Seda võibki talle ju kohe öelda, et terapeut ei saa sind motiveerida, kui sul pole soovi joomisest loobuda. Samamoodi ei saa kedagi panna õppima, kaalu alandama, mida iganes.
Sa ei saa ikka aru. Alkohoolik tuleb terapeudi juurde sooviga joomisest loobuda, aga ta ei soovi seda teha enda pärast, vaid pere, armastatud inimeste pärast, laste pärast. Alkohoolik seepärast joobki, et iseennast ta ei armasta, ei austa, ta ei pea ennast piisavaks põhjuseks, et joomist jätta. Pere pärast tuleb. Aga terapeut suhtub, et “aga ta tuli käsu peale” ja arvate, et alkohoolik seda ei taju? Abi, mida see alkohoolik tegelikult vajab, on tema perest alanud motivatsiooni pööramine sisemiseks iseenda väärtustamiseks, motivatsiooniks iseenda pärast joomist jätta. Ja siin on tühiks – terapeut ütleb talle, et kuni sa iseenda pärast ei taha, seni ei saa ma aidata. No ja siis ei lähebki kõik metsa. Alkohoolikul on seda vahepealset sammu vaja aidata teha, joomise jätmine on pisiasi selle kõrval, kuidas inimene ennast austama ja armastama õpetada.
Siin on nüüd pikalt olnud juttu teraapiast ja motivatsioonist. Kogemuse põhjal ütlen, et pikalt ei tööta ka see pere või laste pärast kaine olemine. Kas see on motivatsioon, kui inimene tahab perekonda säilitada ja sellepärast kaine olla? Jah, ilmselt on. Aga nüüd vaatame edasi – ta on mõnda aega olnud kaine, aga see, miks ta varem jooma hakkas, on ikka alles. Olgu see siis debrekas, suutmatus oma pingeid maandada, asjaolu, et sõpradega juua on lõbusam kui lastega kodus istuda. Ja ta alustab uuesti, peale mõnda kuud kainust. Muide enamusel alkohoolikutel on olnud elus pool aastat kuni aasta kestnud kaine periood. Ainus mis tegelikult töötab, on see, kui inimene tahab kaine olla enda pärast. Et tema elukvaliteet oleks parem. See on tõeline motivatsioon. Alles peale seda saavad naine ja lapsed oluliseks muutuda, kui inimene enda jaoks on olemas.
Jah, nõus. Aga just selles alkohoolik abi vajabki – tõelise motivatsiooni leidmises. Inimesed, kes ennast väärtustavad ei joogi. Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad. Ma kirjutan selle boldis, see on nii oluline asi, mida inimesed üldjuhul ei mõista.
