Ma küsiks kohe, kuidas on lood läheduse ja seksiga. Tean, kui vihaseks ajab selline mees ja elumuutus beebiga. Aga tagantjärgi tarkusena tean ka seda, et mehe ja naise suhet ei tohi ära unustada.
Püüa ennast natuke tagasi hoida näägutamise ja tülitsemisega. Kui laps jääb magama, siis poe mehele diivanile kaissu. Mustad nõud ja tolmurullid ei lõpe maailmast kunagi otsa, aga suhe võib läbi saada, kui omavahel ei suhelda ja lähedust pole. Usun, et ka mees muutub jälle rõõmsamaks ja panustab rohkem, kui ta tunneb, et teda armastatakse. Üritada tasub kindlasti!
Ja tahad ma ütlen sulle, kuidas asi kujuneda võib: mees võtab selle kaisutuse ja seksid rõõmsalt vastu – aga ei muuda oma käitumises mitte midagi. Sest temal on kõik olemas, mis elu mugavaks muudab ning tüütutesse kodu/lapseasjadesse panustada pole vaja – no mis sa hing ikka veel tahad.
Näägutada? Olgu, näägutamine on ebameeldiv suhtlusstiil, see ei meeldi suurt kellelegi. Tülitseda? Aga ütle, kust läheb piir tülitsemise ja vaidlemise vahel – kas vaielda mehega tohib?
Praegu, ma arvan, on just tagumine aeg mehega kodutööde jaotus selgeks vaielda.
Naine ütleb, millega ta kodutööde jaotuse puhul rahul ei ole ja esitab oma argumendid – näiteks selle, et okei, sel ajal kui mees on tööl, teeb beebiga ja kodused asjad loomulikult tema – riik maksab talle selle eest (nagu üks eelnev kägu rõhutas), et ta loobus palagatööst ja saaks olla kodus. Aga õhtuti/nädalavahetuseti, kui mõlemad lapsevanemad on kodus – kas siis on õigus puhkusele ainult ühel lapsevanemal ehk mehel või ka teisel lapsevanemal ehk kodusel emal (mis eeldaks, et issi midagi kodutöödest oma kanda võtaks)?
Siin keegi ütles, et elu ühe lapsega on sanatoorium – aga palun, oherdagu siis lapse issi ka nii umbes pool oma õhtust/nädalavahetuse vaba aega selllele “sanatooriumile” – kui see nii lihtne on, siis pole ju vaja ka issit selle “sanatooriumi” ehk siis lapse/kodu asjadest osavõtmise eest nii meeletult kaitsta?
Sest kui naine lihtsalt “püüab mehe vastu kena ja lahke olla ja ning meest mitte pahandada” – siis, arvake ära, mis saab edasi? Edasi saab see, et naise koduse beebiemme aeg saab otsa, laps läheb lasteasutusse ja naine tööle tagasi – aga kodutööd teeb jätkuvalt ainult naine, väikelapse asjadega hakkab tegelema naine üksi, koolilapse asju hakkab ajama naine üksi…
Kui TA viimasel lõigus kirjeldatud tulevikku ei taha, on praegu viimane aeg püüda asjad konkreetselt selgeks vaielda.