Esileht Koolilaps MURG vestlus

Näitan 30 postitust - vahemik 241 kuni 270 (kokku 291 )

Teema: MURG vestlus

Postitas:
Kägu

Siin pigem küsimus, et kui laps näiteks tegi neljad katsed (4G, 3 kooli, RG ja 32 – tundub selline kõige levinum kombo olevat) ja praeguseks ühtegi kindlat koolikutset ei ole, siis mida tegema peaks? Endal õnneks seda olukorda ei ole, kuid täiesti mõtlesin märtsi lõpus, et kas peaks noort torkima, et teeks veel mõned avaldused.

Ehk siis pole ju tähtaegade maha magamise probleem, vaid pigem siis noore ühehindamine võibolla veidi… Ja hea öelda, et enda süü, kuid erinevalt näiteks tööle kandideerimisest, mida võid teha ühe kuu jooksul korduvalt või isegi ülikooli minekust, kus on ka rohkem alternatiive (kui ei saa siis lähed teed sõjaväeteenistuse ära, töötad aastakese), siis gümnaasiumi minnes olukord kehvem. Mingit mõistlikku töökoha 16-aastane põhiharidusega ei saa.

Õnneks tundub, et kutsekoolid arvestavad sellega ja sinna paberite viimine üldiselt juunikuus… Gümnaasiumite jama on see, et tegelikult palju noori ja nende vanemaid ei kujuta ette kogu kaost ja ei oska ka kõige paremaid valikuid teha. Kahjuks selle teema kohta väga vähe adekvaatset infot. Ma nüüd hakkan aru saama, kuidas see protsess täpselt toimib, kuid mis sellest kasu – rohkem gümnaasiumisse minevaid lapsi mul ei ole… Õnneks me lapsega väga suuri vigu ei teinud, kuid parajal määral ikkagi 🙁 Tänu RG ei olnud need vead päeva lõpuks kriitilised, kuid ma ei taha mõelda, et kui kolm Tallinna RG oleksid uksed avanud järgmine aasta.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, mis kaosest sa kogu aeg räägid? Tallinnas on ju märksa rohkem gümnaasiume kui need sinu poolt märgitud. Mustamäel on peale MURG’i ja 32.kk veel TTG, TSG, Arte, MG (+ 3 venekeelset kooli). Teiste linnaosade koole ei viitsi hakata sulle siin ette lugema, leiad terve nimekirja haridusameti lehelt. Samuti julgen arvata, et need kolme kesklinna kooli katsed ei olnud nüüd valdaval enamusel valikus. Tegu on ju tavaliste piirkonnakoolidega ja miks peaks ometi üks Mustamäe või Õismäe laps neid koole oma linnaosa koolidele eelistama?

Lisaks on kesklinnas veel ka VHK ja TPL ning ma tean isiklikult lapsi, kes igati kogukonnaväliselt on VHK’sse gümnaasiumisse saanud.

Ja need katsed ei ole ju sugugi ühel ajal, G4 oli märtsis, enamus piirkonnakoole aga tegi oma katseid aprillis. Ehk ei olnud sugugi vaja kõikidele katsetele korraga end registreerida.

Kindlasti on vale jätta kogu vastutus lapsele. Vanem peab olema siin see, kes aitab uurida erinevate koolide kohta, selgitab lapsele tagavaraplaanide vajadust,  ja seda, et kohast loobuda saab alati, aga palju hullem variant on see, et kohta polegi kuskil. Kui ongi mingi kaos, siis on see ikka oma tekitatud

+4
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps magas maha kõik katsed, mille regamine oli enne G4 ja tänu sellele regas Tartu katsetega ühinenud koolidesse, mis logistiselt enam-vähem sobisid. Valikus oli neid päris palju. Kristiine gümnaasium näiteks tundub täiesti tasemel kool. Õnneks tekkis tal valikut nii G4 kui RG osas, aga nüüd tahab hoopis Tartusse minna :O

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps magas maha kõik katsed, mille regamine oli enne G4 ja tänu sellele regas Tartu katsetega ühinenud koolidesse, mis logistiselt enam-vähem sobisid. Valikus oli neid päris palju. Kristiine gümnaasium näiteks tundub täiesti tasemel kool. Õnneks tekkis tal valikut nii G4 kui RG osas, aga nüüd tahab hoopis Tartusse minna :O

Enne G4 oli vaid 32.kool ju, või?

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps magas maha kõik katsed, mille regamine oli enne G4 ja tänu sellele regas Tartu katsetega ühinenud koolidesse, mis logistiselt enam-vähem sobisid. Valikus oli neid päris palju. Kristiine gümnaasium näiteks tundub täiesti tasemel kool. Õnneks tekkis tal valikut nii G4 kui RG osas, aga nüüd tahab hoopis Tartusse minna :O

Enne G4 oli vaid 32.kool ju, või?

JWG, KSG ja TÜG igatahes unustas regada. Tundus, et need olid varem, aga võimalik, et mäletan valesti. VHK jäi ka tähelepanuta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps magas maha kõik katsed, mille regamine oli enne G4 ja tänu sellele regas Tartu katsetega ühinenud koolidesse, mis logistiselt enam-vähem sobisid. Valikus oli neid päris palju. Kristiine gümnaasium näiteks tundub täiesti tasemel kool. Õnneks tekkis tal valikut nii G4 kui RG osas, aga nüüd tahab hoopis Tartusse minna :O

Enne G4 oli vaid 32.kool ju, või?

JWG, KSG ja TÜG igatahes unustas regada. Tundus, et need olid varem, aga võimalik, et mäletan valesti. VHK jäi ka tähelepanuta.

Vaatasin järele, vaid 32.kooli regamine lõppes 2 päeva varem, G3, G4, VHK, Rocca, kõik lõppesid samal kuupäeval, Lütseum algas kordi hiljem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

JWG, KSG ja TÜG registreerimine ei olnud siiski varem vaid lõppes 28.2 ehk samal päeval, mis G4 koolidelgi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kägu, mis kaosest sa kogu aeg räägid? Tallinnas on ju märksa rohkem gümnaasiume kui need sinu poolt märgitud. Mustamäel on peale MURG’i ja 32.kk veel TTG, TSG, Arte, MG (+ 3 venekeelset kooli). Teiste linnaosade koole ei viitsi hakata sulle siin ette lugema, leiad terve nimekirja haridusameti lehelt. Samuti julgen arvata, et need kolme kesklinna kooli katsed ei olnud nüüd valdaval enamusel valikus. Tegu on ju tavaliste piirkonnakoolidega ja miks peaks ometi üks Mustamäe või Õismäe laps neid koole oma linnaosa koolidele eelistama?

Lisaks on kesklinnas veel ka VHK ja TPL ning ma tean isiklikult lapsi, kes igati kogukonnaväliselt on VHK’sse gümnaasiumisse saanud.

Ja need katsed ei ole ju sugugi ühel ajal, G4 oli märtsis, enamus piirkonnakoole aga tegi oma katseid aprillis. Ehk ei olnud sugugi vaja kõikidele katsetele korraga end registreerida.

Kindlasti on vale jätta kogu vastutus lapsele. Vanem peab olema siin see, kes aitab uurida erinevate koolide kohta, selgitab lapsele tagavaraplaanide vajadust, ja seda, et kohast loobuda saab alati, aga palju hullem variant on see, et kohta polegi kuskil. Kui ongi mingi kaos, siis on see ikka oma tekitatud

28.03 oli paljude koolide viimane regamistähtaeg. Selleks ajaks oli teada ainult 32kk tulemused (ja seal läks hästi ning kutse oli olemas). G4 tulemused tulid 31.03 – sealt noor 3 kutset vestlusele sai. Päev hiljem lõppes ka Nõmme Gümnaasiumi regamine. Sel hetkel polnud ju tunnet, et peaks Nõmmele ka regama, sest testid hästi läinud ja igalt poolt sai kutsed vestlusele. Nüüd tagantjärgi saab öelda, et nende kolme vestluse peale kahes kohas (GAG ja Reaal) ootejärjekorras ja kolmandas eelistuses sai eitava vastuse (21). 32kk loobus vestlusest, sest seal käis pigem nö oma taset avastamas ja soojendust tegemas – pole just sobiv kool reaalinimesele.

Ja tegu akadeemiliselt tubli noorega, kellel reaalained testides väga hästi läksid ja keeled olid keskmised – lihtsalt vestlusoskus vedas alt. Eks ta nohik ole. Reaalainetes väga tugev, kuid sotsiaalne suhtlusoskus nii ja naa. Sõbralik ja saab kõigiga läbi, kuid vastab väga lühidalt ja konkreetselt ja puudub igasugune oskus asju ilustada – ehk siis ütlebki nii, kuidas täpselt asjad on ja väga lakooniliselt. Liigne ausus ei ole kooli sissesaamisel tegelikult abiks :/

Õnneks MURG kutse käes ja kinnitatud, kuid kui seda varianti poleks olnud? Seal ka väga napilt nüüd sisse sai – muud punktid jälle head, kuid vestluse punktid ka seal kehvad, kuigi see vestlus talle täitsa meeldis võrreldes teistega 🙂

Ja ei tulnud selle peale varem, et vestlus nüüd võiks nii suureks probleemiks saada. Räägime kogu aeg, kuidas meil vaja insenere ja muid tehnoloogia eksperte. Ja seega tundus väga loogiline, et  noor, kellel reaalained viied, käib mate ja IT olümpiaadidel võiks valida sellised koolid, kus mate ja reaalained tugevamad.

Huvitav on see, et Mustamäel küll palju koole, kuid kui vaadata riigieksamite tulemusi matemaatikas, siis ükski kool väga tugev kandidaat ei ole :/ Huvitav miks see nii on? Samuti VHK ja TPL mida mainid on ikkagi pigem humanitaari poole kaldu… Ehk siis, kus on koolid reaalainete huvilistele noortele?

Eks Nõmme osas oleks võinud mõelda, aga nagu öeldud – sel hetkel ei aimanud, et vestlustega nüüd suudab end igal pool konkurentsist välja rääkida… MURG oligi noore esimene eelistus ja seega see õnneliku lõpuga lugu, kuid kogu see protsess väga veider on igatahes.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja ei tulnud selle peale varem, et vestlus nüüd võiks nii suureks probleemiks saada. Räägime kogu aeg, kuidas meil vaja insenere ja muid tehnoloogia eksperte. Ja seega tundus väga loogiline, et  noor, kellel reaalained viied, käib mate ja IT olümpiaadidel võiks valida sellised koolid, kus mate ja reaalained tugevamad.

Kas su laps on saanud kahes olümpiaadis lõppvooru ning tänu sellele katsetest vabastuse? Siis pidid G4 vestlused ikka väga metsa minema, et ta sealt ühtegi kutset ei saanud.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja ei tulnud selle peale varem, et vestlus nüüd võiks nii suureks probleemiks saada. Räägime kogu aeg, kuidas meil vaja insenere ja muid tehnoloogia eksperte. Ja seega tundus väga loogiline, et noor, kellel reaalained viied, käib mate ja IT olümpiaadidel võiks valida sellised koolid, kus mate ja reaalained tugevamad.

Kas su laps on saanud kahes olümpiaadis lõppvooru ning tänu sellele katsetest vabastuse? Siis pidid G4 vestlused ikka väga metsa minema, et ta sealt ühtegi kutset ei saanud.

Hinded võisid nõrgad olla, samuti käitumishinne, aga tekib tõesti küsimus – kuidas saab kaks vestlust ära rikkuda?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja ei tulnud selle peale varem, et vestlus nüüd võiks nii suureks probleemiks saada. Räägime kogu aeg, kuidas meil vaja insenere ja muid tehnoloogia eksperte. Ja seega tundus väga loogiline, et noor, kellel reaalained viied, käib mate ja IT olümpiaadidel võiks valida sellised koolid, kus mate ja reaalained tugevamad.

Kas su laps on saanud kahes olümpiaadis lõppvooru ning tänu sellele katsetest vabastuse? Siis pidid G4 vestlused ikka väga metsa minema, et ta sealt ühtegi kutset ei saanud.

Minu laps sarnane tema omaga. Laps kahe jalaga maa peal, asju ei ilusta. Pigem ratsionaalne ja täiskasvanu moodi juba. Samuti vestlusel punktid kehvemapoolsed.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja ei tulnud selle peale varem, et vestlus nüüd võiks nii suureks probleemiks saada. Räägime kogu aeg, kuidas meil vaja insenere ja muid tehnoloogia eksperte. Ja seega tundus väga loogiline, et noor, kellel reaalained viied, käib mate ja IT olümpiaadidel võiks valida sellised koolid, kus mate ja reaalained tugevamad.

Kas su laps on saanud kahes olümpiaadis lõppvooru ning tänu sellele katsetest vabastuse? Siis pidid G4 vestlused ikka väga metsa minema, et ta sealt ühtegi kutset ei saanud.

Minu laps sarnane tema omaga. Laps kahe jalaga maa peal, asju ei ilusta. Pigem ratsionaalne ja täiskasvanu moodi juba. Samuti vestlusel punktid kehvemapoolsed.

Sinu laps oli ka kahes aines lõppvoorus?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas olümpiaadidel käimist võib mainida ainult siis kui lõppvoorus on? Ta korra paar lähedale saanud, kuid riiklikule jõudnud ei ole – viimane kord üks punkt otsustavaks sai (tundub ta viimase aja lugu olevat, et veidi jäi kutsest puudu).

Kolm kutset said punktide baasilt – kusjuures unustas veel katsete ajal kalkulaatori koju ja tegi enamik arvutusi peast (ühe ülesande juures oli pidanud paberil arvutama enda sõnul). Ehk siis pea on hea, kuid praegune kool pole eriti väljakutseid pakkunud ning võibolla seetõttu pole ka maksimum tulemust olümpiaadidel võtnud, sest mis sa pingutad, kui viied üheksa aastat ilma õppimata tulevad? Muud ained ka korras kuigi keeled pigem neljad. Keskmine hinne seal 4,6 kandis. Seetõttu ka ise tahtsin, et saaks nüüd võimaluse mõnes koolis, kus on tugevaid reaalinimesi rohkem ja kus võibolla ka rohkem pingutama peaks.

Aga loo moraal polnud see.. Pigem küsimus selles, et kuidas veebruaris-märtsis on üldse võimalik hinnata loogiliselt, et kui paljudele katsetele ennast regama peaks? Hea öelda, et miks siis ei teinud avaldust, aga kuskilt läheb normaalsuse piir, et kui palju teste ja vestlusi üks noor siin kooli kõrvalt jõuab ka läbi joosta. Näite tõin lihtsalt selleks, et olukorda illustreerida ja õnneks lõpptulemus oli see, mis algusest peale plaan A oli…

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas olümpiaadidel käimist võib mainida ainult siis kui lõppvoorus on? Ta korra paar lähedale saanud, kuid riiklikule jõudnud ei ole – viimane kord üks punkt otsustavaks sai (tundub ta viimase aja lugu olevat, et veidi jäi kutsest puudu).

Kuna olümpiaade rõhutasid, siis jäi mulje, et laps on neis ainetes tugev tegija. Aga tegelikult on lihtsalt hea. Ja neid häid on palju. mis muidugi ei tähenda, et nad ei vääriks tugevas koolis õppimist, aga kõik kahjuks ei mahu lihtsalt.

Aga loo moraal polnud see.. Pigem küsimus selles, et kuidas veebruaris-märtsis on üldse võimalik hinnata loogiliselt, et kui paljudele katsetele ennast regama peaks? Hea öelda, et miks siis ei teinud avaldust, aga kuskilt läheb normaalsuse piir, et kui palju teste ja vestlusi üks noor siin kooli kõrvalt jõuab ka läbi joosta.

Loogika on selline, et kui oma kooli ei saa või ei taha ja ei ole tegu mõne G4 kooli tugeva õpilasega, siis tuleks end kirja panna kõigi vähegi sobivate koolide katsetele. Mis sellest, et nende riigieksamite tulemused nii tugevad ei ole. Need tulemused on keskmised ja ei takista ainest huvitatud lapsel õppimist. Ja kuna osa katseid on sel ajal kui esimesed tulemused juba käes, siis ei ole ju mingit kohutstust neile katsetele minna kui soovitud koolis on koht juba olemas.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No ma näiteks tean kõrgete rahvusvaliste tulemustega olümpiaadilast, kes ei viitsinud koolis reaal ainete kodutöid teha, sest tundusid igavad. Ja saigi kahe tunnistusele ???? aga eliitkool võttis ikka vastu.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas olümpiaadidel käimist võib mainida ainult siis kui lõppvoorus on? Ta korra paar lähedale saanud, kuid riiklikule jõudnud ei ole – viimane kord üks punkt otsustavaks sai (tundub ta viimase aja lugu olevat, et veidi jäi kutsest puudu).

Kuna olümpiaade rõhutasid, siis jäi mulje, et laps on neis ainetes tugev tegija. Aga tegelikult on lihtsalt hea. Ja neid häid on palju. mis muidugi ei tähenda, et nad ei vääriks tugevas koolis õppimist, aga kõik kahjuks ei mahu lihtsalt.

Aga loo moraal polnud see.. Pigem küsimus selles, et kuidas veebruaris-märtsis on üldse võimalik hinnata loogiliselt, et kui paljudele katsetele ennast regama peaks? Hea öelda, et miks siis ei teinud avaldust, aga kuskilt läheb normaalsuse piir, et kui palju teste ja vestlusi üks noor siin kooli kõrvalt jõuab ka läbi joosta.

Loogika on selline, et kui oma kooli ei saa või ei taha ja ei ole tegu mõne G4 kooli tugeva õpilasega, siis tuleks end kirja panna kõigi vähegi sobivate koolide katsetele. Mis sellest, et nende riigieksamite tulemused nii tugevad ei ole. Need tulemused on keskmised ja ei takista ainest huvitatud lapsel õppimist. Ja kuna osa katseid on sel ajal kui esimesed tulemused juba käes, siis ei ole ju mingit kohutstust neile katsetele minna kui soovitud koolis on koht juba olemas.

Väga paljudel õpilastel pole võimalik oma kooli jääda… Näiteks Nõmmel on viis munitsipaalpõhikooli, kuid ainult ühel neist on gümnaasiumiosa. Lisaks siis kaks erakooli, millest ühes on vist ka gümnaasiumiosa. Ja saan aru, et nendes koolides, kus on gümnaasium ei ole ju koht garanteeritud (kui sa just Mustamäe Gümnaasiumis ei käi ja nelja-viieline õpilane ei ole).

Saan täiesti aru, et antud juhul on jäetud kogu vastutus noore peale, et valikuid teha. Ja see oleks isegi OK, kui oleks avalikult üleval info koolide kohta – kui tugev konkurss oli, mis tasemel umbes eelmine aasta lävend oli jne. Aga sellist infot ju kuskil pole. Kõige lähemale jõuab Haridussilm, seal on sisseastujate põhikooli eksamite tulemused, riigieksamite tulemused, kui palju õpetajaid kvalifikatsioonile vastab ja veidi muud infot. Aga selle lehe avastasin ise hiljuti.

Siin Perekoolis on täiesti võimatu eristada, et kes päriselt jagab tõest infot, kes arvab, et ta tõest infot jagab ja kes täiesti süüdimatult paanikat õhutab mingite eriti jaburate väidetega.

Ja kas ei peaks olema ikkagi haridussüsteem nii üles ehitatud, et iga noor leiaks enda tasemele ja huvidele vastava koha? Praegu kandideeritakse hullumeelselt igale poole ja kui mingi koolikoha saad, siis hoiad sellest kinni ka juhul, kui see pole tegelikult see, mis sulle kõige paremini sobiks? Ja keegi teine hoiab paaniliselt kinni seda koolikohta, mis sulle sobiks ning tegelikult tahaks tulla õppima sinna kooli, mille kutset sina hoiad? Lõpuks lähevad kaks noort sügisel õppima kooli, mis ei ole nende jaoks õige valik…

Meil ca 650 noort sellel aastal ei lähe edasi õppima ja ca 2000 jätab lõpetamata gümnaasiumi/kutsekooli, kuhu nad astuvad. Need arvud on päris karmid, kui arvestada, et meil on Eestis umbes 15 000 noort lennus praegu. Midagi on selles süsteemiga väga valesti…

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga paljudel õpilastel pole võimalik oma kooli jääda… Näiteks Nõmmel on viis munitsipaalpõhikooli, kuid ainult ühel neist on gümnaasiumiosa. Lisaks siis kaks erakooli, millest ühes on vist ka gümnaasiumiosa. Ja saan aru, et nendes koolides, kus on gümnaasium ei ole ju koht garanteeritud (kui sa just Mustamäe Gümnaasiumis ei käi ja nelja-viieline õpilane ei ole). Saan täiesti aru, et antud juhul on jäetud kogu vastutus noore peale, et valikuid teha. Ja see oleks isegi OK, kui oleks avalikult üleval info koolide kohta – kui tugev konkurss oli, mis tasemel umbes eelmine aasta lävend oli jne. Aga sellist infot ju kuskil pole. Kõige lähemale jõuab Haridussilm, seal on sisseastujate põhikooli eksamite tulemused, riigieksamite tulemused, kui palju õpetajaid kvalifikatsioonile vastab ja veidi muud infot. Aga selle lehe avastasin ise hiljuti.

Jah, seda ma pidasingi silmas, et kõigil koolidel ei ole gümnaasiumiosa. Ning nende koolide õpilased kahjuks ongi kehvemas olukorras. Ma küll täpselt ei tea, aga mulle on jäänud mulje, et ka teised tavagümnaasiumid võtavad oma kooli tublid õpilased lihtsalt vastu.  Aga nt. ka GAG’i õpilased ei saa ka paljud oma kooli jääda, sest esiteks on see väga populaarne kool ja teiseks on neil põhikoolis palju paralleele.  Isegi kui oleks kuskil olemas info nende lävendite ja konkursside suuruste kohta ei päästaks see lapsi ju katsetamast.

Ja kas ei peaks olema ikkagi haridussüsteem nii üles ehitatud, et iga noor leiaks enda tasemele ja huvidele vastava koha? Praegu kandideeritakse hullumeelselt igale poole ja kui mingi koolikoha saad, siis hoiad sellest kinni ka juhul, kui see pole tegelikult see, mis sulle kõige paremini sobiks? Ja keegi teine hoiab paaniliselt kinni seda koolikohta, mis sulle sobiks ning tegelikult tahaks tulla õppima sinna kooli, mille kutset sina hoiad? Lõpuks lähevad kaks noort sügisel õppima kooli, mis ei ole nende jaoks õige valik…

Sa räägid praegu väga Tallinna keskselt. Eestimaa on Tallinnast suurem ja paljudes kohtades pole lastel midagi valida. Ongi ainult üks kool. Ning tegelikult on ju kõigis sama riiklik õppekava. Pluss siis suunad. Aga need suunad ei tähenda ometi ju seda, et laps terve elu sellega tegelema peaks. Kui nüüd Tallinnast rääkida, siis G4 koolide ja tavaliste gümnaasiumite vahel on jah vahe. Aga kui võtta tavagümnaasiumid, siis ma tõesti ei usu, et nt. TÜG või Arte või Nõmme gümnaasium omavahel oluliselt erineksid.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav ülesanne.. Võtan praegu Nõmme ja Arte siis valikusse ja vaatan haridussilm.ee, et kuidas erinevad.

Õpetajate vastavus nõuetele (kvalifikatsioon):

ARTE 71,7%
Nõmme 92,9%

Sisseastujate põhikooli eksamitulemused:

ARTE / Nõmme

eesti keel 51,2 / 62,4
matemaatika 34,6 / 43

Riigieksamite tulemused

Matemaatika kitsas 23,3 / 40
Matemaatika lai 18,3 / 55 (siin muidugi mingi anomaalia tundub – varasematel aastatel ARTE 33 punkti kanti)
Eesti keel 51,2 / 62,4

Selle järgi ütleks, et ikka erinevad veidi ka need piirkondlikud koolid.

Kes tahab andmeid kontrollida https://www.haridussilm.ee/ee/valdkondlikud-raportid/kooli-raport/gumnaasium 

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suhtlusoskus on ka asi, mis areneb ajaga. Mingil määral geenides, aga kindlasti ka õpitav. Selles osas ei olegi ju tegelikult vahet, et mida täpselt hinnata – iga kool paneb oma kriteeriumid. Oluline on see, et kogu asi oleks läbipaistev ja aus ja üheselt mõistetav ja selles osas MURG näitab head eeskuju. Kõik punktid on teada, jagatakse statistikat ja kogu vastuvõtt käibki täpselt punktide järgi.

Nädala pärast näeb, kui palju ootejärjekord liigub esimese olulise tähtaja tulles (esimese ringi kutsete kinnitamine). See hea, et ongi konkreetsed kuupäevad, kui info tuleb – ootamine on tüütu ja närvesööv igal juhul, kuid eriti nõme on siis, kui sa isegi ei tea, mida ootad. Aga kogu see protsess (ja ei pea silmas ainult MURGi) on olnud väga väsitav. Eriti irooniline nüüd on see, et peaks lõpueksamiteks valmistuma hakkama – muidugi nende puhul lihtsalt oluline üle 50% saada.

Ma ei saa aru, mis teid nii hirmsasti väsitab ja kurnab. Eriti sind kui lapsevanemat. Minu laps tegi ühed katsed, sai sisse, mis väsimus ja kurnatus?

Põhikooli lõpueksamid on võrreldes G4 katsetega ikka lapsemäng.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jumal küll, otsi ja leia siis mõni nõrgem gümnaasium, kus su laps koha saab. Iga noor saabki gümnaasiumis õppida, aga mitte katsetega gümnaasiumites.

no aga aita siis inimene otsa peale ja anna nõu, millisesse Tallinna gümnaasiumisse saab ilma katseteta sisse? jätame täiskasvanute omad välja, eks … või on su soovitus minna vabariigi teise otsa v saartele?

MG’d on siin juba mainitud korduvalt. Tunnistus peab muidugi korras olema. Ning raske uskuda, et üks tubli laps ei leia endale piirkonnakoolide hulgast mitte ühtegi gümnaasiumi, kuhu ta sisse saaks. Eriti sel aastal kus 900 kohta tänu riigigümnaasiumitele juures on. Aga kui siiski kohta pole veel, eks hakake koole läbi helistama ja uurima, kuidas kohtadega on.

MG vôttis ju vastu katseteta ja vestlseta.

MG = Mustamäe Gümnaasium? Kodulehel on ju selgelt kirjas, et toimuvad katsed?!?! https://mg.edu.ee/lk/vastuvott_10

aata palun seda punkti seal lehel:

8. Konkursile registreerunud õpilased, kes läbivad põhikooli riikliku õppekava täies mahus ja kellel on tunnistusel kõikide õppeainete perioodihinded „4“ või „5“, võetakse 10. klassi vastu seniste hinnete alusel ilma teste tegemata.

Aga mis kasu sellest on õpilasele, kes nüüd sooviks sinna saada ja õigel ajal ei registreerunud? Tähtaeg juba läbi. Ja vestluse hindamine on ka paras õnnemäng. Ühe kooli õpetajatele sobid, teistele mitte. Kui õiglased need hindajad on laste suhtes? Liiga palju subjektiivsust. Harjutasin ka mina lapsega esimese kooli vestluse jaoks, aga ikka ei läinud tal hästi. Üllatavalt suur takistus on olnud just vestlus erinevatel katsetel. Testide tulemused olid üle keskmise. Ei teadnud vestlust üldse kartagi. Õnneks sai ikka ühe kooli kutse. Stress jõudis tekkida küll. Ja siiani ei saa aru mis laps vestlusel valesti tegi. Hästi, mõnda fakti ei teadnud, aga kõik muu? Tagasiside vestlusele jääbki saamata. Ei tooda punkthaaval või teemade kaupa välja . Lapsed ju alles arenevad, isiksused alles kujunevad ning julgus tuleb mõnel alles hiljem peale ülikooli vms.

Saamatu suhtleja ja nõrk närvikava, muud midagi. Mida sa siin nii imestad? Ei muutu peale ülikooli ka midagi.

+1
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin pigem küsimus, et kui laps näiteks tegi neljad katsed (4G, 3 kooli, RG ja 32 – tundub selline kõige levinum kombo olevat) ja praeguseks ühtegi kindlat koolikutset ei ole, siis mida tegema peaks? Endal õnneks seda olukorda ei ole, kuid täiesti mõtlesin märtsi lõpus, et kas peaks noort torkima, et teeks veel mõned avaldused.

Ehk siis pole ju tähtaegade maha magamise probleem, vaid pigem siis noore ühehindamine võibolla veidi… Ja hea öelda, et enda süü, kuid erinevalt näiteks tööle kandideerimisest, mida võid teha ühe kuu jooksul korduvalt või isegi ülikooli minekust, kus on ka rohkem alternatiive (kui ei saa siis lähed teed sõjaväeteenistuse ära, töötad aastakese), siis gümnaasiumi minnes olukord kehvem. Mingit mõistlikku töökoha 16-aastane põhiharidusega ei saa.

Õnneks tundub, et kutsekoolid arvestavad sellega ja sinna paberite viimine üldiselt juunikuus… Gümnaasiumite jama on see, et tegelikult palju noori ja nende vanemaid ei kujuta ette kogu kaost ja ei oska ka kõige paremaid valikuid teha. Kahjuks selle teema kohta väga vähe adekvaatset infot. Ma nüüd hakkan aru saama, kuidas see protsess täpselt toimib, kuid mis sellest kasu – rohkem gümnaasiumisse minevaid lapsi mul ei ole… Õnneks me lapsega väga suuri vigu ei teinud, kuid parajal määral ikkagi ???? Tänu RG ei olnud need vead päeva lõpuks kriitilised, kuid ma ei taha mõelda, et kui kolm Tallinna RG oleksid uksed avanud järgmine aasta.

Tugevatel lastel pole mingit kaost. Üks katse ja sees.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas on võimalik, et lapsevanem ei hooli isegi nii palju oma üheksanda lõpetajast, et jälgida avalduste tegemise aegasid? Rääkimata muust toetamisest ja abist?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsevanemad survestavad kooli, aga endale otsa ei vaata kuidas lapsele stressi tekitavad.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120181206/teadlane-koolikatsetest-me-loome-halbolu-mitte-heaolu#daltop2

 

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsevanemad survestavad kooli, aga endale otsa ei vaata kuidas lapsele stressi tekitavad.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120181206/teadlane-koolikatsetest-me-loome-halbolu-mitte-heaolu#daltop2

Esimestest ridadest loeb välja, et kool survestab hoopis lapsevanemaid. Meile hakati ka juba septembris koosolekul rääkima, et “nüüd peab pingutama ja lõpuklass” jne.

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav ülesanne.. Võtan praegu Nõmme ja Arte siis valikusse ja vaatan haridussilm.ee, et kuidas erinevad.

Õpetajate vastavus nõuetele (kvalifikatsioon):

ARTE 71,7%

Nõmme 92,9%

Sisseastujate põhikooli eksamitulemused:

ARTE / Nõmme

eesti keel 51,2 / 62,4

matemaatika 34,6 / 43

Riigieksamite tulemused

Matemaatika kitsas 23,3 / 40

Matemaatika lai 18,3 / 55 (siin muidugi mingi anomaalia tundub – varasematel aastatel ARTE 33 punkti kanti)

Eesti keel 51,2 / 62,4

Selle järgi ütleks, et ikka erinevad veidi ka need piirkondlikud koolid.

Kes tahab andmeid kontrollida https://www.haridussilm.ee/ee/valdkondlikud-raportid/kooli-raport/gumnaasium

Tavagümnaasiumite üks eripära võrreldes tippkoolidega on see, et erinevate aastate tulemused pole stabiilsed. Kui G4 koolid on igal aastal tipus, siis tavakoolidel võivad lennud väga erineva tulemusega olla. Nii et laias laastus siiski vahet ei ole.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas on võimalik, et lapsevanem ei hooli isegi nii palju oma üheksanda lõpetajast, et jälgida avalduste tegemise aegasid? Rääkimata muust toetamisest ja abist?

Mina ka ei jälginud, küsisin vahel, et millal ühe vôi teise kooli katsed on vôi millal kirja tuleb panna. Lapsed kanditeerisid kooli, mitte mina. Kôigega said hakkama ise. Mône kooli katsete päeva unustasid ära ka, juhtub ja no mis siis, ju polnud soovitud koolid.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tavagümnaasiumite üks eripära võrreldes tippkoolidega on see, et erinevate aastate tulemused pole stabiilsed. Kui G4 koolid on igal aastal tipus, siis tavakoolidel võivad lennud väga erineva tulemusega olla. Nii et laias laastus siiski vahet ei ole.

Olles ka ise nn eliitkoolidega lähedalt kokku puutunud, tundub, et see stabiilselt hea tulemus on saadud pigem linna kõige tublimate laste kokkukogumisest, mitte et eliitkoolide õpetajad ise midagi väga erilist oleksid.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja vestluse hindamine on ka paras õnnemäng. Ühe kooli õpetajatele sobid, teistele mitte. Kui õiglased need hindajad on laste suhtes? Liiga palju subjektiivsust. Harjutasin ka mina lapsega esimese kooli vestluse jaoks, aga ikka ei läinud tal hästi. Üllatavalt suur takistus on olnud just vestlus erinevatel katsetel. Testide tulemused olid üle keskmise. Ei teadnud vestlust üldse kartagi.

Sellega ma tegelikult olen nõus (olen õpetaja ja endal on ka põhikoolilõpetaja kodus), et vestluse roll koolikohtade jagamisel on tõesti lapse poolt vaadates natuke problemaatiline. Jah, kogu elu hinnatakse sind edaspidi suhtlusoskuse ja enesemüügivõime järgi, aga põhikooli lõpetaja juures ei peaks see veel hindamise alla minema – paljud alles saavad selle jaoks piisavalt täiskasvanuks ja tõesti – ongi päris palju selliseid reaalaladel tugevaid (mitte eriandekaid – nemad ikka võetakse vastu) potentsiaalseid IT-spetse ja insenere, kes vastavad igale küsimusele kahe sõnaga, võivad ilmutada isegi diagnoosi omamata mõningaid autistlikke jooni (näiteks mitte tabada kujundliku väljendi olemust või olla kogemata ebaviisakad, kui mina 2000ndate algupoolel ülikoolis käisin, siis seda iseloomutüüpi nimetati üldnimetusega “itimees”, sõltumata inimese erialast) ja ei pääse niimoodi läbi tihedast reaalsõelast (mis on tihe eelkõige selle tõttu, et õpetajate põua tingimustes on “tavaliste” koolide matt-füssi tase loterii-allegrii, G4 on mõnes osas üle hinnatud, aga nende koolide õpetajaskond on üldjuhul püsiv, erialase haridusega ja kogenud).

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja vestluse hindamine on ka paras õnnemäng. Ühe kooli õpetajatele sobid, teistele mitte. Kui õiglased need hindajad on laste suhtes? Liiga palju subjektiivsust. Harjutasin ka mina lapsega esimese kooli vestluse jaoks, aga ikka ei läinud tal hästi. Üllatavalt suur takistus on olnud just vestlus erinevatel katsetel. Testide tulemused olid üle keskmise. Ei teadnud vestlust üldse kartagi.

  • Sellega ma tegelikult olen nõus (olen õpetaja ja endal on ka põhikoolilõpetaja kodus), et vestluse roll koolikohtade jagamisel on tõesti lapse poolt vaadates natuke problemaatiline. Jah, kogu elu hinnatakse sind edaspidi suhtlusoskuse ja enesemüügivõime järgi, aga põhikooli lõpetaja juures ei peaks see veel hindamise alla minema – paljud alles saavad selle jaoks piisavalt täiskasvanuks ja tõesti – ongi päris palju selliseid reaalaladel tugevaid (mitte eriandekaid – nemad ikka võetakse vastu) potentsiaalseid IT-spetse ja insenere, kes vastavad igale küsimusele kahe sõnaga, võivad ilmutada isegi diagnoosi omamata mõningaid autistlikke jooni (näiteks mitte tabada kujundliku väljendi olemust või olla kogemata ebaviisakad, kui mina 2000ndate algupoolel ülikoolis käisin, siis seda iseloomutüüpi nimetati üldnimetusega “itimees”, sõltumata inimese erialast) ja ei pääse niimoodi läbi tihedast reaalsõelast (mis on tihe eelkõige selle tõttu, et õpetajate põua tingimustes on “tavaliste” koolide matt-füssi tase loterii-allegrii, G4 on mõnes osas üle hinnatud, aga nende koolide õpetajaskond on üldjuhul püsiv, erialase haridusega ja kogenud).

Kui ikka ühte kooli tahtjaid on palju, siis kuidagi peab ju valiku tegema. MG sai ju koolikoha ilma katseteta ja ilma vestluseta. Proovi sinna. Hinded peavad head olema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu laps, kes pole veel Murgi kutset ära kinnitanud, sai täna kutse oma teise valiku riigigümnaasiumi vestlusele. Seega nad püüavad vist oma kooli saada kõigepealt teise valiku tugevamaid ja alles siis lähevad esimese valiku ootenimekirja juurde.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 241 kuni 270 (kokku 291 )


Esileht Koolilaps MURG vestlus