Jõulukingiteemast on saanud mis teema?
Mina ei koosta eelarvet, sest see on täiesti mõttetu tegevus. Nagunii läheb lõhki ja tekib ootamatusi. Kinke teeme oma pere ringis kolmele lapsele ning ma teen mehele ja tema mulle. Suuremale lapsele ostame uued 3.gen Airpodsid? Tahtis uusi Apple kõrvaklappe, keskmine laps tahtis Nintendo Switchi ja kõige pisem saab Baby Born nuku+lisavarustuse. Mees tahtis nutikella.
I jõulupühal läheme mu venna juurde ja seal teeme loosipakid. Väärtus on jäänud 40-50 euro kanti paki kohta. Pean tegema 5 pakki.
II jõulupühal läheme mehe venna juurde, kus pakid teeme vaid lastele. Väärtus on ca 50 eurot paki kohta ning lisaks toovad kõik midagi lauale.
Stress ja mu jama sinna juurde ning paljud küsivad miks on minust jõulude ajal Grinch saanud. Metsik ringi uhamine mööda Eestit ning pool jõuluaega hotellis olemist ei muuda seda aega meeldivaks. Igal aastal ähvardan, et see oli viimane kord kui läheme jõuluks kuskile, aga siis hakkab üks hala…vanaisa on juba nii vana ja haige. Tulge ikka…Ämm tahab lapselapsi näha ja tal pole autot. Ja nii me uhame 700 kilomeetrit maha ning ööbime 2 ööd hotellides, mis jõulude paiku ei ole odavad.
Päris hirmus lugeda. Sellised summad suvaliste sugulaste peale. Ja see ringisõitmne on ka jube, mõistan seda masendust.
Ikka kulub kingitustele.
Laste kingid jäävad seekord suurusjärku 100€ kingitus. Mehele kingin ilmselt mõõdusärgi kinkekaardi, 150€. Mehe perekonna kingitused on pigem sümboolsed, kuna kellelgi midagi suurt otseselt vaja pole, aga neil on komme kõigile pakk ikkagi teha, nii et arvestan ca 150 eurot kõik kokku. Minu peres üksteisele kingitusi ei tehta, va emale, kellel on jõulude ajal ka sünnipäev. Kuna tal on keeruline igapäevakuludega toime tulla, siis olen arvestanud, et detsembris teen talle mõnevõrra suurema ülekande kui see, mis igakuiselt saab toetuseks.
Seenelkäik ja kord aastas puude ladumine on kõva trenn tõesti. Mõni elab ikka muinasjutumaailmas.
Mõni lihtsalt ei pea jubedalt vaeva nägema, et normaalset kehakaalu hoida. Pikad jalutuskäigud, tegevused koeraga, tavalised majatööd nagu kaminapuud või põrandapesu…täiesti piisab, kui geneetika võimaldab ja toitumine pole päris käest ära.
I jõulupühal läheme mu venna juurde ja seal teeme loosipakid. Väärtus on jäänud 40-50 euro kanti paki kohta. Pean tegema 5 pakki. II jõulupühal läheme mehe venna juurde, kus pakid teeme vaid lastele. Väärtus on ca 50 eurot paki kohta ning lisaks toovad kõik midagi lauale. Stress ja mu jama sinna juurde ning paljud küsivad miks on minust jõulude ajal Grinch saanud. Metsik ringi uhamine mööda Eestit ning pool jõuluaega hotellis olemist ei muuda seda aega meeldivaks. Igal aastal ähvardan, et see oli viimane kord kui läheme jõuluks kuskile, aga siis hakkab üks hala
Kas ei saa nt juba jõululaupäeval istuda koos emma-kumma suguseltsiga, ja teisi külastada detsembris või jaanuaris ilma igasuguste kinkide,peolaua ja stressita?
50 eurot per kingitus on ka liiga suur summa, kui oma pere väliselt vaja 5 kinki teha.
Päris hirmus lugeda. Sellised summad suvaliste sugulaste peale. Ja see ringisõitmne on ka jube, mõistan seda masendust.
See on hirmus elu jah jõulude ajal. 50 eurosed pakid ja neid on rohkem kui üks, kallid ööbimised hotellis, autoga 700 km maha sõita. Mina selliseid jõule ei suudaks pidada.
Päris hirmus lugeda. Sellised summad suvaliste sugulaste peale. Ja see ringisõitmne on ka jube, mõistan seda masendust.
See on hirmus elu jah jõulude ajal. 50 eurosed pakid ja neid on rohkem kui üks, kallid ööbimised hotellis, autoga 700 km maha sõita. Mina selliseid jõule ei suudaks pidada.
Asi pole rahas vaid raisatud ajas. Kogu see trall on meile tööpäeva jagu sõidutunde. Suvalisi sugulasi me ei külasta. Sel aastal on viimane kord. Järgmisel aastal peaks meie maja valmis saama ja siis korraldan kodus. Kes viriseb, siis ärgu tulgu.
Enda kingi osas andsin valida mitme variandi vahel ja eks näis, mis kuuse all on.
Kas küsimus on pigem kingi väärtuses või…? Jah, me saame endale lubada neid “vidinaid” ja palju muudki. Jõulutrall võtab maksimaalselt ühe inimese poole töötasust ja reaalselt pankrot peale pühi ei ole.
Ja jälle läks anonüümseks kiitlemiseks ????
Küsimus: miks peaks täiskasvanud inimesed mingeid kuusealuseid kinke tahtma?
Küsimus: miks peaks täiskasvanud inimesed mingeid kuusealuseid kinke tahtma?
Mina arvan, et ei peagi tahtma. Kui oled juba 40-50 aastat siin ilmas elanud, siis ostad ise, mida vaja. Naisele ja mehele võib sünnipäevaks midagi kindlat kinkida, mida soovitakse ja mis on kokku lepitud. Kuuse alla kink on minu silmis alla 12 aastastele mõeldud.
Enda kingi osas andsin valida mitme variandi vahel ja eks näis, mis kuuse all on.
Kas küsimus on pigem kingi väärtuses või…? Jah, me saame endale lubada neid “vidinaid” ja palju muudki. Jõulutrall võtab maksimaalselt ühe inimese poole töötasust ja reaalselt pankrot peale pühi ei ole.
Ja jälle läks anonüümseks kiitlemiseks
Küsimus: miks peaks täiskasvanud inimesed mingeid kuusealuseid kinke tahtma?
Küsimus: miks peaks täiskasvanud inimesed mingeid kuusealuseid kinke tahtma?
Mina arvan, et ei peagi tahtma. Kui oled juba 40-50 aastat siin ilmas elanud, siis ostad ise, mida vaja. Naisele ja mehele võib sünnipäevaks midagi kindlat kinkida, mida soovitakse ja mis on kokku lepitud. Kuuse alla kink on minu silmis alla 12 aastastele mõeldud.
kui need kuuse alla juba paigutatud on, siis miks ma neid vähem tahtma ei peaks, vahet pole, kus need pandud just on, ei hakka tühja tähja pärast nina kirtsutama ja teisi elama õpetama
Meil on kohutavalt raske teine aastapool olnud. Ja jõulud tulevad üsna nukrad. Kõigepealt sügisel oli mul raske terviserike, mille tagajärjel mitu operatsiooni – pidev haigusleht. Tervis on ikka selline väga kõikuv ja läheb kaua aega taastumiseks. Kuna eelmine aasta olin veel väiksemaga lapsepuhkusel, siis haigusleheks sandikopikad. Mehe pikajaline töökoht läks pankrotti suhteliselt kolinaga ja järsku. On uuel tööl, aga palk pea 40% väiksem, lihtsalt polnud valikut ja kodus niisama istuda ka ei saa. Arved aina kasvavad ja hirmutav on vaadata kuidas novembri külmaga puud kuuris aina vähenevad.
Kingid saavad ainult meie lapsed(3). Õnneks väiksemad soovisid ca.50€ asja, mille tellisin musta reede soodukaga -25% ära. Suuremal lapsel on ka sünna vahetult enne jõule, tema suurim soov oleks ps5. Ja tundub et sellega saime vanavanematega kaubale, et saabki selle sünnaks+jõuludeks, me panustame 150, vanemad ülejäänud.
Enda kingi osas andsin valida mitme variandi vahel ja eks näis, mis kuuse all on.
Kas küsimus on pigem kingi väärtuses või…? Jah, me saame endale lubada neid “vidinaid” ja palju muudki. Jõulutrall võtab maksimaalselt ühe inimese poole töötasust ja reaalselt pankrot peale pühi ei ole.
Ja jälle läks anonüümseks kiitlemiseks ????
Küsimus: miks peaks täiskasvanud inimesed mingeid kuusealuseid kinke tahtma?
Nõustun.
Ja lisan, et miks täiskasvanud inimesed tahavad mingit “jõulutralli”? Nagu trallitegi 4 põlvkonda koos kuuse ümber või???
Meil on kohutavalt raske teine aastapool olnud. Ja jõulud tulevad üsna nukrad. Kõigepealt sügisel oli mul raske terviserike, mille tagajärjel mitu operatsiooni – pidev haigusleht. Tervis on ikka selline väga kõikuv ja läheb kaua aega taastumiseks. Kuna eelmine aasta olin veel väiksemaga lapsepuhkusel, siis haigusleheks sandikopikad. Mehe pikajaline töökoht läks pankrotti suhteliselt kolinaga ja järsku. On uuel tööl, aga palk pea 40% väiksem, lihtsalt polnud valikut ja kodus niisama istuda ka ei saa. Arved aina kasvavad ja hirmutav on vaadata kuidas novembri külmaga puud kuuris aina vähenevad.
Kingid saavad ainult meie lapsed(3). Õnneks väiksemad soovisid ca.50€ asja, mille tellisin musta reede soodukaga -25% ära. Suuremal lapsel on ka sünna vahetult enne jõule, tema suurim soov oleks ps5. Ja tundub et sellega saime vanavanematega kaubale, et saabki selle sünnaks+jõuludeks, me panustame 150, vanemad ülejäänud.
Nii vaeses peres ostetakse lastele PS5-si? Vabandust, aga te ikka ise oma vaesuses süüdi ja õpetate järgmise põlvkonna samasuguseks.
Päris hirmus lugeda. Sellised summad suvaliste sugulaste peale. Ja see ringisõitmne on ka jube, mõistan seda masendust.
See on hirmus elu jah jõulude ajal. 50 eurosed pakid ja neid on rohkem kui üks, kallid ööbimised hotellis, autoga 700 km maha sõita. Mina selliseid jõule ei suudaks pidada.
Asi pole rahas vaid raisatud ajas. Kogu see trall on meile tööpäeva jagu sõidutunde. Suvalisi sugulasi me ei külasta. Sel aastal on viimane kord. Järgmisel aastal peaks meie maja valmis saama ja siis korraldan kodus. Kes viriseb, siis ärgu tulgu.
A mis raiskate siis oma aega, oma valik ju. Mina saatsin 10 aastat tagasi juba pikalt kogu selle uhamise maanteedel ja mõttetute herneste pakkimise. Olengi kodus. Kes mind keelata saab?
Kui ämm tahab kuhugi minna “jõulutrallitama”, siis tulebki tal leida viis minna. Miks peaks täiskasvanud inimesed täitma teise täiskasvanud inimese unelmsoove ja loobuma oma soovidest ning põhimõtetest?
Päris hirmus lugeda. Sellised summad suvaliste sugulaste peale. Ja see ringisõitmne on ka jube, mõistan seda masendust.
See on hirmus elu jah jõulude ajal. 50 eurosed pakid ja neid on rohkem kui üks, kallid ööbimised hotellis, autoga 700 km maha sõita. Mina selliseid jõule ei suudaks pidada.
Asi pole rahas vaid raisatud ajas. Kogu see trall on meile tööpäeva jagu sõidutunde. Suvalisi sugulasi me ei külasta. Sel aastal on viimane kord. Järgmisel aastal peaks meie maja valmis saama ja siis korraldan kodus. Kes viriseb, siis ärgu tulgu.
A mis raiskate siis oma aega, oma valik ju. Mina saatsin 10 aastat tagasi juba pikalt kogu selle uhamise maanteedel ja mõttetute herneste pakkimise. Olengi kodus. Kes mind keelata saab?
Kui ämm tahab kuhugi minna “jõulutrallitama”, siis tulebki tal leida viis minna. Miks peaks täiskasvanud inimesed täitma teise täiskasvanud inimese unelmsoove ja loobuma oma soovidest ning põhimõtetest?
aga miks peaks, ei pea ju…
Kui ämm tahab kuhugi minna “jõulutrallitama”, siis tulebki tal leida viis minna. Miks peaks täiskasvanud inimesed täitma teise täiskasvanud inimese unelmsoove ja loobuma oma soovidest ning põhimõtetest?
Aga vahel ju võib. Minu ämm on 88-aastane ja elab juba ammu hooldekodus meie lähedal. Kogu oma elu on ta jõuluõhtul käinud surnuaial küünlaid süütamas ja tahame talle anda ka nüüd selle võimaluse. Sõidamegi pärast lõunasööki oma lähedaste haudadele, üks on 80 km kaugusel. Tegelikult on väga ilus sõita mööda maad jõuluõhtul. Eriti, kui saab sellega rõõmu teha inimesele, kel enam endal liikumisvõimalust pole. Mu jaoks on see väga hea emotsioon – kõik need kaunistatud teeäärsed majad ja valgustatud surnuaiad. Ja ka meie lapsed koos oma peredega on juba aastaid sama reisi kaasa teinud. Ongi kuidagi eriline õhtu ja traditsioon.
Kui ämm tahab kuhugi minna “jõulutrallitama”, siis tulebki tal leida viis minna. Miks peaks täiskasvanud inimesed täitma teise täiskasvanud inimese unelmsoove ja loobuma oma soovidest ning põhimõtetest?
Aga vahel ju võib. Minu ämm on 88-aastane ja elab juba ammu hooldekodus meie lähedal. Kogu oma elu on ta jõuluõhtul käinud surnuaial küünlaid süütamas ja tahame talle anda ka nüüd selle võimaluse. Sõidamegi pärast lõunasööki oma lähedaste haudadele, üks on 80 km kaugusel. Tegelikult on väga ilus sõita mööda maad jõuluõhtul. Eriti, kui saab sellega rõõmu teha inimesele, kel enam endal liikumisvõimalust pole. Mu jaoks on see väga hea emotsioon – kõik need kaunistatud teeäärsed majad ja valgustatud surnuaiad. Ja ka meie lapsed koos oma peredega on juba aastaid sama reisi kaasa teinud. Ongi kuidagi eriline õhtu ja traditsioon.
Pered on erinevad. Mina nii ei elaks, tahan olla jõuluõhtul oma kodus.
Minu päritoluperes ei käinud ka minu vanemad kuskil surnuaedades v sugulaste manu jõulude aeg, oma kodus olime.
Mulle meeldib hubasus.
Ämm peab ju lõpuks aru saama, et keegi ei saa teda lõpmatult transada ja tema soove täita.
Miks on oluline selle küünlaga surnueda minna, süüta see omas kodus ja mõtle lahkunu peale. Mõte on tähtsam kui lumes müttamine ja aja raiskamine lumistel ohtlikele teedel.
Kui ämm tahab kuhugi minna “jõulutrallitama”, siis tulebki tal leida viis minna. Miks peaks täiskasvanud inimesed täitma teise täiskasvanud inimese unelmsoove ja loobuma oma soovidest ning põhimõtetest?
Aga vahel ju võib. Minu ämm on 88-aastane ja elab juba ammu hooldekodus meie lähedal. Kogu oma elu on ta jõuluõhtul käinud surnuaial küünlaid süütamas ja tahame talle anda ka nüüd selle võimaluse. Sõidamegi pärast lõunasööki oma lähedaste haudadele, üks on 80 km kaugusel. Tegelikult on väga ilus sõita mööda maad jõuluõhtul. Eriti, kui saab sellega rõõmu teha inimesele, kel enam endal liikumisvõimalust pole. Mu jaoks on see väga hea emotsioon – kõik need kaunistatud teeäärsed majad ja valgustatud surnuaiad. Ja ka meie lapsed koos oma peredega on juba aastaid sama reisi kaasa teinud. Ongi kuidagi eriline õhtu ja traditsioon.
Pered on erinevad. Mina nii ei elaks, tahan olla jõuluõhtul oma kodus.
Minu päritoluperes ei käinud ka minu vanemad kuskil surnuaedades v sugulaste manu jõulude aeg, oma kodus olime.
Mulle meeldib hubasus.
Ämm peab ju lõpuks aru saama, et keegi ei saa teda lõpmatult transada ja tema soove täita.
Miks on oluline selle küünlaga surnueda minna, süüta see omas kodus ja mõtle lahkunu peale. Mõte on tähtsam kui lumes müttamine ja aja raiskamine lumistel ohtlikele teedel.
alustasid juttu õigesti, aga lõpp kiskus moraaliks, …. pered ja nende traditsioonid ongi erinvad ja kui see on meeldiv ja oodatud, siis on kõik hästi, pisendada pole vaja
Pered on erinevad. Mina nii ei elaks, tahan olla jõuluõhtul oma kodus.
Minu päritoluperes ei käinud ka minu vanemad kuskil surnuaedades v sugulaste manu jõulude aeg, oma kodus olime.
Mulle meeldib hubasus.
Eelmisega samad sõnad, algus oli ilus aga….
Tegelikult oled teise käoga naljakalt sarnane – mõlemad armastate jõulutraditsiooni, mis on pärit lapsepõlvest.
Sõidamegi pärast lõunasööki oma lähedaste haudadele, üks on 80 km kaugusel. Tegelikult on väga ilus sõita mööda maad jõuluõhtul.
Mina ka armastan seda sõitmist jõuluõhtu videvikus. Oma perega olen koos iga päev ja ka sellel õhtul, aga ühtlasi on just jõuluõhtus igatsus nende järele, keda enam ei ole, eriliselt suur. Mul on surnuaial käimiseks sellel õhtul aega.
Pered on erinevad. Mina nii ei elaks, tahan olla jõuluõhtul oma kodus.
Minu päritoluperes ei käinud ka minu vanemad kuskil surnuaedades v sugulaste manu jõulude aeg, oma kodus olime.
Mulle meeldib hubasus.
Ämm peab ju lõpuks aru saama, et keegi ei saa teda lõpmatult transada ja tema soove täita.
Miks on oluline selle küünlaga surnueda minna, süüta see omas kodus ja mõtle lahkunu peale. Mõte on tähtsam kui lumes müttamine ja aja raiskamine lumistel ohtlikele teedel.
See kommentaar näitab väga hästi, kui suur on lapsepõlvekodu mõju inimestele. Kui sinu päritolupere traditsioon oli ainult oma kodus olemine ja sugulastega eriti ei suheldud, siis on su suhtumine täiesti arusaadav.
Katsu olla mõistev ka nende suhtes, kelle jaoks 88-aastast ämma “lõpmatult transada” ei ole mitte vastumeelne kohustus, vaid nende pere traditsioon. Hubasus ei tähenda mitte ainult pühade ajal kodus istumist, vaid ka häid peresuhteid, toredat koosveedetud aega ka väljaspool kodu ja kindlasti veel palju muudki, mis kuskil peres tavaks on ja mida rõõmuga tehakse või kus käiakse.
Kommentaar eemaldatud.
2.14 Kasutatud omavolilist kooskõlastamata reklaami.
Perekooli moderaator.
Firmakaid sokke (Armani, Gucci, Tommy Hilfiger jne) nii naistele kui meestele ja mis sobivad hästi jõulukingiks saab osta järgmiselt lingilt: https://happyfamly.ee/tootekategooria/koik/
Päris piinlik oleks kellelegi vufleid kinkida. Nagu naeraks inimese üle. Gucci sokid maksavad 150-210 eurot paar. Soovitan osta gucci lehelt.
Ämm peab ju lõpuks aru saama, et keegi ei saa teda lõpmatult transada ja tema soove täita.
Meil pole üldse mingi küsimus ämma “lõpmatult transamises” või tema soovide täitmises. Väga tore, et ta on veel meiega sellises vanuses. Kutsume teda ise kaasa, et ta saaks hooldekodust vaheldust. Meile endile väga meeldib ja tahame ka vanamemmele rõõmu valmistada.
