Kui töö sisu on klientidega suhtlemine või üldse palju väljaspoole oma ettevõtet suhtelmine, siis on minu arvates elementaarne kahe telefoninumbri olemasolu. Puhkuse ajaks suunad töönumbri asendajale edasi.
Näiteks mina ei taha seda. Soovin ka puhkuse ajal olla võtmeklientide muredega kursis. Nad ei helista niikuinii, kui ei ole jube jama. Tunduvalt keerulisem oleks mul pärast kolmenädalast puhkust uuesti sisse elada, kas kõige suuremad kliendid on mis muredega pöördunud, kuidas need lahendati, mis seisus on probleemid, mis meeleolus tippkliendid. Lõpuks ei tunne ükski asendaja minu kliente nii nagu mina ning enamus asju, mida mina suudan lahendada 20 minutiga, võtab neilt liialdamata 4 tundi ja tekitab suurkliendis segadust. Asendaja tegeleb lihtsa kraami, mudruga ja rutiinsete tegevustega. Probleemid, kriisid ja suured küsimärgid soovin lahendada ise. See kliendi hoidmine on nagu perekonnas. Kui sa lähed näiteks miskipärast ilma pereta Saaremaale tädile külla ja palud ma emal kergelt silm peal hoida oma 17-aastastel kaksikutel, sest mees on pikad päevad tööl, siis sa tahad ju ka teada, kui mees kukkus trepist alla jäi või poeg koolist välja visati. Seda hoolimata, et sul on ema näol asendaja. Normaalses firmas on kliendid nagu kliendihalduri perekond, seda siis töötaja suhtumise poolt vaadates. Loomulikult ma tahan PÄRIS asjadest teada ka öösel ja puhkuse ajal. Kotlette ette kanda, õppimise ja söögiraha kohta küsida, pakkumisi saata või laoga suhelda võib asendaja.