Esileht Pereelu ja suhted Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 160 )

Teema: Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks

Postitas:
Kägu

Mul oli imeline mees. Ilus, heas vormis, hea tööga, hooliv, naljakas, osales minu jaoks piisavas mahus kodutöödes. Laps oli ühiselt planeeritud ja oodatud. Raseduse ajal ei lasnud ta mul isegi prügikotti välja viia ega kõrgemalt riiulilt asju alla võtta. Sünnitus oli raske ja pika taastumisega,  mu ema tuli meile peale sünitust appi 2ks nädalaks, selle aja sees ema tegi süüa ja koristas ja pesi pesu, mida mees sel ajal tegi isegi ei mäleta, see oli raske periood minu jaoks.

Nüüd on laps 4kuune ja mees oleks nagu tundmatuseni muutunud pärast isaks saamist. Ta konkreetselt ei tee mitte midagi kodus. Kui on lapsega, siis see seisneb selles, et istub lapse kõrval maas, nina telefonis. Ise ei saa ta sellel ajal isegi endale klaasi vett võtta sest ta ‘tegeleb lapsega’. Kui mina tegelen lapsega, siis mees puhkab ja on arvutis või telefonis.

Meil ei ole suur majapidamine ja palju tööd siin polegi, aga nii palju et pesu pesta, nõusid masinasse panna, mõni lihtne söök teha või tolmu imeda – asjad mida mees seni on osanud teha ja vabatahtlikult teinud – null! Mina saan need asjad kõik ka lapse ärkveloleku ajal tehtud, beebi puusal. Kui suure tüli ja solvumise üles kakun, siis mees natuke midagi liigutab, aga nii halvasti kui võimalik, nii aeglaselt kui võimalik ja sellise solvumisega,  et tunnen ennast süüdi kui täiskasvanud mees oma kodus iseendale süüa teeb. Sellest rääkimata, et tülitsemine võtab rohkem aega ja energiat kui ise ära tegemine. Kui palun mehel vannitamiseks vannivee valmis panna samal ajal kui mina teises toas lapsega tegelen, hõikab ta mins vannituppa appi – tema paneb vannivett jooksma aga mina pean võtma kapist termomeetri ja vanniõli ja rätikud. Kui ma ei tee päeva jooksul süüa, siis mees koju tulles kas ei söö või närib leiba. Kindlasti ei tee ta tervele perele süüa ja kui teeb endale võileiba, pole kordagi küsinud kas mina ka soovin.
Mees EI PEA meid üleval, mul on korralik sissetulek, ma ei eelda et ta teeks rohem kui varem, tehku midagigi. Ma tõesti ei tea miks ja kuidas niimoodi juhtus või kas mina seda põhjustanud olen. Kui virisen oma aja puudumise üle on mees tohutult lahke – peale seda kui MINA olen lapse pika võimlemise peale uinakusse pannud tuleb mees ütlema, et ma nüüd puhkaks sel ajal kui laps magab.  Tere tore ja aitäh – nagu ma ise ei teaks et laps magab ja praegu saan puhata.. kuni laps 25 minuti pärast jälle ärkab.

+39
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled oma mehega sellest rääkinud? Rahulikult, ilma süüdistamata? See tekst, mille siia kirjutasid nõretab süüdistustest ja kibestumusest, mis on täiesti mõistetav, kuid loodan, et sa igapäevaelus samasuguse suhtumisega ei ole, vaid üritad ka teise poole pealt asju natukene vaadata. Kas võib olla, et su mehel on depressioon? Lapse saamine on suur muutus mõlema jaoks, eriti kui sünnitus traumaatiline oli ja tal võis tekkida hirm, et naise või mõlemad kaotab. Sellistel üleöö muutustel on põhjus, kuid selle välja selgitamine ning lahendamine võib olla keeruline, eriti sellises stressiolukorras nagu väike laps põhjustab. Äkki tasuks nõustaja poole pöörduda, kõigepealt eraldi ja siis juba ühiselt?

+2
-35
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõmbasite emaga mehel vaiba jalge alt ega ole teda pärast püsti lasknud. Mis enne oli tema kodu, kus tema oli peremees, kes kõige eest hoolitses, muutus mingil hetkel naiste tallermaaks, kes kõike korraldasid ja kamandasid ning kellel tema korraga jalus olema osutus. Kui enne sai ta kõike kodus teha, mida tarvilikuks pidas ja tal oli tore naine kelle eest hoolitseda, siis nüüd on tal kodus fuuria, kes muudkui nõudmisi esitab ja millegiga rahul ei ole. Pakun, et mehe ootused suhtele vastamist ei leia ning see omakorda on võtnud igasuguse motivatsiooni pingutada. Teda valdab tüüpiline sünnitusjärgne depressioon ja vahendid tema sellest väljaaitamiseks on sinu käes.

+10
-37
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta olen.

Mees ise kutsus mu ema meile appi. Vastutav töö ja tal polnud võimalik hoolduslehte võtta mitu nädalat enne oodatavat tähtaega (laps sündis 35 nädalal, koju saime peaaegu kuu enne oodatavat tähtaega). Mind üksi jätta oleks ka mõeldamatu olnud.

Olen sõbralikult ja heaga pakkunud nõustamise varianti. Heal päeval ütleb mees, et tal on kõik korras, homme võtab ennast käsile. Halval päeval läheb närvi ja mingu ma ise nõustamisse. Koos pole ka vaja minna, temal on kõik hästi. Lähekski, aga kuhu ma lapse jätan, päevastel aegadel mees tööl, õhtuti on metsik klasterimetamine iga 30 minuti tagant ja olen rinda pidi beebi küljes kinni, lutti ega pudelit ta ei tunnista, harjutan nokaga tassist jooma aga veel liiga väike selleks. Lähemad sugulased ja sõbrad elavad kaugel, ühtegi pensionäri peres pole, kes lühikese etteteatamise peale saaks kohale lennata appi.

Olen kuid olnud hea ja malbe, nii palju kui väsimus laseb. Ausalt olen. Aga mul on ka  võimete piir käes. Mina ka nutan vahest terve päeva sest tunnen ennast täiesti üksi jäetult, need pole need tingimused kuhu otsustasin lapse sünnitada. Päriselt üksi oleks lihtsam, poleks endal illusiooni partnerist ning lähedased teaks et üksi olen. Praegu kõik teavad mu mustermeest ja abi pakkuma ei tule. Niisama ei taha küsida ka, see oleks pere siseasjade liiga suur välja rääkimine miks mul abi vaja on.

+35
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis hirmsat tegelemist vajab mõnekuine imik?

Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Kõlab tuttavalt?

+9
-42
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis hirmsat tegelemist vajab mõnekuine imik?

Imik vajab toitmist, mähkimist, magama uinutamist ja see kõik võtab piisavalt aega, et emal on keeruline leida aega enda hügieenitoimingute, söögi valmistamise ning ammugi lihtsalt puhkamise jaoks. Igasugust juttu “aga minu beebi KÜLL ainult magas, keetis endale ise püreed ja pesi pesu” pole mõtet rääkida, sest lapsed ongi erinevad.

+50
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas saad temaga äkki korraks maha istuda ja süüdistamata rääkida, et sinu võimete piir on käes ja sa pead väljast abi paluma (sugulaste käest või variant on ka lapsehoidja/koristaja võtta). Ja seejuures selgita vaid enda hetkeolukorda ja vaatepunkti. Saad küsida, kuidas mees näeb, et asju saaks paremuse poole suunata, mis tema ideed on koduse elukorralduse osas. Praegune kurss teil ei tundu kõrvaltvaatajale jätkusuutlik. Väga kahju, et mees ei ole veel valmis tunnistama, et vajab abi või et teie koos vajate abi. Kahju, et abi palumist ja vastuvõtmist häbenetakse.

+24
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Minu meelest sinu perekond, kus üks lagastab ja teine passiivagressiivselt nähvab, ei ole mingi eeskuju ja pikas perspektiivis jätkusuutlik. See ei aita kedagi, et kellelgi on veel hullem.

+25
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis hirmsat tegelemist vajab mõnekuine imik?

Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Kõlab tuttavalt?

Ei, ei kõla. Toidu toob kuller, iga nädal samu asju, isegi nimekirja ei pea koostama ainult vajuta ‘osta’. Isegi selleks pole aega enam, varasemalt sai isegi autoroolis seda nuppu vajutades. Laga ei ole, oleme puhtad inimesed, kuid nüüd on ukse kõrval olev prügikott nähtamatuks muutnud, kassikaka enam ei haise (kass on mehe oma, oli tal juba enne kooselu, minule ei tule isegi sülle), nõudepesumasina uks enam lahti ei käi, nõud pannakse masina kohale tasspinnale või jäetakse söögilauale. Nädalavahetusel ära sõites olen mina hilises sõidus süüdi, kuna julgesin eelmisel õhtul paluda et mees ise ukse kõrval koos olevad asjad ette autosse viiks. Muidugi ei viinud ja saan neid ise samal hommikul kolm käiku tassida, siis lapse riidesse panna, siis enda riidesse panna ja siis mehe kohale hõigata kui kõik on valmis ja kuulda kuidas minu pärast hiljaks jääme.

Kõrini on.

+41
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuule loe nüüd ise oma juttu, saad siis ka äkki aru, et kuskil on mingi räme loogikaviga. Sul kas see mees ei olnud enne ka nii supertore nagu endale ette kujutasid. Või on midagi temas mingil põhjusel väga katki läinud.

Proovi temaga rääkida rahulikult, ilma süüdistamata, etteheiteid tegemata. Räägi sellest, mida sina tunned, et sinu jõud on otsas (ja ära sealjuures lisa, et see on otsas sellepärast, et tema on nii-ja-naasugune). Pane kasvõi kirja kõik, kui rahulikult rääkimisest midagi välja ei tule.

Inimeste traagika on paraku see, et sina ei saagi teda sundida abi otsima ja sina ei saa teda muuta, ta peab ise selleks valmis olema. Mida sina saad teha on väljendada selgelt ja ilma hinnanguteta oma tundeid ja seisukohti. Tähtis on aru saada, et see on raske olukord teie elus ja süüdlaste otsimise asemel tuleks tegeleda põhjuste ning nende lahendamisega.

Ja sina ju ometi saad minna terapeudi juurde, kes äkki õpetab sulle, kuidas mehega suhelda või kuidas seda puntrat lahti harutada? Su ema või keegi saab samal ajal ju kasvõi õues lapsega jalutada vms, kui mehe kätte last ei usalda.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuule loe nüüd ise oma juttu, saad siis ka äkki aru, et kuskil on mingi räme loogikaviga. Sul kas see mees ei olnud enne ka nii supertore nagu endale ette kujutasid. Või on midagi temas mingil põhjusel väga katki läinud.

Proovi temaga rääkida rahulikult, ilma süüdistamata, etteheiteid tegemata. Räägi sellest, mida sina tunned, et sinu jõud on otsas (ja ära sealjuures lisa, et see on otsas sellepärast, et tema on nii-ja-naasugune). Pane kasvõi kirja kõik, kui rahulikult rääkimisest midagi välja ei tule.

Inimeste traagika on paraku see, et sina ei saagi teda sundida abi otsima ja sina ei saa teda muuta, ta peab ise selleks valmis olema. Mida sina saad teha on väljendada selgelt ja ilma hinnanguteta oma tundeid ja seisukohti. Tähtis on aru saada, et see on raske olukord teie elus ja süüdlaste otsimise asemel tuleks tegeleda põhjuste ning nende lahendamisega.

Ja sina ju ometi saad minna terapeudi juurde, kes äkki õpetab sulle, kuidas mehega suhelda või kuidas seda puntrat lahti harutada? Su ema või keegi saab samal ajal ju kasvõi õues lapsega jalutada vms, kui mehe kätte last ei usalda.

Vaata, enne oli kaks inimest hoolitsemas kahe töölkäiva inimese eest. Koristamist polnud palju, söödi väljas, prügikott viidi välja kord nädalas.

Nüüd on üks neist kodus, iga päev vaja tolmuimejaga üle käia, pesu pesta ja iga hommik on mähkmekott ukse taga. Ja naine, kes nõuab, et tema eest hoolitsetaks. Mehel aga on sama vastusrikas töö.

+8
-22
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lükka see mees elamisest välja. Kas võtab mõistuse pähe, või oledki üksi. Ma saan su olukorrast täiesti aru, olen samas olukorras olnud. Kui lahutuse jutuks võtsin, lõi mehe peast selgeks. Aga selleks hetkeks ma teda enam ei tahtnudki. Kui on viimase piiri peal, siis on kõik.

+20
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis hirmsat tegelemist vajab mõnekuine imik? Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Sul on endal kodus mehemõõdus imik, kes iseenda eest hoolitsetud vaevalt saab, aga teise kallal võtad “mis tegelemist tahab mõnekuine imik”?? Nagu päriselt leiad, et oled õige inimene irisema või? No nii ülbe ja õel annab ikka olla! Nelajkuune hakkab tegema oma 40-minuti unesid, niiet see laps enam ei maga kogu aeg (kui ennegi magas), öised ärkamised, imetamine jne. Mis su mees tahab ka mähkmevahetamist?

Teemaalgataja, katsu rahulikult asja seletada, tülitsemine ei tõsta kellegi motivatsiooni ja sinu kirjas on juba tõesti suur annust kibestumist ja süüdistamist, mida “ideaalse mehe” 3,5kuulise muutumisega ehk veel ei peaks olema, anna aega pereelu paika loksuda.  Ja õpetadki issile, kus on vanniõli ja rätikud, seletad rahulikult, et nüüd ta siis teab, kust neid järgmine kord võtta on! (Endal hambad tangis, et kuidas ta niii loll ja saamatu on…)

+18
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Terapeut ütleks sulle nipi, et kui sa oma mehelt tahad midagi saada, siis ära tee selle andmist talle esiteks raskemaks. Keegi ei tule hellitama ja hoolitsema, kui tal enne nägu täis sõimatakse, KAob viimane mott sinu vastu hea ja abivalmis olla, kui juba ette on suhtumine “kas sa LÕPUKS hakkad liigutama ka ennast, sa mõttetu molkus!”…

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nädalavahetusel ära sõites olen mina hilises sõidus süüdi, kuna julgesin eelmisel õhtul paluda et mees ise ukse kõrval koos olevad asjad ette autosse viiks. Muidugi ei viinud ja saan neid ise samal hommikul kolm käiku tassida, siis lapse riidesse panna, siis enda riidesse panna ja siis mehe kohale hõigata kui kõik on valmis ja kuulda kuidas minu pärast hiljaks jääme. Kõrini on.

See terapeut ilmselt vihastaks mu peale… aga mis mõttes sa tassid asju, miks mees ei tassi? Et siis mees vahib kuskil kalanäoga, kui sina rassid ringi nagu orav rattas ja siis tuleb veel õiendama, et miks sa nii aeglaselt rabelesid ja nüüd te jääte hiljaks. Ja siis ei sa ei ütle ka veel midagi? Oi, ma ütleks ja palju. Parem suur tüli kui pikk vindumine.

+25
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei saa ka aru, mida selle titega on vaja nii palju jahmerdada. Toidad last iga 30 minuti järel. Milleks? 2-3 tundi võiks ikka vahe olla.

Kodusena peaksid püüdlema olukorra poole, kus mehe kojutuleku ajaks oleksid toad korras, toit valmis ja majapidamistööd tehtud. No kui tõesti mõnel päeval on kehvem enesetunne ja ei saa sööki tehtud, siis helistad mehele, vabandad ja palud mehel poest tuua või on siis mees valmis ise kokkama.

Kuidagi väga hädised ja saamatud kipuvad olema tänapäeva naised. Ma arvan, et su mees on sinus kui naises ja emas pettunud. Kui sa oled kogu aeg selline vingus ja häda, siis see mürgitab kogu kodust keskkonda ja mõjub halvasti ka lapsele.

+7
-52
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Sa oled ikka päris kehva valiku teinud, aga ilmselt sulle meeldib.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd hakkab teemaalgataja aru saama, kust tuleb nali, et lastega meestel venivad tööpäevad järjest pikemaks ja piiikemaks. Mis ime, kui kodus pole muud ootamas kui nuttev titt ja karjuv-väsine-permanentselt vihane-“TEE SINA KA MIDAGI!!” naine. Ja nii nad välja suridki… Ikka elust enesest on kõik need anektoodid.

Üldiselt tasuks nii võtta, et kui sa enne köisid tööl, siis praegu on sinu töö laps, kui aega üle jääb, siis kodu ka (mõni päev tõepoolest ei jää!). Mehel on oma töö, sinul oma, tõsi küll, sinu tööpäeva pikkus suurenes järsult ja palk jäi samaks (emapalk on siiski väärt asi, muidu poleks sedagi). Arusaadav, et pärast “Tööpäeva” tahad sina ka puhata, sedasama tahab mees ka. Niiet kuidagi peate leidma mõlemapoolselt elatava ja enam-vähem rahuldava konsensuse. Tahad sa trenni ühel õhtul? Tahad minna jalutama (esialgu ainult max tunniks, niikaua kui mees hakkama saab ja laps suurem)? Tahad vanni korraks? Misiganes. Ja õpetad mehele kätte kõik lapseasjad, sest muidu on sul järgmised 10+ aastat kodus “a ma ei tea, ma ei oska, kus see on, mis tollega teha, emme tule appi!” mees (niikaua kui laps ise juba ütleb, et issi, minu kummikud on hoopis need! ja ise need jalga saab 🙂 )

+9
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üldiselt on nii, et selleks, et ema puhata saaks, peab ta kodust lahkuma, ilma lapseta. Vähemalt alguses. Leiad või leiutad endale põhjused, nt trenn, massaaž, sõbrannadega või perega kokkusaamine vms, EI LASE MEHEL ENDALE ÖELDA “AGA SINNA SAAB JU LAPSEGA MINNA”, ehk siis lapse jätad kindlasti mehega ning ära peaksid olema vähemalt paar tundi. Telefonile ei vasta (jällegi, vähemalt esimestel kordadel, kuni rutiin tekib). Ja nii mees õpibki. Muidugi kahju, et teda nagu last õpetama peab ja ei usu, et see teie mehe-naise suhtele hästi mõjub (milline naine tahab oma pojaga seksida?), aga kui sa väga hädas oled, tee nii.

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tead, mul oli kodustöötav mees. Kui mina hommikul lahkun, tema magab. Minust jääb järgi puhas elamine. Tulen õhtul koju, laga, pesemata nõud, tühi külmik ja küsitakse veel rahumeeli, et mis süüa saab. Mina ei tea, mina söön oma võileiba.

Sa oled ikka päris kehva valiku teinud, aga ilmselt sulle meeldib.

Sa vist ei saanud aru, et TA käitub samamoodi

+3
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, TA ei käitu samamoodi, TA hooldab neljakuist imikut!

+14
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, ühte. Mitte kümmet. Kui on elekter, soe jooksev vesi, pesumasin, nõudepesumasin, keskküte, prügikast hoovis. Wolt, e-selver.

+6
-27
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on elekter, soe jooksev vesi, pesumasin, nõudepesumasin, keskküte, prügikast hoovis. Wolt, e-selver.

A su enda mees ei saanud selle kõigega hakkama, kuid naine tite kõrvalt peab saama? Saan muidugi aru, kuidas sellise mehega kibestumine silme eest mustaks võtab.

+24
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks nipp- anna mehele kindlad asjad, mis on tema ülesanne, mitte nii et sina käsutad, mida parasjagu vaja ja siis vahepeal plahvatad, miks “kõik” tegemata on ja sina pead ütlema, et midagi tehtud saaks ja kas ta ise ei näe ja… On see siis näiteks lapse vannitamine, või  et laupäeva hommikul saaksid sina kauem magada (kui saab), et mees tellib kindlal päeval toiduained koju (nt sinu nimekirja järgi, kuigi seda on sama lihtne juba ise teha arvutist), tõstab hommikul nõudeka tühjaks või paneb täis, jne. Et oleks teada, kes teeb mida.  See annab ka kindlustunde, et ta teab, mida teha.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on elekter, soe jooksev vesi, pesumasin, nõudepesumasin, keskküte, prügikast hoovis. Wolt, e-selver.

A su enda mees ei saanud selle kõigega hakkama, kuid naine tite kõrvalt peab saama? Saan muidugi aru, kuidas sellise mehega kibestumine silme eest mustaks võtab.

Ei saanud jah. Jätsin ta maha. Mis siin ikka kibestuda.

TA ei tundu ka saavat hakkama.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on korralik sissetulek

Lapsehoidja osta omale. Hea, et seksi küsimisega ei ole veel tüütama hakanud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehe eest ei tohi mitte midagi ära teha. Mehed muutuvad kiiresti mugavaks ja aina enam hakkab siis kõik sinu teha jääma. Seda sa ju ei taha.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehe eest ei tohi mitte midagi ära teha. Mehed muutuvad kiiresti mugavaks ja aina enam hakkab siis kõik sinu teha jääma. Seda sa ju ei taha.

Ta ei teegi. Ta tahab, et mees talle õhtul söögi teeb.

+3
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA siin.

Jah, ma eeldan oma mehelt õhtusööki. Eostasime lapse partneriga, kes tegi õhtusööki. Kui teie peres on algusest peale kodu teie õlul, fine by me, teie peres on nii. Meie peres polnud varem nii. Ma ei oleks sünnitanud last suhtesse, kus kogu olme on planeerimisest teostuseni 100% minu õlul. Sain lisaks beebile meesimiku samuti. Ma ka  ei kavatse jääda sellisesse suhtesse, aga olen selle päästmise osas väga nõutu praeguseks. Tean, kuidas panna inimesi tegema asju nii, et nad ise tunnevad pärast tänulikkust. Kuid see eeldab siiski kahepoolset suhtlust, et teine ka natukenegi mõtleb kaasa, huvitub ja teeb midagigi. Et ollakse ise huvitatud asjast. Mina ei saa päästa teist inimest, kui ta ise seda ei soovi või suhet üksi üleval hoida.

+23
-4
Please wait...

Postitas:
Mantel

 

Kas oled kuulnud, et vägivaldsed mehed ei ole alguses  vägivaldsed, esmased ilmingud võivad tulla alles peale pulmi, raseduse ajal, peale lapse sündi. Sest siis on naine tema silmis “tema oma” ja enam kusagile ei lähe. Enne on vägivaldne mees ideaalne!

Kas ta võis Sul enne mängida ideaalset meest? Kaua te koos olite enne last? Kas mingeid ohumärke oled varem näinud?

Vägivald ei olegi muidugi alati füüsiline, psühholoogiline on veel hullem vahest.

Minu mees lõpetas päevapealt koristamise jms kui me kokku kolisime. Tagantjärgi analüüsides olen aru saanud, tema jaoks on naine kodumasin ja tal on  null austust naise kui tööka inimese suhtes, vaid naisel on oma roll. Aga sõnaliselt räàgib ainult naiste austamisest, hoidmisest, kaitsmisest (suur vastuolu!)

Kas Sinu mehel võib olla, et tema silmis nûûd oled Sa kodus ja rase ka enam pole, et nüüd oledki Sa kodune naine ja mida kodused naised teevad- hoolitsevad kodu ja mehe eest. Sa oled koristaja ja kokk tema jaoks. Ja lisaks ta ei pea enam ka pingutama Sulle tõestamaks, et Sa oled väärtuslik. Ja tõsi, kui ta isegi ei hooli, kas Sa ka võileba tahad… õige mees väärtustab naist, kes ta lapse ilmale tõi veel eriliselt ja kui oli raske sünnitus ja taastumine, siis veel eriti! Ta võib Sind ka karistada hoopis selle eest, et Sa talle tähelepanu ei pööra, sest Sul oli mega raske ja tema käitub nagu jobu ja Sa ilmselgelt ei tahagi talle tähelepanu pöörata (õigustatult), aga tema siis alateadlikult või teadlikult karistab Sind nüüd..

kõlab absurdselt? Ei ole väljamõeldis, olen seda kogenud ja sada korda hullemaid asju veel… 🙁 Ja usu mind, ühe hetkel võib ta olla maailma parim, hoolivam, arvestavam, märkavam ja hoidvam… ja teisel… !

Palun jaga seda enda lähedastega.

+17
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 160 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks