Teema: Pärandi jaotamine järeltulijate vahel

#4282978:

Kas sa ise suudad? Äkki tegeleks oma finantsidega ja ei topiks oma nina võõraste rahakotti. See kui palju tàpselt keegi suudab kõrvale panna pole nüüd küll mitte kuidagi sinu asi.

Oled tüüpiline näide sellest, kes jutu järgi muudkui teeks. Endal tühjad pihud.

#4282997:

#4282978:

#4282976:

#4282975:

Kas sinu lapsed sündisid täiskasvanutena?

Muidugi mitte, aga sul peavad olema selleks suured finantsid. Kas suudad nende täisealiseks saamise ajaks panna kõrvale sadu tuhandeid?

Kas sa ise suudad? Äkki tegeleks oma finantsidega ja ei topiks oma nina võõraste rahakotti. See kui palju tàpselt keegi suudab kõrvale panna pole nüüd küll mitte kuidagi sinu asi.

Kui ise kiitled oma varadega, siis miks solvud kui keegi pärib sinult juurde?

Hm, kus täpselt on kiitlemine varadega? See, et ma pean õigeks lapsi toetada juba varem on sinu jsoks varadega kiitlemine?
Ja seleta siis juba ka miks sa urgitsed? Mida annab sulle teadmine kuidas ja kui paljuga üks võõras oma lapsi toetab?

#4283018:

#4282847:

Jah, kahjuks on ka neid näiteid palju. Kinnisvara tehakse kinkelepinguga keskealisele lapsele ja aasta-paari möödudes müüb laps selle maha ning vanainimene mingu, kuhu tahab. Lugege lehti.

Selle olukorra saab kinkelepingus välistada.

Kinkelepingusse müügikeeld? Kaua ta siis kehtiks? See ei kehtiks ju kohtutäituri puhul ega hüpoteekide puhul.

Sellist asja ei saa kinkelepingusse panna. Saab panna et peab vanainimest üleval + eluaegne kasutusõigus, kui rikub kohustusi saab lepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu

Taganeda saab ju ainult teatud aja jooksul.

https://www.randlegal.ee/volaoigus/kinkelepingust-taganemine-kas-ja-kuidas/

#4283020:

#4283018:

#4282847:

Jah, kahjuks on ka neid näiteid palju. Kinnisvara tehakse kinkelepinguga keskealisele lapsele ja aasta-paari möödudes müüb laps selle maha ning vanainimene mingu, kuhu tahab. Lugege lehti.

Selle olukorra saab kinkelepingus välistada.

Kinkelepingusse müügikeeld? Kaua ta siis kehtiks? See ei kehtiks ju kohtutäituri puhul ega hüpoteekide puhul.

Sellist asja ei saa kinkelepingusse panna. Saab panna et peab vanainimest üleval + eluaegne kasutusõigus, kui rikub kohustusi saab lepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu

Taganeda saab ju ainult teatud aja jooksul.

1 aasta alates sellest, kui isik jämedalt tänamatu on ehk siis kui 5 hiljem hakkab sigatsema on aasta jooksul õigus lepingust taganeda.

#4282385:

Perekoolis saab päris palju lugeda seda, et abikaasale ei soovita midagi jätta, vaid oma lapsele. St kas see laps on üldse abikaasa oma? Võib-olla ei olegi eks. Mingi kärgpere kus mõlemad vanemad hoolivad rohkem oma lapsest kui teise lastest. Variante on must-miljon, kus mõjutab ikkagi vanema seos lastega.

minu lapsed on abikaasa omad, aga pärijateks on testamendi järgi ainult lapsed, abikaasal on eluaegne kasutusõigus. testament on tehtud umbes 15 a tagasi, kui ma olin alla 30. põhjuseks see, et abikaasal oli enne meie lapsi veel 1 laps, kes oleks juhul, kui minuga midagi juhtub ja siis ka abikaasaga, osutunud mehe pärijaks ja saanud osa minu varast. samuti ei tea iialgi, kui peale minu surma mees leiab uue naise ja pärandab hoopis tollele oma (st minu) vara ning jätab lapsed ilma. või hakkab jooma ja joob vara maha vms.

kindlustamaks seda, et minu vara jääb minu lastele, saigi varakult testament tehtud. meje kodu on suures osas ostetud minu lahusvara eest ja ma tahan, et see jääks minu lastele. mees muidugi panustab ka selle parendamisse, aga ta ka elab siin ja minu lapsed, kellele see tulevikus saab, on ka tema lapsed 🙂

#4283036:

Tee mida iganes sa teed, mida rohkem pärijaid, seda suurem arveteklaarimine. Olid kui hea vanem tahes, sinu pärijad kaklevad sinu pärandus pisku ees nii et ninast veri väljas, seega vanem olla on väga vastutusrikas, enne mõtle siis tee!

Imelik suguvõsa sul siis. Meie õe ja vendadega oleme pärinud 4 korda (maju, korteri, raamatukogu, kunstikogu, hulgaliselt kuldehteid) ja ühel korral oli väike vaidlus ühe maali suhtes, tõmbasime loosi, kuna viiest kolm soovisid seda endale. Abisaasa on pärinud koos õdedega kolm korda (nende seas ka 3 korterit, 2 maja, suvila, metsamaad jne). Ei ühtki tüli.

#4282832:

#4282803:

Ma ei saa üldse aru, miks peaks oma vara lastele edasi andmisega ootama surmani.

Äkki sellepärast, et elu lõpus ise oma hooldekodu või hooldusteenuseid kinni maksta? Me keegi ei tea, mis tulevik toob, ja ka eakas ei tea, kas ta elab veel 2 või 20 aastat, ja millises seisundis. Kõik ei ela nagu linnukesed oksa peal, osa inimesi tahab siiski lõpuni ise enda eest vastutada.

Ma ei rääkinud ju enda paljaks andmisest. Pärandusest. Iga inimene oskab nii palju aritmeetikat, et korrutada arvatavad allesjäänud eluaastad kuude arvuga. Siis kuude arvu igakuiste kulude summaga, koonerdamata, laiema joonega. Siis korrutada see igaks juhuks kahega. Siis liita sinna veel 50% meelerahufondi ja kõigest sellest veel 25% laristamisfondi. Siis vaadata üle, mis asjad võiksid elu jooksul veel vajada vahetamist (auto, eluaseme kapremont, küttesüsteemid, puusad 🙂 ) ja need kulud ära teha või lisada veel 1,25 kordselt valemisse. Nüüd lahutad selle kõik olemasolevast varast ja annad enne surma lastele kätte. Jääb endale lobedaks või vähemlobedaks äraelamiseks ja lastel pole kakelda enam pärast millegi üle. Nemad on oma kraami kätte saanud ja mida sellega teevad, on juba kitsalt nende endi asi.
See pole siis enam meie vara abikaasaga vaid laste vara. Ja kui laste kasvatamine on s**asti tehtud, oma süü.

#4283077:

Mitte ükski normaalne inimene ei kingi oma eluajal oma isiklikku eluaset ega elementaarseid elatusvahendeid teistele ära, ka mitte oma lastele.

Selge see. Küll aga võib seda teha vabalt kõge sellega, mis jääb nimetatud asjadest väljaspoole. Väljaspoole katust peakohal ja eluks vajalikke elementaarseid elatusvahendeid. Minu ämm näiteks kutsus oma tütre ja kaks miniat kõrvale oma 65. sünnipäeval ja andis igaühele karbikesega oma kuldehteid, mida ta polnud 20 aastat kandnud ega kavatsenud ka kunagi kanda. Tema valis, kellele mida, polnud kellelgi midagi kakelda. Need paar Wiiraltit ja Kitse, mis olid…poegade kodudes sai neid hoopis paremini paigutada ja ämm oli rõõmus neid oma lastele andes.

Kõiki inimesi ei huvitagi mingid kuldehted, iialgi ei kannaks kellegi teise kuld-või mistahes ehteid. Kellelgi on siin kinnisideed mingi ehtepuru, maalide  jms. suhtes. Muudkui aga korrutab oma ehetest ja viiraltitest.

Saage aru, kõik inimesed ei ole nii ahned, et teevad pühapäeva hommikul oma kirstu lahti ja hakkavad värisevate kätega mingeid kuldkette üle lugema, ise my precious, pomisedes. Vabandust, selline pilt tuli silme ette. Imelik ettekujutus ka rikkusest – Juba naabri motikas võub maksta mitu korda rohkem.

Hoopis teine asi on oma elukoht, mis on püha ja puutumatu. Kui palju on Eestis neid inimesi, kes võivad vabalt lastele suure korteri või maja osta, nii et nende oma elukoht alles jääb ilma hüpoteegita? Mitte palju. Teine asi on pangalaenu sissemaksuga või puuduva osaga aidata, see on täiesti normaalne.

Paljud miljonärid ei anna oma lastele kõike kuldkandikul ette, ja õigesti teevad. Tähtsam on toetada head haridust ja igasuguseid oskusi, alates autojuhiloast kuni tantsukursuseni, nii et laps kuskil hätta ei jääks, aga kuldehted, no sorri…

#4283091:

#4283090:

Kõiki inimesi ei huvitagi mingid kuldehted, iialgi ei kannaks kellegi teise kuld-või mistahes ehteid. Kellelgi on siin kinnisideed mingi ehtepuru, maalide jms. suhtes. Muudkui aga korrutab oma ehetest ja viiraltitest.

Eee, kas siin teemas keegi enne kirjutas Wiiraltist ka? Anna andeks, et julgesin mainida. Seda enam, kui sind ei huvita kuldehted, siis sa ütled, ei aitäh ja loobud. Või võtad vastu ja lased üles sulatada, teed endale uue ehte. Miks see sind nii riivas, kui ma näiteks tahaksin eluajal oma mingid kunstiesemed edasi anda? Lihtsalt seepärast, et mul pole enam tingimusi nende heaperemehelikuks hoidmiseks ning mõni lastest naudiks neid minu eluajal juba rohkem.

Loomulikult, tee oma ehetega, mida soovid. See ei ole kellegi teise asi, eriti mitte tundmatute kommentaatorite.

Imestama pani hoopis see pealepressimine, et vanemad peavad oma varandust juba oma eluajal lastele kinkima, ise mingeid imelikke protsente arvutades. Ei pea. Kunagi ei tea, mis elu ette toob, võib-olla on vaja erihooldust pakkuvas vanadekodus 100-aastaseks elada.

Teiseks, see imelik arusaam rikkusest, pehmelt öeldes vanamoodne ja võib-olla ka naiselik, mitte selle sõna kõige paremas mõttes. See ka ei ole minu asi, nõus, aga hakkas silma, kui nii visalt seda presenteeriti. Tegelik vara on kinnisvara, hoiused, investeeringud väärtpaberitesse, isikliku äri väärtus, mõne julgema jaoks ka bitcoin, siis veel eriti meeste jaoks igasugused kallid sõidukid ja muud taolised vidinad, mis küll kiirelt väärtust kaotavad, kui neid pidevalt ei tuunita või hoopis kortsu sõidetakse. Minu jaoks on vara ka iseenda peale kulutatud raha, näiteks mõne uue asja õppimine.

Kui paljudel Eesti inimestel, eriti neil, kes juba üle 50-ne, on nii palju sellist vara, et võiks vabalt lastele jagada, ilma ise vaeseks jäämata? Võib-olla 10%, mitte rohkem. Siis soovitatakse veel lastega kohtulahinguid pidada siin, selle asemel, et oma vanaduspõlve rahulikult veeta.

#4283100:

#4283097:

Imestama pani hoopis see pealepressimine, et vanemad peavad oma varandust juba oma eluajal lastele kinkima, ise mingeid imelikke protsente arvutades. Ei pea. Kunagi ei tea, mis elu ette toob, võib-olla on vaja erihooldust pakkuvas vanadekodus 100-aastaseks elada.

Mina kirjutasin seda ja ei ole midagi pressinud. Oma mõtete avaldamine on lubatud. Ei? Lihtsalt mõtlesin, miks ei võiks juba varem anda, kui endale ka piisavalt jääb. Ja seda, kui palju endale peaks jääma, saabki ju “imelikke protsente” arvutades umbes määrata. Minu vabandused, kui lauseosad nagu “korrutan kahega” ja “lisan 50%” on imelikud ja arusaamatud 🙂

Imelikud protsendid, muhhahaaa 🙂

Loomulikult imelikud, sest sa ei tea, mida elu päriselt toob, arvuta nii täpselt kui soovid.

#4283105:

#4283102:

Loomulikult imelikud, sest sa ei tea, mida elu päriselt toob, arvuta nii täpselt kui soovid.

Sa siis arvad, et kui olla 70 eluaasta lähedal, siis arvutada elulisteks vajadusteks 5000 eurot/kuu pluss mingid investeeringud, siis juhul kui eluase on remonditud, jääb raduselt väheks ja seepärast peaks raha põlletaskus hoidma? No ma nii ahne pole. Kui meil on mehega korralik kodu, mis on juba ette valmistatud veel vanemale eale (lävepakud ära, turvameetmed WCs ja vannitoas, kaldteed, laiad uksed, dubleeritud küttekolded, uus katus, kindlustused, valveseadmed, dubleeritud kaev, elektrigeneraator, elektrijalgrattad jne), pension on, sääste on umbes 3500 eurot kuu kasutamiseks pluss on veel likviidsemat vara müüa (jupp metsa, jupp põldu, saaksime ka kolida väiksemassse, kah-kolmetoalisse majaosasse), siis meil on hirmus oht lageda taeva kätte jääda?

Tundub järjekordse obsessiiv-kompulsiivse loeteluna.

Aga, ok, eeldame, et sinul on nii. Teistel, väga paljudel, nii ei ole. Miks siis kehutada neid oma varast loobuma?

#4283110:

Aga, ok, eeldame, et sinul on nii. Teistel, väga paljudel, nii ei ole. Miks siis kehutada neid oma varast loobuma?

Issake, mina pole kedagi kehutanud. Kirjutasin lihtsalt oma mõtted ÜHTE postitusse. See oli selline:

#4282803:

Ma ei saa üldse aru, miks peaks oma vara lastele edasi andmisega ootama surmani. Juhul kui üldse plaanis on midagi lastele jätta. Mis käegakatsutav kasu või kasutamisviis oleks kuskil väärtpaberiarvel istuval summal, kui on selge, et järelejäänud aastatega seda ise laiaks lüüa niikuinii ei suuda.

Miks see sind nii valusasti peksab, et mina nii mõtlen. Võib-olla mõni veel. Sind ei sunni ju keegi 🙂

#4283117:

ta jääb ju ilma ainult oma isa naise varast. kas üldse on mingitki põhjust, miks ta peaks pärima oma isa naise vara???

No see päris ainult naise vara ka ju pole, kui öeldi, et on suures osas ostetud tema lahusvara eest, aga mitte päris. Ka on mees sinna panustanud, mis arvestatakse nüüd tema elamiskuludest maha.