Elan Mustamäel Männi pargi lähedal 80ndatel elatud majas (jaa, paljude jaoks oleks see maailma lõpp, magala jne), 3-toaline korter (kaks kodus töötavat inimest + 2 koolilast), suur kahe toa ulatuses kinnine rõdu annab nö kontoriruumi juurde, jalgrattad jm kraam (nelja inimese omad) mahub keldrisse. Parkida saab ühistu maal või kõrval linna maal, ei pea eraldi parkimiskohta ostma. Hiljuti olid nii selles majas kui ka kõrval samasuguses müügil samas suuruses (70 ruutu + rõdu) korterid, hinnaklass u 135 000. Need on lihtsalt näiteks, sest ega need pole ainukesed. Ma saan aru, et mõnel ongi kärss kärnas ja maa külmunud. Tahaks ainult uusarendusse jne. Aga öelda, et ei müüda, ei ole, ei saa … Võib-olla lihtsalt ei tahagi?
Elan hetkel Tammsaare tee bussipeatuse kõrval, kujutan üpris hästi ette, mida parkimine ühistu maal või linna maal ette kujutab, pärast kella 22 varu vähemalt pool tundi parkimiskoha leidmiseks ja pärast koju kõndimiseks.
Olen käinud ka paneelikaid vaatamas, kahjuks vanemate majade puhul mängib ühistu suurt rolli. Ühel majal suured laenumaksed, teisel saab ühistu esimees palka mitte millegi eest. Kolmandas majas pole mitte midagi tehtud, ootavad vist kuni avariiremonti teha vaja.
Mõnes korteris kuuled juba vaatamise ajal naabri lapse kisa.
Ja siis kui normaalse korteri leiad, eelistab maakler vist ostjaid, kes altkäemaksu pakuvad, sest muud põhjendust ma ei leia kuidas me kõigist normaalsetest korteritest ilma jäänud oleme.