Oled ikka. Või vähemalt oled endine paks. Sest just endised paksud reageerivad nii nagu sina.
Kui inimene on normkaalus ja tervis on korras, siis tohib ta mõõdukalt süüa pannkooke moosiga ja kõrvale juua mahla. Märksõna ongi mõõdukus. Inimene ei pea enda toidulaualt rangelt midagi ära jätma, kui kaalu- ja terviseprobleemi pole.
Ei ole kunagi paks olnud ning loodan, et enam ei lähe ka, kui siiani pole õnnestunud.
Muidugi või mõõdukalt süüa. Mõõdukas söömine pole kindlasti see kommentaar siin:”Aga peres on mitu saledat inimest, kes vohmivad iga päev pool purki moosi sisse.”
Samarõve, kui keegi räägiks, kuidas iga päev cocat joob.
Koondamist ja pankrotti ei karda. Töötan alal mis pakub leiba igal ajal.
Aedvili ja moosimaterjal tuleb aastaid oma aiast. Samas kasvatan aedvilja sh kartult vaid niipalju et suvel värske kraam oleks võtta. Või veidi rohkem.
Marjad ka seetõttu et puhas kraam oleks. Maad mul jagub, õunapuud on ka.
Kevadeni küll aedviljaga välja ei vea. Minu porgandipeenar on 16m pikk, 2 rida. Ei ole mõni meeter.
Kui siin keegi rääkis väikesest kartulimaast mida kondijõul haris ja kevadeni sai. Mul on nii suur maa (vist 20x20m) et traktorita hakkama ei saa aga kevadeni ei jaguks kui me paljalt kartuli peal peaks olema.
Pakun et ta ei pannud lihtsalt lapsena tähele kui külamees traktoriga harimise ära tegi. Minu lapsepõlves küll oli nii. Üles võtsime käsitsi ja kõplasime ka aga muu töö tegi traktor.
Kui siin keegi rääkis väikesest kartulimaast mida kondijõul haris ja kevadeni sai. Mul on nii suur maa (vist 20x20m) et traktorita hakkama ei saa aga kevadeni ei jaguks kui me paljalt kartuli peal peaks olema. Pakun et ta ei pannud lihtsalt lapsena tähele kui külamees traktoriga harimise ära tegi. Minu lapsepõlves küll oli nii. Üles võtsime käsitsi ja kõplasime ka aga muu töö tegi traktor.
Mina olin see, kes nii kirjutas.
Täpselt nii oligi, et minu lapsepõlves pandi maha ja võeti kartul üles kondijõul. Suur põld oli. Ema ja isa ajasid mingi sahaga vaod sisse. Kartul inimtööjõul maha. Hiljem võtsime käsitsi üles. Siis tulid sugulased appi. Kartulit jagus alati kuni järgmise aasta kartulite valmimiseni.
On jah uskumatu, et keegi tänapäeval veel suhkrurikkaid moose näost sisse ajab või morssi joob. Arvasin, et see jäi sinna nõuka-aega.
No kõik ei ole paksud nagu sina. Mõni saab endale lubada moosi söömist ja mahla joomist.
Kas lapse sünnipäeval poesiirupi asemel koduaia sõstardest tehtud morssi pakkuda on imelik?
Kas pannkoogile moosi peale panemine on imelik? Nüüd saad kohe imestada, et kas tõesti tänapäeval keegi veel pannkooki sööb.
Jep, kaasaegse rahva laste sünnipäevadel juuakse vett, aga mitte mingit suhkrustatud morssi. Maitseveed värske kurgiga, maasikaga, valik on lõputu… Gaseerituna ja ilma.
Mitte yhelgi kolme lapse sünnipäevadest pole me pakkunid morssi ..
Aga teoorias loomulikult on igati parem teha morssi oma koduaia sõstramahlast, mitte poesiirupist. Lihtsalt kas on vaja ja millised lapsed seda juua tahavad?
Jah panin. Eelmisel aastal näiteks üldse kartulit maha ei pannud. Sel aastal aga küll. Ja parasjagu, et oma pere ära toita. Muud köögivilja ka. Kasvuhooned on kurki, tomatit ja paprikat täis. Neid olen aga alati kasvatanud. Aiamarjad on juba korjatud ja purki pandud. Metsamarjadele lähen alles järele. Seentele ka. Porgand, sibul ja kapsas on peenral. Miks sa küsid nii, nagu tegemist oleks miski enneolematu asjaga?
Nende taimedega ei toida ju kedagi ära.
Kartul ei toida? Tomat ja kurk ei toida? Eraldi võttes viimased kaks tõesti ei toida, aga leiva peale, salati sisse, hoidistesse pannes toidavad küll.
Ma näiteks teen väga tihti toite, kuhu sisse käib tomat omas mahlas. No küll on hea talvel võtta purk oma sissetehtud tomateid ja kastmesse või supi sisse kallata. Sama suur purgitäis tomatit maksab poes 2-3 eurot.
Ja arvesta nyyd tomatitaime hind ja oma hool ja igapäevane vaev oma tôôtunni hinda, vesi ja väetis, elekter, mis kulub hoidistamiseks, veekulu ja elekter tarvikute pesemiseks… Ei tule kindlasti odavam.
Ja arvesta nyyd tomatitaime hind ja oma hool ja igapäevane vaev oma tôôtunni hinda, vesi ja väetis, elekter, mis kulub hoidistamiseks, veekulu ja elekter tarvikute pesemiseks… Ei tule kindlasti odavam.
Tomati seemnepakk maksab 1-2 eurot. Tavaliselt on pakis nii palju, et sellest jätkub mitmeks aastaks. Kui võtta seemned oma tomatist, siis on seemned tasuta.
Igapäevaselt ma oma tomateid ei hoolda. Kord nädalas kastan. Natukene rohin, seon, eemaldan lehti ja võrseid. See tegevus on puhas nauding, mitte suur vaev.
Vesi on tasuta. Poe väetist ei kasuta. Teen ise nõgestest.
Ja palun lõpetage see “oma töötunni hinnast” rääkimine. See on lihtsalt jabur! Kui on aega perekoolis aega surnuks lüüa, siis on lihtsalt napakas rääkida mingist töötunni hinnast.
Saa nyyd palun sina ka aru, et tänapäeva inimene ei söö enam moose. Isegi vabatahtlikult ja tasuta saaduna mitte. Ja küsimus pole kehakaalus! Mõttetu magus ollus. Tänapäeval pannakse paar pihutäit marju kuivana sügavkülma.
Ära nüüd räägi palun kogu inimkonna eest. SINA ei söö moosi. Paljud inimesed siiski söövad.
Jep, kaasaegse rahva laste sünnipäevadel juuakse vett, aga mitte mingit suhkrustatud morssi. Maitseveed värske kurgiga, maasikaga, valik on lõputu… Gaseerituna ja ilma. Mitte yhelgi kolme lapse sünnipäevadest pole me pakkunid morssi .. Aga teoorias loomulikult on igati parem teha morssi oma koduaia sõstramahlast, mitte poesiirupist. Lihtsalt kas on vaja ja millised lapsed seda juua tahavad? Janu kustutab ikkagi vesi, mitte mahl.
Ära omista oma pere harjumusi ja eelistusi kõikidele inimestele.
Minu jaoks isiklikult tuleb ka kõne alla vaid kolm jooki – vesi, suhkruta kohv ja suhkruta tee. Põhjusel, et olen vanuses, kus tuleb hoolitseda, et kehakaal ei tõuseks. Küll aga ei ole ma nii lammas, et väidan, et kõik teised inimesed teevad ja mõtlevad samamoodi. Täiesti kindlasti söövad paljud tänapäeva inimesed moosi ja joovad mahla.
Jep, kaasaegse rahva laste sünnipäevadel juuakse vett, aga mitte mingit suhkrustatud morssi. Maitseveed värske kurgiga, maasikaga, valik on lõputu… Gaseerituna ja ilma. Mitte yhelgi kolme lapse sünnipäevadest pole me pakkunid morssi .. Aga teoorias loomulikult on igati parem teha morssi oma koduaia sõstramahlast, mitte poesiirupist. Lihtsalt kas on vaja ja millised lapsed seda juua tahavad? Janu kustutab ikkagi vesi, mitte mahl.
Jaa, ikka vesi on januga joomiseks parem. Aga peolauas on meil ka peale sidrunivee ikka morsikann laual. See pole sama joomine, kui suvel palavaga kaanid juua või füüsilise tegevuse vahepeal januga suure hulga vett sisse jood jne. Lauas joomine on ju ka erinev sellest, kui ma teen õues tööd või puid ja siis joon januga vett vahepeal.
Aga ma ise olen oma lapsed üles kasvatanud nii, et sünnipäeval oli laual ainult morss ja vett ei olnudki. Vett sai igaüks ise kraanist või esimestel aastatel oli meil pang ja kopsik taburetil – sealt juua. Selgitus nüüd vaadates oli lihtne. Esiteks nii oli kombeks ja teiseks muul ajal said lapsed seda magusat palju vähem, kui praegu. Vähemalt meie peres said. Räägin vahemikust /90-2010/
Kui siin keegi rääkis väikesest kartulimaast mida kondijõul haris ja kevadeni sai. Mul on nii suur maa (vist 20x20m) et traktorita hakkama ei saa aga kevadeni ei jaguks kui me paljalt kartuli peal peaks olema. Pakun et ta ei pannud lihtsalt lapsena tähele kui külamees traktoriga harimise ära tegi. Minu lapsepõlves küll oli nii. Üles võtsime käsitsi ja kõplasime ka aga muu töö tegi traktor.
Mina olin see, kes nii kirjutas.
Täpselt nii oligi, et minu lapsepõlves pandi maha ja võeti kartul üles kondijõul. Suur põld oli. Ema ja isa ajasid mingi sahaga vaod sisse. Kartul inimtööjõul maha. Hiljem võtsime käsitsi üles. Siis tulid sugulased appi. Kartulit jagus alati kuni järgmise aasta kartulite valmimiseni.
Minu pere sööb. Enamus on toormoosid. Hommikuti paneme pudru peale ning aeg-ajalt teen ka pannkooke. Oleme kõik normkaalus. Morssi ka joome, punasesõstra oma.
Miks mitte pudrule või ning joogiks sidruni/laimiga maitsestatud vesi?
Minu pere sööb. Enamus on toormoosid. Hommikuti paneme pudru peale ning aeg-ajalt teen ka pannkooke. Oleme kõik normkaalus. Morssi ka joome, punasesõstra oma.
Miks mitte pudrule või ning joogiks sidruni/laimiga maitsestatud vesi?
Aga miks või pudrule, kui maitseb kirsimoos? Miks väljamaine sidrun, mitte oma aia mustad või punased sõstrad?
Aga miks või pudrule, kui maitseb kirsimoos? Miks väljamaine sidrun, mitte oma aia mustad või punased sõstrad?
Sest te sööte endale suhkrut sisse! Mille jaoks? Üldse ei imesta, kui kohvi ja teed joote ka veel suhkruga, on nii?
Kas lusikatäis piimarasva on parem? Moosid teen vähese suhkruga, ei teagi, mitu grammikest selles lusikatäies moosis on. Sõstramahladele ei lisa grammigi suhkrut ka siis, kui morssi teen. Või nagu sina väljendud – sellega vett maitsestan. Kohvi joon suhkruta, teed samuti. Keegi meist ei joo tööstuslikke mahlajooke, limonaadi, cocat ega fantat, oma aia marjadest mahlu küll. Moose meil armastatakse ja kasutatakse. Kellelgi diabeeti pole, kaaluprobleeme samuti mitte.
Ei tea kedagi, kes moose ja mahlu tarbiks ja ostaks.
No mis sellest, et sina ei tea. Vaata lihtsalt riiulitele – kõik need moosid ja limpsid ja mahlad ostetakse ära. Neid on ju lõputus valikus ja suures koguses. Ükski pood neid sisse ei ostaks, kui need käivet ei teeks.
Ei karda, mis siin ikka ette põdeda. Aga kulutama olen küll hakanud vähem, ikka hästi mõtlen ennem läbi, kas mul on mingit asja vaja ja kas kuskilt saaks ka odavamalt.
Kartmine probleeme ei vähenda, tekitab veel lisaks vaimse tervise probleeme. Oleme hakanud kulutama vähem. Me ei ole nüüd käinud piletitega kinos, teatris ega kontserdil, piisavalt on suvel olnud tasuta üritusi, neid oleme külastanud. Samuti pole plaanis minna selliste hindade juures spaasse. Reisidest pole suutnud loobuda, kuid planeerime neid nüüd eelnevalt rohkem, kasutades erinevaid sooduspakkumisi. Toidule kulutame vähem, jälgime sooduspakkumisi. emotsioonioste oleme püüdnud mitte teha. Tööstus- ja riidekaupu ostame vaid vajaduspõhiselt (enamasti on siiani olnud need emotsiooniostud või siis see, et tahan uut ja paremat). Me oleme suvega jäänud plussi, st kulutused on tavapärasest väiksemad, kuid puhanud oleme hästi :).
No mis sellest, et sina ei tea. Vaata lihtsalt riiulitele – kõik need moosid ja limpsid ja mahlad ostetakse ära. Neid on ju lõputus valikus ja suures koguses. Ükski pood neid sisse ei ostaks, kui need käivet ei teeks.
Loomulikult. Kas odavad viinad ning odekolonnid ostetakse ära, ei vaidlegi vastu.
Kui ma moosi sööks, siis ma teeks need muidugi ise. Poemoosil pole ju mitte mingeid marju sees, ainult mõni protsent heal juhul, osadel lisaks suhkrule ka mingit keemiat. Selline asi ei kõlba ju süüa. Lisaks ka hind. Ise teen maasika toormoosi steviaga, seda natuke söön mõnikord. Kunagi elasin USA-s natuke aega ja need inimesed, kes seal elasid, sõid iga päev hommikusöögiks apelsini- või kirsimarmelaadi. Jälle selline, millel oli apelsini ja kirsisisaldus mingi alla 10 protsendi ja nii magus, et mitte mingit maitset üldse ei olnudki. Ütlesin, et ma näitan ise, milline on õige marmelaad ja keetsin neile suure laari, mille panin pisikestesse purkidesse. Need vaatasid mind, nagu see oleks mingi ulme. Aga siiamaani kiidavad, millist marmelaadi mina neile keetsin.
Elan väikese kortermaja, mida köetakse gaasiga. Sain just juuli kommunaalarve. Võrdlesin seda möödunud kümne aasta suviste arvetega ja hinnatõus oli 60-70%.
Septembris pidi gaasihind veel tõusma. Kõige kehvem on variant, kui puudub alternatiiv ja ainult gaasikütet tarbivatel inimestel tõuseb hind meeletult.
Saa nyyd palun sina ka aru, et tänapäeva inimene ei söö enam moose. Isegi vabatahtlikult ja tasuta saaduna mitte. Ja küsimus pole kehakaalus! Mõttetu magus ollus. Tänapäeval pannakse paar pihutäit marju kuivana sügavkülma.
Ära nüüd räägi palun kogu inimkonna eest. SINA ei söö moosi. Paljud inimesed siiski söövad.
Siin samas foorumis kirjeldatakse, kui nummid pühapäevased pannkoogihommikute traditsioonid perekoolikatel on.
