust sest vanus oli veel selline, et saaksin kasutada haigekassa hüvitist. See on ikkagi arvestatav toetus rasestumist soovivale naisele. Munaraku reserv oli väga madal aga proovisime esimest raviskeemi. Saadi 3 rakku mis kõik lakkasid arenemast teisel päeval. Ja nii veel 4 ringi. Prooviti erinevaid raviskeeme aga tulemus oli ikka sama. Siirdamiseni ei jõudnud. Ka abikaasale oli see sprema andmine ITK suur roovikivi. Seal olid siis punktiooni hommikuti tavaliselt järjekorras ju mitmeid mehi. Kõik nad siis enam vähem ootasid ukse taga kuna saaks sinna ruumi minna analüüsi andma. Ega vahepeal seal ka ei käidud ruumi puhastamas. Samuti polnud seal võimalust ruumi tuulutada. 2017 ja 2018 kokku saingi teha 4 katsetust, sest ega haigekassa aegasid polnud ka nii kiiresti saada, et saaks rohkem proovida. Peale teist luhtunud katset pandi mind siis ka riiklikku doonormunaraku järjekorda. Ausalt öeldes olen ma seal siiani ja pole järjekord minuni jõudnud. Doonormunarakk oli minu jaoks sel hetkel küll viimane võimalus. Kuidagi vale tundus see psühholoogiliselt. Kuidas ma küll ise hakkama ei saa selle lapse saamisega??? Tegelikult oli väga raske, seda tunnet teavad ilmselt ainult need inimesed kes sellel teel ka ise on. Nii vale on kuulda sõbrannalt kellel omal kaks last ja kolmas tulemas ütlemas mulle ” Ma mõistan sind”. Päriselt??
Aastal 2020 saan ma 41 seega on haigekaasaga kõik. See pani mind 2019 aastal otsima uusi võimalusi. Läti ei olnud minu jaoks valik, ma kartsin keelebarjääri. Oma emakeeles on ikka parem oma võimalustest aru saada. See puhtalt minu arvamus. Seega pöördusin Kliinikusse Nova Vita. Ka seal oli võimalus saada haigekassalist teenust. Arst kes mulle määrati tutvus minu eelneva haiguslooga. Tegi erinevaid analüüse. Sattusin sinna kliinikusse selliselt et oli võimalus kohe proovida esimest IVF protseduuri. Raviskeem oli hoopis teistsugune kui ITK. AGa mis mul kaotada sel hetkel oli. Saadi 1 rakk. See viljastus aga siirdamise hommikul helistati, et siirdamist ei toimu kuna ei arene edasi.(Peale esimest luhtunud katset seal eemaldati ka põletikulised munajuhad) Seejärel võtsin otsuse vastu, et aitab. Kohtusin sealse doonori kordinaatoriga. Sain põhjaliku konsultatsiooni. Kuna mul ei olnud erilisi nõudmisi doonorile siis oli selle leidmine meile lihtsam. Olen kuulnud, et on naisi kes ootavad doonorit paar aastat. Meie kriteerium seisnes kindlas juuksevärvis, silmade värvis. Sain valida kolme doonori vahel. Kui see valik oli meil tehtud siis tuli Covid 🙁 Peas vasardas see, et aasta lõpus saan juba 41 ja siis on kulutused selle võrra suuremad. Ka doonoritega oli vahepeal veidi muudatusi aga saime oma tehingu tehtud suvel. Maksime doonori eest ja mees loovutas oma varanduse. Kasutasime alati värsket kraami. Ma hetkel ei mäletagi palju doonorilt rakke saadi aga igatahes siirdamiseks käks 2 embrüot. Külma sai veel 2. Esimene siirdamine, esimene veretest positiivne. Ma ei kujuta ette kas te teate mida ma tundsin. Ja siis hakkas määrima. Ei voolanud verd aga vetsus käies lihtsalt määris. Appi, mul oli nutt kurgus. Läksin siis arsti vastuvõtule. Sain õnneks sinna kohe kui helistasin, ja seal ekraanil see oli. Üks pisike süda tuksus. Üks võitleja jäi minuga. Tänaseks on siis meil 15+ nädal.

Tagant järele olen mõelnud, et oleksin pidanud selle doonormunaraku kasutamise ja kliiniku vahetamise ammu ette võtma. Aga tagant järele tarkus pole mingi tarkus.
Kallid naised ärge kartke kasutada doonormunarakke. Küsige julgelt kui midagi veel teada tahate. Esimene kiri sai niigi pikk.

Hoian teile kõigile pöialt

ML

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle on Marini realistlikud kommentaarid meeldinud. Kui naisel on juba vanust 40 ja munarakureserv on madalam või kvaliteet pole ka enam väga hea, siis milleks elada illusioonides? Loomulikult on erandeid ja juhtub imesid, aga kui pikaks ajaks tasub lootma jääda? Olen mõelnud, et vaprad on naised, kes on pidanud üle elama raseduse katkemisi või katkestamisi, kuid suudavad ikka jääda positiivseks. Meenub Maikelluke, kes kirjutas, et pidi kaks korda raseduse katkestama loote väärarengu tõttu. Lõpuks tal ikkagi vist õnnestus, aga ei mäletagi kui mitu korda pidi proovima. Emotsionaalselt on raske ka siis, kui rasedustestile pole kordagi ilmunud kahte triipu, kuigi proovitud vähemalt paar aastat ja tehtud uuringuid. Mida siis teha? Siin foorumis on sõna võtnud ka inimesi, kes pidevalt testivad ja usuvad, et näevad varjus triipu. Kas enesepettus on siis parem? Mõni ei taha midagi kuulda doonorrakkudest, teine mõtleb, et kaua siis üritada ja ebaõnnestumisi läbi elada, kui rasestumise tõenäosus on niigi väike. Parem, kui ka arst on neutraalne ja annab soovitusi oma kogemusest lähtuvalt, mitte ei kruvi lootusi lõputult üles või siis ei ole liiga pessimistlik. Kõige olulisem on saada ikkagi terve laps ja kas oma või doonorrakuga on isiklik valik ja delikaatne teema.
Mer.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina alles oma esimesel ringil, aga ka eelkõnelejatega nõus. Inimene on kahe jalaga maa peal ja vaatab asju realistlikult – mida siin ette heita? Kas oleks parem lugeda roosa mulli foorumit, kus kõigil on kõik hästi ja ainult positiivsed emotsioonid ning siis tunda end üksiku ja imelikuna, kui parasjagu segadus ja kurvameelsus valdab? Viljatus on väga delikaatne ja tundlik teema, igasugused nõrkushood on väga tavalised ja normaalsed. Kui inimene on aastaid üritanud last saada, aga tulutult, siis ega roosade prillide ette panek last ei garanteeri.
Mina igatahes elan kõigile kaasa – nii nendele, kes on juba rõõmusõnumeid saanud kui ka nendele, kes on veel siin kivisel teel. Ja ma väga loodan, et keegi ei hakka nüüd oma tundeid enda sügavasse peitma selle mittetoetava kommentaari pärast. See foorum ongi selleks, et ivf inimesed saaks jagada oma mõtteid ja tundeid ning tuge kaas”kannatajatelt”.

C

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
LuisaLotta

Minul oli täna VT, olin hommikul nii aegsasti kohal, et sain esimese numbri kohe😀 kuigi eile hommikul tehtud 10se tundlikkusega testil oli õrn triip, siis olin üsna kurvas meeleolus ja kartsin kohutavalt, et tuleb jälle mingi ebamäärane number, mis näitab vaid pesastumise katset nagu juunis juhtus. Refreshisin kodus pidevalt digilugu ja kui vastus üles pandi, oleks pidanud vist pulssi mõõtma😀 sain megasuure üllatuse, sest nädal on siirdamisest ja hcg oli 64,4😍 Arst arvas, et väga ilus näit ja jätkan siis senise raviga. Otsin muudkui tunnuseid ja no ei ole midagi väga (sellest ka imestus tulemuse üle)… Rinnad on vahepeal nagu tundlikud, aga see on ka kõik. Lisaks oli testile saadud triip väga hele. Ühesõnaga, jõudsin juba närvi minna, siis jälle rahuneda ja rõõmustada ja nüüd üritan lihtsalt olla positiivne ja mitte oma keha väga tunnetada, sellest ei tule midagi head. Oleme üle 5 aasta aktiivselt beebit meisterdanud, elanud üle igas vormis varajasi katkemisi ja ikka olen nii lootusrikas, nagu mingi ullike😀

Ann.B, kuidas sul täna vt läks?

Palju õnne kõigile, kes hiljuti triipude üle rõõmustada on saanud ja kaastunne neile, kellel seekord nii hästi läinud ei ole. Tean, mida te tunnete ja loodan, et leiate jõudu edasi liikuda ja optimistlikku meelt säilitada!❤

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh ML oma lugu jagamast. Ühtlasi nii kurb kui ka positiivne! Mind ootab peatselt ees arstivisiit ja juba varasemast on teada, et AMH nii madal, et pole mõtet isegi oma rakkudega proovima hakata. Lahenduseks pakuti samuti doonorit. Otsustasin kuulata ka teise arsti arvamuse. Esialgu välistasin doonori täielikult, et poleks ju minu laps jne. Abikaasa on doonori kasutamise poolt kui üldse jääda ilma lapseta. Haigekassa vanusepiiri oleme ületanud.
Head!
MM*

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Ann.B

Sul LuisaLotta tõesti ilus number. Minu hcg tase ebaõnnestumist just ei kinnitanud (13,6), aga rõõmustamiseks mul põhjust pole. Hommikul testile minnes sättisin end juba selleks valmis, et pettumus nii suur ei oleks, aga hetkel ikka isu nii täis sellest IVFist, et kohe on täis… :S

+1
0
Please wait...

Postitas:
LuisaLotta

Sul tõesti ilus number. Minu hcg tase ebaõnnestumist just ei kinnitanud (13,6), aga rõõmustamiseks mul põhjust pole. Hommikul testile minnes sättisin end juba selleks valmis, et pettumus nii suur ei oleks, aga hetkel ikka isu nii täis sellest IVFist, et kohe on täis… :S

Väga kurb kuulda… mul oli juunis sama seis, küll veits kõrgema esialgse näiduga (oli vist 30,midagi, aga sama lootusetu). Oli ka kopp nii ees, et mõtlesin, et ei iial enam, aitab nendest pettumustest ja oma keha kurnamistest ilma igasuguse tulemuseta. Arutasime mehega lapsendamise teemadel ja andsime taotluse sisse. Juulis lasin rihma vabaks, jõin veini, sõin, mida tahtsin ja kuuga taastus mõtlemise kuidagi ära, augustist võtsin ennast taas käsile ja olin lootusrikas, et ehk ikka saab juba peagi uuesti proovida. Lapsendamisega jätkame ilmselt igatahes, sest isegi kui seekord läheb õnneks ja juunis oma kaua tehtud kakukese kätte saame, siis unistame vähemalt kahest lapsest, veel parem kui tuleks kolm😀 passi vaadates ei ole mul enam aega neid kõiki 6 aastat oodata😀

Loodan, et leiad mõne aja pärast endas jälle jõudu, et uuesti proovida, hoian sulle pöialt💛

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii tore uudis, LuisaLotta, mul nii hea meel su üle! Loodan, et mul reedel sama hästi läheb 🙂

Ann.B, väga kahju, et seekord nõnda. Sellest pettumusest saan aru, peale oma esimest ebaõnnestumist ei tahtnud üle aasta proovida, küll ei sobinud arst ja ei olnud ka emotsionaalsel tasandil valmis seda kadalippu uuesti ette võtma. Aga usun, et meil kõigil ikka lõpuks ühel või teisel moel perelisa saamine õnnestub!

Anne

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere õhtust!

Kõigepealt palju-palju õnne LuisaLotta! Nii tore kuulda. Et edasi kõik väga hästi läheks!
Ann.B, kahju, see Hcg näit on vist tõesti liiga madal. Mis arst ütles,kas jätad ravimid ära või võtad edasi?

Ja siis vastuseks Käole 6.10 kell 23.15, jaa, ma tõesti ütlesin väga inetult enda kohta, oleksin võinud viisakamalt end väljendada ja sõnu rohkem valida, aga “halva kvalieediga” tundus mulle sel hetkel, et see ei peegelda mu suurt pettumust piisavalt hästi, eks selles ütlemises oli ju omajagu impulsiivsust ka. Vabandan su ees ja veel teiste ees, kelle tundeid riivasin. Kellegi teise kohta ma kunagi halvasti ei ütle, luban seda. Kui siis, ainult enda kohta. Ja tore, et sul Elites õnnestus!
Aitäh Maian toetuse eest, sina mõistad mind alati. See tõesti oligi nõrkusehetk, kellel meist neid ei oleks? Ja sellest raskest hetkest olen juba jälle üle saanud. 🙂 Hoiam sulle jätkuvalt pöialt.
Eks mul neid musti auke ikka tuleb ette ja enesesüüdistamist on olnud palju. Enda vastu peab hea olema, kõik teavad seda, mul tuleb see peaaegu välja,vahel ikka vääratan.
Suur-suur aitäh ML oma loo jagamise eest! Tõesti, ma olen väga tänulik. Ja palju-palju õnne edaspidiseks, et läheks kõik hästi ja väike ime oleks varsti su/te süles! Olen ka NV-s praegu ravil, ehk saan seal jätkata doonormunarakuga, kui käesolev katse ebaõnnestub. Näete, ma ikka loodan, kuigi tean, et tõenäosus väike.
Aitäh Mer. ja C. samuti toetuse eest. Mul on olnud ka katkestamine väärarengu tõttu ja surnultsünd (terve laps,keerdunud nabanöör) ja ma ei osanud oodata, et nüüd pean veel viljatusega maadlema. Need rasedused olid spontaansed, <6 kuud.
Ma arvan, tulge ikka jagama oma rõõmusid ja õnne ja ka oma pettumusi välja elama. Kus siis veel kui mitte siin?
Marin

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
MirandaLg

Hei-hei!

Mina siis käisin eelmine esmaspäev punktsioonil ja saadi 15 rakku aga kahjuks külma ei saanud midagi, meie rakud ei taha vist lihtsalt koos kasvada, see ka ilmselt põhjus, miks mul üks peetumine juba olnud on ja siiani jäänud ei ole loomulikul teel ( 4 aastat). Siirdati üks 5 päevane embrüo, arsti väitel oleks oodanud paremaid embrüo numbreid vms aga siirdavad ikka, et päris lootusetu pole. Minul igatahes oli punktsiooni järgselt paar päeva väga suur kõhuvalu, keegi siin grupis just uuris ka selle kohta, valuvaigisti ka ei aidanud. Tuju oli ka nii null, et 15st siis midagi külma ei saanud. Reedel oli siirdamina ja 12.10 VT. Kuna paar päeva on ikka nii vastikult iiveldanud ja hommikuti ei lähe kohvigi alla, siis tegin täna testi, kuigi tean, et vara aga no ei suutnud. Tuli õrn aga ilusti nähtav teine triip. Lootusi kõrgeks veel ei aja, sest tean, et nii-nii palju asju võib veel nihu minna sel protsessil. Oleks külmagi midagi saanud, oleks natukenegi lohutav aga et kõik jälle uuesti otsast peale, no hoiame pöidlaid:)

Miranda

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Marin, kas Sul varasemalt on õnnestunud ka rasedus lõpuni kanda või proovidki sa hetkel sisuliselt esimest last saada?

Miranda.. nagu ma aru saan, siis õnnestus Sul esimese IVFi korraga juba õrn triibuke testile saada?

Ann.B ma tean liigagi hästi, mida sa tunned. Minu mõistus tõrkus samamoodi mõistmast, et no KUIDAS ei arene see katseklaasil viljastatud embrüo siis nö õigel ajal õigesse keskkonda siirdades raseduseks edasi. Et kõik eeldused on ju loodud ja manustatavad ravimid peaksid seda ju igati toetama + üldjuhul siirdatakse ju esimese hooga alati need kõige-kõige tublimad embrüod.. aga no võta näpust, enamikel ei midagi. Ja lõpuks tegin ma sellega rahu. Et tegelikult ju IVFi hakataksegi tegema mingi probleemi või näidustusega ja üldjuhul on see põhjus just selles probleemis, mis ei “lase” sel embrüol raseduseks areneda. Kas on see probleem siis naisepoolne endometrioos või PCOS vms või hoopiski mehepoolsed kehvad rakud, mis ei arenegi ühel hetkel enam embrüona edasi.

Aga selle tõdemuseni läks mul ikka kaua ja siiamaani on tegelikult raske mõista, et miks see kõik ei võiks meil palju lihtsamalt käia ja igast ilusast ja tublist siirdatud embrüost ilus rasedus lõpuni areneda. Aga püüame ikka veel ❤️

S.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Mupsik

Võin e-mailile kirjutada.

0
0
Please wait...

Postitas:
mkristi

Minul 05.10 oli punktsioon ehk täna siis 3 päev peale punktsiooni. Kas keegi oskab öelda, millal see hullem aeg lõppeb, et ma ei peaks kartma hüperi tüsistusi/hullemaks minemist? Endal enesetunne enamvähem hea, natuke iiveldab, aga söön ja joon hästi. Kõht natukene hell ning ajab pissile, aga kaalutõusu ei ole, et õnneks siis vist vesi kusagile ei kogune. Värsket siirdamist ei tehtud ning pidingi uurima, et kas ja kui palju siis külma läks. Lisaks süstin Clexani ja võtan Dexamthasoni.

Kas arst nagu kontrolli ei peaks kutsuma? Õde ütles, et kahe nädala pärast arstiga ühendust võtta, aga hetkel on nagu selline tunne, et tühjendati munavabrik ära ning nüüd olen omapead ja mõtlen, et kas kõik on ikka korras. Kuna läbin seda teekonda esimest korda siis hirme on palju.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mkristi, kõht võib hell olla veel mõnda aega. Aga kui väga mures oled, siis võta arstiga ühendust. Nii on kõige kindlam 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Marin, ma tänan sind 18:29 kommentaari eest. Näen, et oled oma algset postitust ka muutnud.
Eks meil igaühel on oma elu ja läbielamised ja eks need meie omad on just need kõige hullemad. Inetut ütlemist ei õigusta miski, ükskõik, mis ka eelnevalt juhtunud on.
Panen siia ühe artikli ehk kedagi puudutab see
https://www.ohtuleht.ee/472785/oppigem-hindama-lendulastud-sona-selle-otsatut-voimu-ja-vage

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“ Inetut ütlemist ei õigusta miski, ükskõik, mis ka eelnevalt juhtunud on.”

Jah, teist lambist solvata ei tasu, aga oma ängistuse väljaelamiseks las igayks valigu ikka ise meetodi ilma, et keegi kuskil targutama tuleks, mida, millal ja kus vōib öelda. Väljaelamata negatiivsed tunded on pigem just need, mis seespoolt sööma hakkavad. Kui munarakud ei tee koostööd, siis tulebki neid korrale kutsuda, mitte keep smilingut 24/7 korraldada. 🙂

+3
0
Please wait...

Postitas:
Piiga33

mkristile

Mul oli samamoodi, et peale punktsiooni ei siirdatud, vaid pidin helistama ja siis sain teada, mitu numpsikut külma läks 😊 Pidin palju vett jooma, ju arst nägi hüperi ohtu. Päev päevaga läks enesetunne paremaks ja täis süstitud punu hakkas kaduma 😊 Mind ka kontrolli ei kutsutud, vaid pidin mensese alguses kohe ühendust võtma ja siis sain uue aja 😊

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärast siirdamist

Olen teid jälginud ja lugenud aga ei ole sõna võtnud. Mul oli teisipäeval siirdamine (5 päevane blasto) ehk siis täna kolmas päev peale siirdamist. Siirdamise õhtul tundsin ennast väga kehvasti nagu hakkaks haigeks jääma ning oli nohu. Tänaseks on olemine parem, aga mure on ikkagi, kas haigus võis kuidagi halvasti mõjuda sellele protsessile? Lisaks veel valutab täna kõht ning on torked alaseljas. Siit lugedes on kuidagi mulje jäänud, et raseduse on saanud need kellel igasugused tunnused puuduvad, sh kõhuvalu või tundub see ainult nii.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
N40

minu lugu

IVFi teekonna alustamisel, septembri keskpaigas, hakkasin googledama ja sattusin siia, kuna mujalt väga vahetut infot ei leidnud, siis olen siin vaikselt Teie lugusid jälginud ja üritanud samastuda positiivsete lugudega, kuid päeva lõpuks ikkagi aru saanud, et iga lugu on individuaalne. Mõtlesin, et kui mina peaksin õnnestuma, siis tulen ja jagan seda ka Teiega, et optimismi süstida (vahelduseks nendele ovitrelledele, ovalepaidele jne) ja tõestada, et tõenäosuse %-ist ei tasu ennast heidutada lasta. Lühidalt: naine 40, 34selt katkestanud vabatahtlikult täiesti normaalse raseduse (lihtsalt ei tahtnud toonase elukaaslasega last- täna muidugi tundub arusaamatu otsus, samas oleks siis üks kärgpere lisaks), täna abielus ja paar aastat rohelise tule andnud rasedusele, kuid mida ei tulnud – rasedus. Viga kummalgi midagi ei ole arstide väitel, paaniliselt ei tegutsenud, kuid nüüd kus vanus juba seal maal, et kas nüüd või mitte kunagi, siis augustis arsti juurde, septembris süstid, punktsioon -mille käigus saadi ainult 2 rakku (folliikuleid oli üle 10, kuid tühjad vms, ei saanudki aru täpselt- esimene kord ja ei vallanud ka IVFi sõnavara jne), millest 5päevaseks ja superkvaliteediga arenes 1. Seda ühte oligi vaja, et tänasel veretestil saada hCG (intaktne + fb) 167. Terve see kuuaega elasin teadmisega üliväiksest esimesel korral sellises vanuses õnnestumise võimalusest. Iga läbitud edukas etapp oli sisemine eduelamus ning asjaomastele isikutele rääkisin koguaeg, et minu võimalused esimesel korral õnnestuda on olematud (siinse kogemuse ja statistika põhjal). Panin juba sauna sooja ja kleidi selga, et minna poodi väikse lohutuse järgi ja vaatasin siis analüüsi tulemusi – saun jääb ära 🙂 Täna tean, et vaatamata kuidas edasi peaks minema – olen siiamaani väljatulnud ja sellevõrra oleks järgmine samasisuline teekond “lihtsam”. See napp kuu, mis olen ennast rasestanud 🙂 on vist pikim kuu minu elus – isegi ei osanud ettekujutada (ja elukogemust mul on), et selline kannatamatus minu sees on. Kõige rohkem siin tuhlates otsisin kirjeldusi õnnestumise märkide osas ja seetõttu jagan neid heameelega, usun et sama info otsijaid siin jagub. Ehk siis alates punktsioonist (mis vist natuke kõige paremini ei läinud, sest kui hakkasin riidesse panema hakkas verejooks), tulin koju ja magasin mõned tunnid. Järgmistel päevadel enesetundele ei keskendunud, tõenäoliselt liikusin natuke aeglasemalt igaksjuhuks. Siirdamiseelsel päeval helistasin kliinikusse, et uurida, et kas on üldse mõtet jälle koroonatesti anda, kuid sealt infot ei saanud ja selle teadmatusega siis seadsin sammud arsti juurde. Arsti ukse taga natuke lootus tõusis, kui veel üks arstimoodi inimene kabinetti läks. Siirdati siis see ainuke ja läksin tööle. Edasi otsisin “märke”, kuid: puhitised, pisted, torked, päevademoodi kuma, kõht vist eriti läbi ei käinud- ei andnud erilist lootuse tunnet. Punktsioonist alates olid vist ka rinnad valusad, kuid igasugune rindade tundlikus oli paar päeva pärast siirdamist kadunud. Ka kõht mis oli punnis, kadus nädal pärast siirdamist. Viimastel päevadel on ühe munasarja juures nagu kuma – seda ma tõlgendada ei oska ja enam proovigi. Ühtegi rasedustesti ma ei teinud, sest ei tahtnud pettumust tunda, kuigi isegi üks test oli kodus täitsa olemas -tundus, et testilt vastuvaatav ükstriip on hullem kui päevade avastamine. Isegi kõiki küünlaid ei ostnud välja (otsa saidki eile õhtul), et ikka pettumus väiksem oleks. Saigi vist kõik. Loodan, et äkki kedagi see postitus aitab või lohutab. Teile kõigile edu soovides!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Puhitised

Minul ka puhitised siirdamise järgselt ja kohe päris hullud ning magu ka väga hell ja kogu see soolestiku osa valulik. Kuidas siirdamine ja seedeprobleemid seotud on? Vōi avaldavad need hormoonid mida sisse söödud ja süstitud mōju?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul siis täna veretest tehtud ja tulemus 580 🙂

Anne

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
LuisaLotta

Palju õnne, Anne ja N40!

Anne, kas sul oli vereproov 2 nädalat pärast siirdamist või suutsid sellise tulemuse juba nädalaga välja võluda?😀

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palju õnne, Anne ja N40!

Anne, kas sul oli vereproov 2 nädalat pärast siirdamist või suutsid sellise tulemuse juba nädalaga välja võluda?😀

Aitäh! Ikka 2 nädalat pärast siirdamist 🙂

Anne

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
taheke02

Palju õnne kõikidele triibulistele! Tahan jagada teiega ka oma imelist lugu. Katsun lühidalt kokku võtta.

Nimelt esimene laps sündis 2019 tänu edukale ivfle. Ivf kuna minu reserv on väga madal. Ja nüüd selle aasta algusest oleme püüdnud saada teist last, märtsi ivf lükkus edasi koroona pärast ja uus katse jäi alles juulisse. Juuli ivf 2020 ebaõnnestus täielikult… 10st oli vaid kaks nii enam-vähem, aga vähe arenenud. Rasedust ei tekkinud. Olin nii löödud, sest uus katse pidi tulema alled novembris. Küll aga kui augustis ivfga ei jäänud rasedaks, õnnestus see miskitmoodi hoopis loomulikul teel. Sest septembris jäi esimest korda ära menses.. Muidugi ma ei kütnud enam lootust endas ja ei rääkinud isegi kohe mehele, sest kartsin, et see ravist järjekordne korrapäratus lihtsalt. Ootasin veidi veel ja tegin testi. Seal oli küll õhkrõrn see teine triip, aga siis võis lugeda triibuks. Ma ei suutnud seda uskuda! Käisin kogu aeg nagu lollkas kapis seda testi salaja vaatamas. Tegin mõne päeva pärast uue testi ja siis juba oli vähe rasvasem selge triip. Uskumatu!! Kuna mul oli juba uus aeg viljakusarstil kirjas 30.09, siis rääkisin talle loo ära ja palusin tal üle vaadata, kas tõesti on nii ja kas kõik on ikka korras. 30.09 nägin esimest korda seda ime, kõik oli õigesti. Pärast seda külastust muidugi tegin mehele kohe üllatuse. Ta oli samuti hämmingus! Tänaseks on 7+4 ja loodan, et kosub kenasti, äe arvas et veidi väike..

Nii et naised, te vaprad, ärge andke kunagi alla ega kaotage lootust! Kõuk läheb nii nagu minema peab! Ehk annab minu lugu mõnelegi selles lootusetus olukorras usku ja jõudu ikka imesse!

 

Hoin teile kõigile pöidlaid!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Taheke02! Nii tore lugu! Kas võib küsida kus 2019 IVF tegid? Kes arstiks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Taheke02 tōesti imeline lugu 🙂 Mainisid, et ivf oli kaalumisel kuna sul madal munaraku reserv. Kui küsida tohib, kui madal see reserv on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täna sai siis 9päeva siirdamisest. Siirdati kehv 6 päevane 4cb

Tegin hommikul clearblue ja sealt vaatas vastu ülihele aga eristatav teinw triib. Nüüd õhtul tegin biocardi… on see triip? Tuli õige aja sees

https://www.upload.ee/files/12374124/20201010_173129.jpg.html

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 241 kuni 270 (kokku 272 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine IVF august-september