Esileht Koolilaps õpetajate tase

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 181 )

Teema: õpetajate tase

Postitas:
Kägu

Kuidas sulle lapsevanemana meeldiks, kui õpetaja ütleb ületundidele “ei” ja annab su lapsele nelja matemaatika tunni asemel kaks. Järgmiseks nädalaks peab nende kahe tunni materjal selge olema.

Ei, nii õpetaja teha ei saaks. Ta saaks ainult keelduda veel üht klassi lisaks võtmast, ehk et see klass jääks üldse õpetajata.

Järelikult peab ületundidest keeldudes töötama alakoormusega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sulle lapsevanemana meeldiks, kui õpetaja ütleb ületundidele “ei” ja annab su lapsele nelja matemaatika tunni asemel kaks. Järgmiseks nädalaks peab nende kahe tunni materjal selge olema.

Ei, nii õpetaja teha ei saaks. Ta saaks ainult keelduda veel üht klassi lisaks võtmast, ehk et see klass jääks üldse õpetajata.

Järelikult peab ületundidest keeldudes töötama alakoormusega?

Kui õpetaja normkoormus põhikoolis on 24 kontakttundi nädalas, koolis on kaks seitsmendat klassi (5 ainetundi), kaks kaheksandat ja kaks üheksandat (igal 4 ainetundi), siis kuidas sa organiseeriksid õpetajale koormuse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sulle lapsevanemana meeldiks, kui õpetaja ütleb ületundidele “ei” ja annab su lapsele nelja matemaatika tunni asemel kaks. Järgmiseks nädalaks peab nende kahe tunni materjal selge olema.

Ei, nii õpetaja teha ei saaks. Ta saaks ainult keelduda veel üht klassi lisaks võtmast, ehk et see klass jääks üldse õpetajata.

Järelikult peab ületundidest keeldudes töötama alakoormusega?

Kui õpetaja normkoormus põhikoolis on 24 kontakttundi nädalas, koolis on kaks seitsmendat klassi (5 ainetundi), kaks kaheksandat ja kaks üheksandat (igal 4 ainetundi), siis kuidas sa organiseeriksid õpetajale koormuse?

Sellises olukorras jääbki õpetaja kahe ületunniga nädalas muidugi. Aga nende ületundide eest peaks ikka reaalset raha saama, mitte mingit müstilist vaba aega. See on tavaline, et paar ületundi nädalas jääb (1-3), kuna reaalsed klassides ette nähtud normtunnid ei jagu nii täpselt selle täiskoormuse tundidega. Samas ma usun küll, et normaalsem oleks, kui täiskoormus ei oleks juba niigi võimete piiril, just sellesama põhjuse pärast (et täiskoormuse saamiseks tuleb sageli väike ülekoormus vastu võtta). Tegelikult, kui päris aus olla, oleks 20 nädalatundi normaalne normkoormus õpetajale (mille eest peaks muidugi saama vähemalt praeguse palga), sest siis tulebki normaalne töökoormus, kuna tööde parandamine, lisamaterjalide koostamine, dokumentatsioon ja muud õpetaja lisakohustused (mida aga mõne inimese arvates ei eksisteeri) võtavad ka aega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Siin pole ju mõtet vaielda, kas õpetajad on alamakstud või ei ole. Mina tegin teema sellest, et juhtida tähelepanu, et koolides on masendavalt palju kehva tasemega õpetajaid. Ja meie laste teadmised ja tulevik kannatavad selle pärast. Ka nende laste teadmised ja tulevik, kes siin teemas õpetajaid halvustavad ja väidavad, et nood on piisavalt hea elu peal. Ei ole ju, kui silmatorkav osa nende kolleege on juba sellised, et nende antud koolitunni kasutegur on nullilähedane. Kui õpetajatel oleks hea palk, siis oleks ju koolides õpetajaks soovijatest järjekord ukse taga. Aga tegelikkus on, et koolid otsivad õpetajaid tikutulega taga. Et saaks ke-da-gi-gi klassi ette. Kui õpetajatel oleks hea palk, kui koolidesse õpetajatööle oleks konkurents, siis ei seisaks minu abituriendist lapse klassi ees üht olulisemat ainet andmas õpetajana täiesti mõttetu tüüp, vähemalt kahest koolist eelnevalt juba lahti lastud.

Olen väga nõus selle jutuga. Soome koolilapsed teevad PISA teste sama hästi ja mõnes asjas pareminigi kui Eesti lapsed. Samas on neil koolistressi vähem ja isiklik kogemus Soome koolist tulnud tudengitega ütleb, et ka õppimiskultuur parem (nt eksamil spikerdamine või üksteiselt mahakirjutamine on nende jaoks ennekuulmatu asi).
Aga – Soome on võtnud põhimõtteks, et õpetajateks peavad saama parimatest parimad. Õpetajate palk on väga hea ja õpetajakoolitusse on väga suured konkursid.

Ma olen ka paraku näinud mõningad üsna nukraks tegevaid näiteid oma laste õpetajate seas. Muusikaõpetaja, kelle muusikaharidus piirdus lastemuusikakooliga ja kellel tundus tegelikult ka õpetamisest suht suva olevat. Loodusõpetuse õpetaja, kellest paljud lapsed loodusetundmises üle olid (nt ei teinud ta hakil ja varesel vahet), aga kes jälgis püüdlikult et lapsed töödes täpselt õpikulauseid kasutaks, sest muidu polnud ta võimeline aru saama, kas laps on asja õppinud.
Õnneks siiski on valdav enamus minu lapse õpetajatest pigem positiivset üllatust ja imetlust tekitanud – et tõesti ka väga toredaid, tarku ja heade pedagoogiliste võimetega noori inimesi kooli jõuab. Samuti, on ka vanema generatsiooni õpetajaid, kes selle keerulise ja närvilise töö juures on suutnud säilitada oma hoolivuse, inimlikkuse ja võime oma ainet suurepäraselt selgeks teha ja selle vastu huvi tekitada.

Kägu kes kirjutas 22.09 kell 23:52: oma laste õpetajate hulgas olen ka tähele pannud, et paremad õpetajad kipuvad olema need, kes on õppinud esmalt oma eriala ja siis pedagoogiks spetsialiseerunud (magistrantuuris). Samas surutakse väga peale mudelit, et haridusteaduste instituut (nt TÜ-s) koolitab mingeid universaalseid humanitaar- või loodus- ja reaalainete õpetajaid, kes peaks olema suutelised õpetama põhikoolis 4-5 erinevat ainet. Võimalik et mõningatel juhtudel see ka töötab, kuid olen siiski veidi skeptiline, et kas niimoodi häid õpetajaid “toota” saab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mind lapsevanemana häirib, kuidas praegu on kohutavad lapsed ja küll vanasti olid toredad.

Minu põhikooli lõpetamisest on möödas 28a ja sel ajal oli meil klassis palju probleemseid lapsi selle aja mõistes ja ka tänapäeva mõistes.

Aga mitte kedagi ei huvitanud see. Õpetajad veetsid oma tunnid klassi ees ära ja kedagi need probleemsed lapsed ei huvitanud. Jäeti ainult istuma, kui halvad hinded või ei käinud koolis.

Oli vaimse alaarenguga lapsi, füüsilise puudega lapsi, kokutaja, hüperaktiivseid lapsi.

Õnneks enamusel läheb elus hästi.

Tänapäeva lapsed ju üksi võttes ka toredad, ka kõige halvema käitumisega lapses on midagi head. Aga ma tunnen, kuidas õpetajad ei taha nendeni jõuda, ei siis ega ka nüüd. Kuigi on palju erinevaid tugispetsialiste koolides.

Selle kohta tahan öelda, et võrreldes 30 aasta taguse ajaga on koolis olukord hoopis teine.
Tol ajal oli õpetajatel ka mingeid õigusi õpilaste vaos hoidmiseks ja ma ei pea siin silmas mingit füüsilist vägivalda. Oma laste kehvade hinnete või käitumise kohta tehtud märkuste puhul ei rünnanud lapsevanemad niimoodi õpetajaid nagu tänapäeval. Tänapäeval on õpetajal (ja ka tugispetsialistil) ainult kohustused. Kodu ja perekond nagu ei vastutakski millegi (käitumise, puudumiste, õppimata jätmise jms) eest. Lastele ei tohi isegi kurjema pilguga otsa vaadata rääkimata mingite hinnangute andmisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind lapsevanemana häirib, kuidas praegu on kohutavad lapsed ja küll vanasti olid toredad.

Minu põhikooli lõpetamisest on möödas 28a ja sel ajal oli meil klassis palju probleemseid lapsi selle aja mõistes ja ka tänapäeva mõistes.

Aga mitte kedagi ei huvitanud see. Õpetajad veetsid oma tunnid klassi ees ära ja kedagi need probleemsed lapsed ei huvitanud. Jäeti ainult istuma, kui halvad hinded või ei käinud koolis.

Oli vaimse alaarenguga lapsi, füüsilise puudega lapsi, kokutaja, hüperaktiivseid lapsi.

Õnneks enamusel läheb elus hästi.

Tänapäeva lapsed ju üksi võttes ka toredad, ka kõige halvema käitumisega lapses on midagi head. Aga ma tunnen, kuidas õpetajad ei taha nendeni jõuda, ei siis ega ka nüüd. Kuigi on palju erinevaid tugispetsialiste koolides.

Selle kohta tahan öelda, et võrreldes 30 aasta taguse ajaga on koolis olukord hoopis teine.

Tol ajal oli õpetajatel ka mingeid õigusi õpilaste vaos hoidmiseks ja ma ei pea siin silmas mingit füüsilist vägivalda. Oma laste kehvade hinnete või käitumise kohta tehtud märkuste puhul ei rünnanud lapsevanemad niimoodi õpetajaid nagu tänapäeval. Tänapäeval on õpetajal (ja ka tugispetsialistil) ainult kohustused. Kodu ja perekond nagu ei vastutakski millegi (käitumise, puudumiste, õppimata jätmise jms) eest. Lastele ei tohi isegi kurjema pilguga otsa vaadata rääkimata mingite hinnangute andmisest.

Aga miks see on nii, loodan, et õpetajate koolitustel arutatakse ka neid põhjuseid, kuidas aeg ja inimesed on muutunud.
Ise arvan, et vanemad on laste käekäigust rohkem huvitatud, teiseks – palju hilissünnitajaid, kes on rohkem kanaemad kui noored vanemad. Vanemad projitseerivad oma kooliaega praegusesse ja sellega seoses mäletavad seda meeletut ebaõiglust, mis siis oli.

Vanasti oli kõik info päevikus, siis nägi vanem infot alles õhtuti, kui sedagi. Nüüd istud oma kontorilaua taga ja näen ks või iga tund, mis koolis toimub.
Ise tunnetan seda, et laps ei vastuta oma õppimise eest, sest kogu info e-koolis/stuudiumis ja lapsel endal tüütu seda leida ning pidevalt küsib vanemalt, mis vaja teha. Kogu info käib jälle üle vanema.
Äkki peaksid õpetajad rohkem usaldama õpilasi ning jagama infot nendega.

Ja vanemana ütlen, ärge kirjutage liiga palju märkusi.
Tuletage meeldr oma kooliaega, ma loodan, et õpetajad pole olnud ainult oivikuid koolis, vaid mäletavad ka muid asju peale õppimise koolist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind lapsevanemana häirib, kuidas praegu on kohutavad lapsed ja küll vanasti olid toredad.

Minu põhikooli lõpetamisest on möödas 28a ja sel ajal oli meil klassis palju probleemseid lapsi selle aja mõistes ja ka tänapäeva mõistes.

Aga mitte kedagi ei huvitanud see. Õpetajad veetsid oma tunnid klassi ees ära ja kedagi need probleemsed lapsed ei huvitanud. Jäeti ainult istuma, kui halvad hinded või ei käinud koolis.

Oli vaimse alaarenguga lapsi, füüsilise puudega lapsi, kokutaja, hüperaktiivseid lapsi.

Õnneks enamusel läheb elus hästi.

Tänapäeva lapsed ju üksi võttes ka toredad, ka kõige halvema käitumisega lapses on midagi head. Aga ma tunnen, kuidas õpetajad ei taha nendeni jõuda, ei siis ega ka nüüd. Kuigi on palju erinevaid tugispetsialiste koolides.

Selle kohta tahan öelda, et võrreldes 30 aasta taguse ajaga on koolis olukord hoopis teine.

Tol ajal oli õpetajatel ka mingeid õigusi õpilaste vaos hoidmiseks ja ma ei pea siin silmas mingit füüsilist vägivalda. Oma laste kehvade hinnete või käitumise kohta tehtud märkuste puhul ei rünnanud lapsevanemad niimoodi õpetajaid nagu tänapäeval. Tänapäeval on õpetajal (ja ka tugispetsialistil) ainult kohustused. Kodu ja perekond nagu ei vastutakski millegi (käitumise, puudumiste, õppimata jätmise jms) eest. Lastele ei tohi isegi kurjema pilguga otsa vaadata rääkimata mingite hinnangute andmisest.

Tõde on kusagil keskel.
Tõepoolest, õpetajatel ei ole enam õigust lapsi kasvatada, kuid õnneks ei viska õpetaja enam kriidiga, ei pane kaardikepiga vastu näppe ja ei kasuta füüsilist vägivalda. Olen päris nõukaajast ja mäletan oma kooli nagu eislet päeva. Kõik päevad ei olnud toredad (mind ei visatud ja kaardikepiga ka ei pandud, aga nägin küll). Sakutamine ja raputamine olid ka olemas. Ses mõttes on ju igati ok, et see ei jätku.
AGA, teiselt on meie seadused tõesti selliseks muutunud, et ei tohi ja vahel ka ei taha midagi enam teha.

Aga paljudes koolides on tekitatud vanemast koolis või ka kooli lähedal liikuvast vanemast suur ohuallikas. Kui vanem juba midagi küsida julgeb, siis see on hädaoht tervele koolile ja kooli mainele. Minu laste koolis see just täpselt niimoodi on. Näiteks vanemad soovivad lastevanemate üldkoosolekut, aga kool saadab klassijuhatajatega sõna, et “koosolekul ei ole midagi rääkida”…või lubatakse teha paari kuu jooksul, aga siis justkui unustatakse see ära ja koosolekut lihtsalt ei tehta. Tahaks küsida, ja tegelikult tahaks olla ka kooli jaoks olemas, teha kooliga koostööd, aga kool ei taha. Siis jooksedki pidevalt peaga vastu seina…ja kool räägib sellest, et vanemaid ei huvita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu laps õpib ka ühes Tallinna koolis – füüsikaõpetaja räägib vandenõuteooriaid, et inimene ei käinudki kuul jne. Matemaatikaõpetaja on nõrk, lapsed peavad ise teemadega kodus põhjalikult tegelema, et aru saada. Vene keelt annab õpetaja, kes annab veel mitut teist keelt, aga ei oska neist eriti ühtegi, emakeele- ja kirjanduseõpetaja laseb reedeti lapsed oma viimastest tundidest minema, ei saagi aru, miks. Võib-olla seepärast, et on reede ja tahaks ise ka koju kotile.
Mu laps on puhas viieline, küll aga tabas teda suur shokk G5 vastuvõtukatsetel, kus selgus, et füüsikaõpetaja oli jätnud vajalikud teemad vahele, matemaatikas oli koolis tehtud ära pelgalt miinimumprogramm. Ainult emakeele ja inglise keele tegi laps ära tõesti headele tulemustele, mis tulenes ilmselt pigem sellest, et ta loeb kodus mõlemas keeles palju.
Ei saa seda kooli süüks panna, direktor teeb oma parima, me, vanemad, kõik näeme seda, aga hea õpetaja on kullahinnaline, eriti reaalaineteõpetaja. Tõenäoliselt proovib mu laps järgmisel aastal kooli vahetada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu laps õpib ka ühes Tallinna koolis – füüsikaõpetaja räägib vandenõuteooriaid, et inimene ei käinudki kuul jne. Matemaatikaõpetaja on nõrk, lapsed peavad ise teemadega kodus põhjalikult tegelema, et aru saada. Vene keelt annab õpetaja, kes annab veel mitut teist keelt, aga ei oska neist eriti ühtegi, emakeele- ja kirjanduseõpetaja laseb reedeti lapsed oma viimastest tundidest minema, ei saagi aru, miks. Võib-olla seepärast, et on reede ja tahaks ise ka koju kotile.

Mu laps on puhas viieline, küll aga tabas teda suur shokk G5 vastuvõtukatsetel, kus selgus, et füüsikaõpetaja oli jätnud vajalikud teemad vahele, matemaatikas oli koolis tehtud ära pelgalt miinimumprogramm. Ainult emakeele ja inglise keele tegi laps ära tõesti headele tulemustele, mis tulenes ilmselt pigem sellest, et ta loeb kodus mõlemas keeles palju.

Ei saa seda kooli süüks panna, direktor teeb oma parima, me, vanemad, kõik näeme seda, aga hea õpetaja on kullahinnaline, eriti reaalaineteõpetaja. Tõenäoliselt proovib mu laps järgmisel aastal kooli vahetada.

Hmm kas meie lapsed käivad samas koolis? 🙂 Kuigi matemaatikaõpetaja on mu lapsel hea, laps ütleb, et kooli parim. Aga füüsikaõpetaja on see kirstunael, kellest teema tegin. Füüsika on mu meelest oluline aine. Kui jama oleks muusikaõpetaja või kehalise õpetajaga, siis ma poleks seda teemat siia teinud. Vene keel oli mu lapsel ka mõttetu, oskab kolme aasta õppimise järel öelda oma nime ja vanust. Kus elab, mis huvialad on, neist küsimustest enam aru ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu laps õpib ka ühes Tallinna koolis – füüsikaõpetaja räägib vandenõuteooriaid, et inimene ei käinudki kuul jne. Matemaatikaõpetaja on nõrk, lapsed peavad ise teemadega kodus põhjalikult tegelema, et aru saada. Vene keelt annab õpetaja, kes annab veel mitut teist keelt, aga ei oska neist eriti ühtegi, emakeele- ja kirjanduseõpetaja laseb reedeti lapsed oma viimastest tundidest minema, ei saagi aru, miks. Võib-olla seepärast, et on reede ja tahaks ise ka koju kotile.

Mu laps on puhas viieline, küll aga tabas teda suur shokk G5 vastuvõtukatsetel, kus selgus, et füüsikaõpetaja oli jätnud vajalikud teemad vahele, matemaatikas oli koolis tehtud ära pelgalt miinimumprogramm. Ainult emakeele ja inglise keele tegi laps ära tõesti headele tulemustele, mis tulenes ilmselt pigem sellest, et ta loeb kodus mõlemas keeles palju.

Ei saa seda kooli süüks panna, direktor teeb oma parima, me, vanemad, kõik näeme seda, aga hea õpetaja on kullahinnaline, eriti reaalaineteõpetaja. Tõenäoliselt proovib mu laps järgmisel aastal kooli vahetada.

Hmm kas meie lapsed käivad samas koolis? 🙂 Kuigi matemaatikaõpetaja on mu lapsel hea, laps ütleb, et kooli parim. Aga füüsikaõpetaja on see kirstunael, kellest teema tegin. Füüsika on mu meelest oluline aine. Kui jama oleks muusikaõpetaja või kehalise õpetajaga, siis ma poleks seda teemat siia teinud. Vene keel oli mu lapsel ka mõttetu, oskab kolme aasta õppimise järel öelda oma nime ja vanust. Kus elab, mis huvialad on, neist küsimustest enam aru ei saa.

Vat ei tea, kas käivad samas koolis 🙂 Meil on vene keele õppimisega samuti probleemid, aga kuna ma ise oskan vene keelt, oskan ka last aidata. Matemaatika ja füüsikaga jään jänni, sestap jääb oluline osa vajalikust haridusest puudu. Kui mul laps ütleks, et mata ja füssa polegi tema rida, et tema hakkab hoopis kunstnikuks, poleks ehk nii suur tragöödia, aga laps näeb oma tulevikku alal, kus juba sisseastumisel on reaalaineid vaja. Sellin tarkpea ka pole, et teekski kõik puudujäägi kodus iseseisvalt tasa. Vajab ikka seletamist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka ise õpetajadiplomiga, hetkel töötan küll täiskasvanukoolituse valdkonnas. Lapsed käivad mul koolis.

Kahjuks pean tunnistama, et lapsed puutuvad kokku kiusamisjuhtumitega, ja mitte niivõrd kaasõpilaste, kuivõrd pedagoogide poolt. Kuna tegemist on katsetega kooliga, siis tunnevad sealsed pedagoogid ennast tunduvalt kindlamalt. Üks õpetaja näiteks ei tundnud kella – sisenes tihti klassi umbes 10 minutit pärast kella helisemist, ja kuna tunni materjali ei jõudnud sedasi õigeks ajaks läbi võtta, siis ei pääsenud lapsed ka vahetundi. Tihtipeale sõitis tund sedasi isegi söögivahetunnile sisse, mistõttu lapsed ei pääsenud sööma. Nii olid selle klassi lapsed pidevalt pikad koolipäevad üldse söömata. Ja kui lapsevanemad hakkasid huvi tundma ja püüdsid olukorda parandada, siis võttis too klassijuhataja ette esimese sel teemal sõna võtnud lapsevanema (kes juhtumisi ei olnud oma sotsiaalselt taustalt kuigi VIP, vaid täiesti tavaline) ning hakkas teda ja tema last kiusama. Kui lapsevanem selle õpetajaga rääkima läks, vastas too: “Kui teie laps ei suuda meie koolis hakkama saada, siis on tema koht piirkonnakoolis!”

St, õpetaja üritas kogu tekitatud probleemi taandada lapse “rumalusele”, kui tegelikult oli probleemi point hoopis selles, et õpetaja ei tundnud kella ja lasi tunnid sageli üle aja, mistõttu lastel puudus vahetund ja nad jäid ka söömata. Aga teha ei saa midagi, sest tegemist on katsetega kooliga. Ja see õpetaja töötab seal ikka veel edasi.

Jah, räägitakse sellest, et õpilased ja vanemad kritiseerivad õpetajat. Tegelikult aga teevad sedasama ka pedagoogid. Kusjuures on valejutt, et õpetajate käed jäävad lühikeseks, nemad ei saavat midagi teha. Saavad küll, vägagi! Nende arsenal mingil x-põhjusel antipaatsele lapsele ja tema vanematele “ära teha” on tegelikult ülimalt lai. Kõige tavalisem võte on tembeldada seni igati eeskujulik laps äkitselt probleemseks, rääkida õppenõukogu koosolekul või koolipsühholoogile kokku mingeid jutte, kuidas too laps olevat tundides käitunud halvasti, ei oskavat ainet jne. Sageli langetab isegi koolipsühholoog oma otsuse/diagnoosi õpetaja jutu põhjal ja rohkem edasi eriti ei uurigi. Huvitaval kombel mitte keegi mingeid tõendeid näha ei küsi ja õpetaja jutus ei kahtle, lapsevanem aga saab kogu selle jama klaarimisest jälle hulga halle juukseid juurde.

Minu unistuseks oleks, kui inimesed üleüldse lakkaksid kiusamast ja kätte maksmast, ükskõik kas nad osalevad selles juhtumis ameti-isiku või lapse või lapsevanema rollis. Vaid mingi segaduse korral suudetaks rahulikult maha istuda ja ära kuulata, mida teine Päriselt öelda tahab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps käib 9.klassis ja sel õppeaastal ei ole neil matemaatika õpetajat. Kevadel on tulemas matemaatika riigieksam ja tundi annavad nö asendusõpetajad. Nüüd kõik paaniliselt otsivad eraõpetajaid ja riigieksamite ettevalmistuskursuseid, mis ei ole mitte igaühele taskukohane. See tegelikult ei ole ju õige, koolil peaks ka mingi vastutus olema.Samas ei ole kool ka süüdi, et õpetajatest puudus on. Nokk kinni-saba lahti……

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps käib 9.klassis ja sel õppeaastal ei ole neil matemaatika õpetajat. Kevadel on tulemas matemaatika riigieksam ja tundi annavad nö asendusõpetajad. Nüüd kõik paaniliselt otsivad eraõpetajaid ja riigieksamite ettevalmistuskursuseid, mis ei ole mitte igaühele taskukohane. See tegelikult ei ole ju õige, koolil peaks ka mingi vastutus olema.Samas ei ole kool ka süüdi, et õpetajatest puudus on. Nokk kinni-saba lahti……

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps käib 9.klassis ja sel õppeaastal ei ole neil matemaatika õpetajat. Kevadel on tulemas matemaatika riigieksam ja tundi annavad nö asendusõpetajad. Nüüd kõik paaniliselt otsivad eraõpetajaid ja riigieksamite ettevalmistuskursuseid, mis ei ole mitte igaühele taskukohane. See tegelikult ei ole ju õige, koolil peaks ka mingi vastutus olema.Samas ei ole kool ka süüdi, et õpetajatest puudus on. Nokk kinni-saba lahti……

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Midagi pole veel kaotatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajaid, kes oma ainet ei tunne, on minu hinnangul väga vähe. Rohkem on neid, kes ainet küll tunnevad põhjalikult, kuid pole haridust ega isikuomadusi pedagoogina suure klassiga töötamiseks. Heal juhul tullakse, proovitakse aasta või paar. Ma ise samuti õppisin reaalainet nö puhta erialana, nüüd töötan koolis nii hästi või halvasti kui suudan ning pedagoogikat õpin tsükliõppes juurde.

Kardan, et hariduses peavad asjad enne minema väga väga halvaks, enne kui miski muutub. Väga palju auru, ütleks et 70-80% kulub koolis distsipliinile. Mida õpetada, kuidas õpetada – see on kökimöki. Saaks vaid ometi klassi maha rahustada. Kui tegu 12. klassiga, siis selles eas nad üldiselt juba käituvad inimese kombel ning on võimalik teha tunnis tööd. Teemaalgataja probleemile kõige efektiivsem lahendus oleks, et las poeg läheb tasulisele riigieksami ettevalmistamise kursusele. Muud moodi sa oma probleemi järgmisel seitsmel kuul ei lahenda. Üldine kvalifitseeritud õpetajate puuduse probleem loomulikult jääb. Missugune terane inimene tahab oma häält ära karjuda pubekate ees, kellele on kõik savi, kõik lubatud ja korrale kutsumiseks mehhanismid puuduvad? Suurem osa lapsi on ka teismeeas tublid ja sotsiaalselt kompetentsed, kuid probleemsed 10-25% suudavad lärmi üles kerida ja kõigi asjaosaliste aja lärmamise, nõmetsemise peale ära raisata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui tegu 12. klassiga, siis selles eas nad üldiselt juba käituvad inimese kombel ning on võimalik teha tunnis tööd.

Kui nad võtavad vaevaks tundi ilmuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie koolisüsteemi suurim puudus on kokkulepitud üldiste reeglite puudumine.
Iga õpetaja on indiviid, loominguline isiksus, kes läheb kamba sarnaste isiksuste ette ja proovib kuidagi ennast kehtestada. tema loob nö ruumi. Nii on – igaüks ujub ise. Üks õpetaja lubab seda, mida sama kooli teine teeb. Reegleid ei ole.
Kui kogu põhikoolisüsteem on selline, et laps (ja vanem) ka kooli vahetades TEAB, et sigadusele nr 1 vastab meede nr 1. Kus ei oleks mingit kuradi läbirääkimise ja vaidlustamise variantigi, siis kaoks ära distsiplineerimisega maadlemine, saaks keskenduda huvitavale õpetamisele.

Väheste võimetega laste puhul tegeletaks nende laste tugevate külgedega ja suunataks nad hopsti! kutseõppesse.

Seni oodake sinna klassi ette kasvõi jumalat ennast, ta ei tule. Enamasti on seal üle keskealised pedagoogid, kes teevad oma tööd, kannatavad palga ja suvepuhkuse nimel ka persesaatmise ära. Lõppkokkuvõttes on niimoodi veedetud kooliaastad ajaraisk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps käib 9.klassis ja sel õppeaastal ei ole neil matemaatika õpetajat. Kevadel on tulemas matemaatika riigieksam ja tundi annavad nö asendusõpetajad. Nüüd kõik paaniliselt otsivad eraõpetajaid ja riigieksamite ettevalmistuskursuseid, mis ei ole mitte igaühele taskukohane. See tegelikult ei ole ju õige, koolil peaks ka mingi vastutus olema.Samas ei ole kool ka süüdi, et õpetajatest puudus on. Nokk kinni-saba lahti……

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Midagi pole veel kaotatud.

Praeguse seisuga on selle õppeaasta lõpus 9-klassidel riigieksamid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui tegu 12. klassiga, siis selles eas nad üldiselt juba käituvad inimese kombel ning on võimalik teha tunnis tööd.

Kui nad võtavad vaevaks tundi ilmuda.

Ma õpetajana ütlen, et ongi palju-palju lihtsam õpetada sellist gruppi, kes võib tundi ka mitte ilmuda, näiteks huviharidus või kõrgharidus (nojah, keskharidus ei ole ka kohustuslik). Siis tõesti need, kes nagunii tahavad ainult oma nutiseadmes mängida, valivad selleks mõne mugavama koha kui klass, kus õpetaja võib veel äkki mingeid mängimist segavaid küsimusi esitada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabanda, kuid sellise jutu ja mõtlemisega õpetajaid koolides olla ei tohiks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajate tase koolides on küll selline, et ajab nutma. Ja ma ei tea, kas asi on üksnes palgatasemes? Nii palju asju tundub haridussüsteemis valesti olevat, et ei teagi, kust seda pundart harutama peaks hakkama..
Õpetajakutse peab olema veres. Õpetaja ei tohiks mõeldagi tagaselja laste või vanemate mõnitamise peale vms, mida kahjuks siit teemast ja Perekoolist üldse õpetajate klahvide alt trükituna lugeda võib. Haridussüsteem koondab paraku lapsi ühiskonna igalt tasemelt. (Jumal tänatud, et see nii on! Haridus valitutele ei oleks ilmselt parem, või mis?) Ja seal on tõesti nii helgeid päid kui ka ATH-d, kasvatuseta jäänud noori ja kõiksugu teisi. Aga haridustegelane ju ometigi mõistab seda ja teadis seda enne, kui oma eriala valis ja õppimagi asus! Või tahab mõni õpetaja öelda, et ei teadnud?! Õpetaja on saanud õpingutelt kaasa vastava pagasi ja oskab oma teadmisi rakendada kõigi eelnimetatud gruppide peal ja oskab probleemidele ka loominguliselt läheneda. Hea küll, teoreetiliselt peaks oskama. Tõesti, hea õpetaja on omal moel ka hingehoidja ja näeb, kui laps on liimist lahti. Ta annab sellest vanematele teada. Õpetaja on ju ometigi psühholoogialoengutes käinud ja oskab selliseid asju märgata. Ja milleks siis need pikad õpingud, kui oma töös ei suudeta isegi nii palju, et abivajav laps märgatud saaks. Õpetaja saab lisakoolitusi ja eriala armastav pedagoog loeb ka omast huvist juurde, eks (nii nagu minagi oma eriala armastavana harin end töövälisel ajal). Oma töös annab hea õpetaja endast parima, tundmata sealjuures, et tema on nüüd see rüütel, kellele kõik kummardama peaksid. Õpetaja on oluline osa haridussüsteemist, kuid niisama oluline kui lapsevanem või laps. Need kolm peaksid olema võrdsed, üksteist ja koostööd austavad. Kui õpetaja kipub tagaselja ikkagi vanemaid ja lapsi klatšima, tunneb, et ta ei tahagi seda tööd teha, ja ei ole suuteline korda tagama ega ainet lastele selgeks tegema, siis võiks ju aru saada, et on läbipõletud. On aeg ametit vahetada. Autoriteetne õpetaja suudab tagada iga lapse arengu. Vastavalt lapse võimetele, kõik edasiminekud ei ole ega saagi olla sarnased, aga arengu suudab hea õpetaja tagada. Jah, aga selleks on vaja ka sobilikku toormaterjali. Nähes ülikoolis erinevates ainetes õpetajahakatisi, siis on koolides toimuv tegelikult arusaadav.. Päris kurb, aga tuleb siiski tõdeda, et endiselt läheb õpetajakoolitusele ka neid, kes mujale lihtsalt sisse ei saa ja kes ei sobi kohe mitte kuidagi kooli ega lasteaeda. Persepktiivikaid noori on vähemuses, aga nad on ägedad. Iseasi kaua nad vastu peavad, kui süsteem on selline nagu ta on.

Piinlik on lugeda õpetajate vigasid täis kirju lapsevanematele, ebameeldivad on emotsionaalsed manipuleerimised kogu klassi vanemate suunas, kui õpetajal on probleem mõne lapse ja tema käitumisega. Paha on kuulda, kuidas õpetaja püüab koolis nalja teha, rääkides, et “kägistab lapsed ära…(nt kui kodutöö on järgmiseks tunniks tegemata)”, või on sihikule võtnud mõne lapse, keda siis järjepidevalt alandatakse (“Sul on täna litsakad riided seljas”–> külm jutt jooksis ikka südame alt läbi, kui laps tsiteeris, mida koolis kuuleb). Ei ole üldse naljakas ja kellelegi kaevata ka justkui pole. Sest õpetaja kurdab, et lapsed on võimatud (seega süüdi lapsed ja vanemad), kool kurdab, et õpetajat asendada võimalik pole jne. Ja kui õpetajaga rääkidagi, siis on suur oht, et õpetaja võtab kättemaksuks lapse kõrgendatud tähelepanu alla ja püüab “ära äsada”, lihtsalt selleks, et ego on pihta saanud. “Kuidas nad julgevad, mina raban siin ja nemad..!”

Õpetajate palgad on ühed vähesed, mis on siiski kindlas tõusujoones. Haridus on saanud ühiskonna tähelepanu ja võib kindel olla, et palgad kasvavad edaspidi veel. Mina oma erialal kahjuks sellist palgatõusu oodata ei saa, ometigi ma leian, et oleksin samuti väärt pidevalt tõusvat palka. Aga nii on ja ma teadsin seda ette. Eriala valisin missioonitundest. Mis õpetajatel siis häda on? Miks on näkku lajatav reaalsus nende jaoks kuidagi valusam kui mõnel teisel erialal toimetaval töötajal, kellest sõltub ka omajagu?
Minu jaoks on hetkel kriitilisem päästjate ja kiirabi palgatase kui õpetajate palgatase, esimesi kotitakse ikka mõnuga. Ja ometigi ootame, et saame päästetud, kui tekib vajadus..

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et õpetajaid, keda lapsed armastavad, kolleegid austavad ja kellest vanemad siiralt lugu peavad, on vähe. Kui valitud töö ei meeldi, mine mujale. Palka vähe, mine mujale või otsi lisasissetulek. Aga palun, hea õpetaja, palun ära seisa klassi ette ega kaeble, et sind ei austata. Austus tuleb ikkagi välja teenida. Prestiiž tuleb töötulemustega. Ja ometi neid armastatud õpetajaid on ju ka! Ja mingil huvitaval kombel on nemad need, kes ei kaeble nii hirmvaljusti. Tuleb see siis sellest, et neil kõigil on tõesti sponsorid, kes seda “heategevust” toetavad? Ma tõesti tahaksin uskuda, et nad lihtsalt tahavad ja oskavad oma tööd teha.

See siin on arvamus, mida päevavalgel igaühele välja öelda ei julge. Päevavalgel ei tasu sedagi välja öelda, et äkki-äkki võiks ära lõpetada selle õpetajatele kinkekaartide kinkimise, õpetaja ei ole vallavaene, saab rohkem palka kui enamus vanemaid. Aga siis tuleks piipu ja prille hoida, sest kambakas on garanteeritud. Tundub, et vanemad on nõus “kinni maksma” palju aga saavad, lootes, et see annab parema hariduse. On seis praegu missugune tahes, mul on usk, et see paraneb. Lastele on praeguse kirju õpetajaskonnaga kokkupuutumine muidugi ka omamoodi panus elukooli valdkonnas. Tulevikus tuleb igasuguste inimestega kokku puutuda ja kool annab hea kogemuse, kuidas õppida koostööd tegema inimestega, kel on endal nii mõnigi probleem ja kes ei suuda end oma ametis teostada. Annaks jumal nendele õrnematele lastele lihtsalt piisavalt jõudu ja vaprust, et vastu pidada õpetajatepoolsele kottimisele. Aga see on ju ka järjekordne teema, millest avalikult rääkida ei tohi…
Ehkki mu mõtted olid suunatud siinse diskussiooni vildakuse tõttu pigem puuduste välja toomisele, siis ei saa mainimata jätta, et õnneks-õnneks on igas koolis ka neid tõelisi õpetajaid ja neile kuulub iga vanema ja lapse siiras tänu!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eelmisele

Mind paneb alati imestama, kui keegi ütleb, et õpetajaks õpivad need, kes kuskile mujale sisse ei saa 😀 Mismõttes nagu? Peab olema ikka piisavalt enesekindlust, et üldse õpetajaametit valida. Vaevalt et mõni noor mõtleb, et ah, lähen õpin niisama 5 aastat oma elust õpsiks. Pigem on nii, et noor inimene saab alles õpingute käigus aimu, mis see õpetajatöö üldse endast kujutab ja paratamatult on ka neid, kes selles ametis vastu ei pea ja õpetajaks ei sobi. Lähedalt noorte õpetajaks õppijatega kokku puutununa võin öelda, et kui palju olen näinud noori tulemas õpetajaks õppima ja imestanud, et mida sa siit otsid? Aga õpingute jooksul on inimene teinud läbi sellise enesearengu, et ohohoo. On noori, kes on oma olemuselt ülivõrdes õpetajad, aga teadmistes ei ole nii kompetentsed ja on vastupidiseid, kel on tarkus, aga puudu inimlik soojus ja oskus lastega tööd teha. Jah, nad õpivad ülikoolis kõike seda, aga väita, et nad tulevad õppima seda selleks, et midagi muud nad ei oska, on vale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Midagi pole veel kaotatud.

Praeguse seisuga on selle õppeaasta lõpus 9-klassidel riigieksamid.

Gümnaasiumi lõpus on riigieksamid, 9-nda lõpus on põhikooli lõpueksamid. Või ei ole. Minu lapse kool teatas, et põhikooli lõpueksameid ei toimu, selle asemel on tasemetööd.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Midagi pole veel kaotatud.

Praeguse seisuga on selle õppeaasta lõpus 9-klassidel riigieksamid.

Gümnaasiumi lõpus on riigieksamid, 9-nda lõpus on põhikooli lõpueksamid. Või ei ole. Minu lapse kool teatas, et põhikooli lõpueksameid ei toimu, selle asemel on tasemetööd.

Valesti teatas siis. Just otsustati, et sel aastal ikka on eksamid. “Ära hõiska enne õhtut,” sobiks ilmselt teie kooli motoks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajate tase koolides on küll selline, et ajab nutma. Ja ma ei tea, kas asi on üksnes palgatasemes? Nii palju asju tundub haridussüsteemis valesti olevat, et ei teagi, kust seda pundart harutama peaks hakkama..

Õpetajakutse peab olema veres. Õpetaja ei tohiks mõeldagi tagaselja laste või vanemate mõnitamise peale vms, mida kahjuks siit teemast ja Perekoolist üldse õpetajate klahvide alt trükituna lugeda võib. Haridussüsteem koondab paraku lapsi ühiskonna igalt tasemelt. (Jumal tänatud, et see nii on! Haridus valitutele ei oleks ilmselt parem, või mis?) Ja seal on tõesti nii helgeid päid kui ka ATH-d, kasvatuseta jäänud noori ja kõiksugu teisi. Aga haridustegelane ju ometigi mõistab seda ja teadis seda enne, kui oma eriala valis ja õppimagi asus! Või tahab mõni õpetaja öelda, et ei teadnud?! Õpetaja on saanud õpingutelt kaasa vastava pagasi ja oskab oma teadmisi rakendada kõigi eelnimetatud gruppide peal ja oskab probleemidele ka loominguliselt läheneda. Hea küll, teoreetiliselt peaks oskama. Tõesti, hea õpetaja on omal moel ka hingehoidja ja näeb, kui laps on liimist lahti. Ta annab sellest vanematele teada. Õpetaja on ju ometigi psühholoogialoengutes käinud ja oskab selliseid asju märgata. Ja milleks siis need pikad õpingud, kui oma töös ei suudeta isegi nii palju, et abivajav laps märgatud saaks. Õpetaja saab lisakoolitusi ja eriala armastav pedagoog loeb ka omast huvist juurde, eks (nii nagu minagi oma eriala armastavana harin end töövälisel ajal). Oma töös annab hea õpetaja endast parima, tundmata sealjuures, et tema on nüüd see rüütel, kellele kõik kummardama peaksid. Õpetaja on oluline osa haridussüsteemist, kuid niisama oluline kui lapsevanem või laps. Need kolm peaksid olema võrdsed, üksteist ja koostööd austavad. Kui õpetaja kipub tagaselja ikkagi vanemaid ja lapsi klatšima, tunneb, et ta ei tahagi seda tööd teha, ja ei ole suuteline korda tagama ega ainet lastele selgeks tegema, siis võiks ju aru saada, et on läbipõletud. On aeg ametit vahetada. Autoriteetne õpetaja suudab tagada iga lapse arengu. Vastavalt lapse võimetele, kõik edasiminekud ei ole ega saagi olla sarnased, aga arengu suudab hea õpetaja tagada. Jah, aga selleks on vaja ka sobilikku toormaterjali. Nähes ülikoolis erinevates ainetes õpetajahakatisi, siis on koolides toimuv tegelikult arusaadav.. Päris kurb, aga tuleb siiski tõdeda, et endiselt läheb õpetajakoolitusele ka neid, kes mujale lihtsalt sisse ei saa ja kes ei sobi kohe mitte kuidagi kooli ega lasteaeda. Persepktiivikaid noori on vähemuses, aga nad on ägedad. Iseasi kaua nad vastu peavad, kui süsteem on selline nagu ta on.

Piinlik on lugeda õpetajate vigasid täis kirju lapsevanematele, ebameeldivad on emotsionaalsed manipuleerimised kogu klassi vanemate suunas, kui õpetajal on probleem mõne lapse ja tema käitumisega. Paha on kuulda, kuidas õpetaja püüab koolis nalja teha, rääkides, et “kägistab lapsed ära…(nt kui kodutöö on järgmiseks tunniks tegemata)”, või on sihikule võtnud mõne lapse, keda siis järjepidevalt alandatakse (“Sul on täna litsakad riided seljas”–> külm jutt jooksis ikka südame alt läbi, kui laps tsiteeris, mida koolis kuuleb). Ei ole üldse naljakas ja kellelegi kaevata ka justkui pole. Sest õpetaja kurdab, et lapsed on võimatud (seega süüdi lapsed ja vanemad), kool kurdab, et õpetajat asendada võimalik pole jne. Ja kui õpetajaga rääkidagi, siis on suur oht, et õpetaja võtab kättemaksuks lapse kõrgendatud tähelepanu alla ja püüab “ära äsada”, lihtsalt selleks, et ego on pihta saanud. “Kuidas nad julgevad, mina raban siin ja nemad..!”

Õpetajate palgad on ühed vähesed, mis on siiski kindlas tõusujoones. Haridus on saanud ühiskonna tähelepanu ja võib kindel olla, et palgad kasvavad edaspidi veel. Mina oma erialal kahjuks sellist palgatõusu oodata ei saa, ometigi ma leian, et oleksin samuti väärt pidevalt tõusvat palka. Aga nii on ja ma teadsin seda ette. Eriala valisin missioonitundest. Mis õpetajatel siis häda on? Miks on näkku lajatav reaalsus nende jaoks kuidagi valusam kui mõnel teisel erialal toimetaval töötajal, kellest sõltub ka omajagu?

Minu jaoks on hetkel kriitilisem päästjate ja kiirabi palgatase kui õpetajate palgatase, esimesi kotitakse ikka mõnuga. Ja ometigi ootame, et saame päästetud, kui tekib vajadus..

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et õpetajaid, keda lapsed armastavad, kolleegid austavad ja kellest vanemad siiralt lugu peavad, on vähe. Kui valitud töö ei meeldi, mine mujale. Palka vähe, mine mujale või otsi lisasissetulek. Aga palun, hea õpetaja, palun ära seisa klassi ette ega kaeble, et sind ei austata. Austus tuleb ikkagi välja teenida. Prestiiž tuleb töötulemustega. Ja ometi neid armastatud õpetajaid on ju ka! Ja mingil huvitaval kombel on nemad need, kes ei kaeble nii hirmvaljusti. Tuleb see siis sellest, et neil kõigil on tõesti sponsorid, kes seda “heategevust” toetavad? Ma tõesti tahaksin uskuda, et nad lihtsalt tahavad ja oskavad oma tööd teha.

See siin on arvamus, mida päevavalgel igaühele välja öelda ei julge. Päevavalgel ei tasu sedagi välja öelda, et äkki-äkki võiks ära lõpetada selle õpetajatele kinkekaartide kinkimise, õpetaja ei ole vallavaene, saab rohkem palka kui enamus vanemaid. Aga siis tuleks piipu ja prille hoida, sest kambakas on garanteeritud. Tundub, et vanemad on nõus “kinni maksma” palju aga saavad, lootes, et see annab parema hariduse. On seis praegu missugune tahes, mul on usk, et see paraneb. Lastele on praeguse kirju õpetajaskonnaga kokkupuutumine muidugi ka omamoodi panus elukooli valdkonnas. Tulevikus tuleb igasuguste inimestega kokku puutuda ja kool annab hea kogemuse, kuidas õppida koostööd tegema inimestega, kel on endal nii mõnigi probleem ja kes ei suuda end oma ametis teostada. Annaks jumal nendele õrnematele lastele lihtsalt piisavalt jõudu ja vaprust, et vastu pidada õpetajatepoolsele kottimisele. Aga see on ju ka järjekordne teema, millest avalikult rääkida ei tohi…

Ehkki mu mõtted olid suunatud siinse diskussiooni vildakuse tõttu pigem puuduste välja toomisele, siis ei saa mainimata jätta, et õnneks-õnneks on igas koolis ka neid tõelisi õpetajaid ja neile kuulub iga vanema ja lapse siiras tänu!

Ehk siis kokkuvõttes peaks õpetaja olema üliinimene. Kui ametile on nii kõrged nõudmised, peaks palk tõepoolest olema kordades suurem. Õpetajaharidusega inimesi on meil küllalt. Aga kuni palk konkurentsi ei tekita, ei saa ka koolid õpetajaid valida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis üliinimene? Kas keegi kujutab ette õpetajat, kes poleks oma ala asjatundja ja emotsionaalselt intelligentne? Ma olen suht kindel, et siinsed lugejad on sellistega tegelikult kokku puutunud. Kes poleks?! Koolides on palju neid, kes ei peaks õpetajana töötama. Teooria on hea tahtmise juures omandatav tõesti, aga isiksust ikkagi ei muuda. Kui kutsumust pole, siis ta täidab oma ülesandeid minimaalselt ka 2000- ja 3000-lise palga juures. Raha ei peeta juba ammu peamiseks motiveerimisvahendiks, seega ei saa see olla hariduse keskne teema. Ühiskond on täis inimesi, kel puudub mingi ülimuslik siht, mille suunas liikuda ja mis neid elus edasi pürgima innustaks. Palju tehakse sellist tööd, mis ei tähenda inimese jaoks midagi ja on kohati piinapingiks. Poemüüja võib veel selline olla, aga õpetaja ei tohiks. Olgu see palk siis kasvõi üksnes 1000 €. Muidugi võiksid need palgad olla üle keskmise, kuid õigustada kehva tööd kehva palgatasemega ei ole õige. Mõtte edasiandmise parandamise huvides kujutame nüüd ette kiirabitöötajat, kes sõimab abivajajat ja osutab vaid pool sellest abist, mida vaja oleks. Aktsepteeritav? Nende palgad on samuti madalad.
Seega, milleks vähendada tõsiasja, et õpetaja peab olema võimekas, ka madala palgataseme juures?
Mina tahtsin öelda, et palk ei saa olla hariduse keskne teema, kui süsteemis on valesti nii palju asju. Õpetajate lati tõstmine on vaid üks asi, mida parandada tuleks. See kõik peaks tulema kompotina. Koolituse tase, palgad, süsteemi tugistruktuuride arendamine, koolikeskkonna parandamine, õppekava sisu korrigeerimine, metoodikate planeerimine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

9. klassi lõpueksamid ju kaotati ära?

Midagi pole veel kaotatud.

Praeguse seisuga on selle õppeaasta lõpus 9-klassidel riigieksamid.

Gümnaasiumi lõpus on riigieksamid, 9-nda lõpus on põhikooli lõpueksamid. Või ei ole. Minu lapse kool teatas, et põhikooli lõpueksameid ei toimu, selle asemel on tasemetööd.

Valesti teatas siis. Just otsustati, et sel aastal ikka on eksamid. “Ära hõiska enne õhtut,” sobiks ilmselt teie kooli motoks.

Paluks linki, saadaks kohe klassijuhatajale, kes seda infot sügisel jagas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind paneb alati imestama, kui keegi ütleb, et õpetajaks õpivad need, kes kuskile mujale sisse ei saa 😀 Mismõttes nagu? Peab olema ikka piisavalt enesekindlust, et üldse õpetajaametit valida. Vaevalt et mõni noor mõtleb, et ah, lähen õpin niisama 5 aastat oma elust õpsiks. Pigem on nii, et noor inimene saab alles õpingute käigus aimu, mis see õpetajatöö üldse endast kujutab ja paratamatult on ka neid, kes selles ametis vastu ei pea ja õpetajaks ei sobi. Lähedalt noorte õpetajaks õppijatega kokku puutununa võin öelda, et kui palju olen näinud noori tulemas õpetajaks õppima ja imestanud, et mida sa siit otsid? Aga õpingute jooksul on inimene teinud läbi sellise enesearengu, et ohohoo. On noori, kes on oma olemuselt ülivõrdes õpetajad, aga teadmistes ei ole nii kompetentsed ja on vastupidiseid, kel on tarkus, aga puudu inimlik soojus ja oskus lastega tööd teha. Jah, nad õpivad ülikoolis kõike seda, aga väita, et nad tulevad õppima seda selleks, et midagi muud nad ei oska, on vale.

Kui palju on üldse hetkel koolides õpetajaks õppinud inimesi? Sugulase koolis annab ainet tantsupedagoog. Ingl keele õpetaja on üliõpilane jne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Alates 2013 võivad õpetajakutset taotleda ka need, kellel on kõrgharidus, see ei pea olema pedagoogiline. Vot nii. Sealt tulevadki kooli näiteks muusikud, kes muusikaõpetuse asemel hoopis ajalugu annavad. Õpetajaid on puudu ja kool võtab tööle pmt kelle iganes, kel kõrgharidus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kui idaalis oleks õpetajad ainult need, kes on selleks igati loodud, kellele on see tõeline kutsumus, kes tunneb oma ainet, oskab õpetada erinevaid HEV õpilasi, leiab aega kõigi probleemidega tegelemiseks jms … huvitav, palju koole Eestis alles jääks. Ma arvan, et väga-väga palju vähem.
Mis saaks teistest lastest?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 181 )


Esileht Koolilaps õpetajate tase