Ei mõista, miks peab väga noorel, just kodust välja kolinud inimesel olema auto, kui ta ise ei suuda seda reaalselt üleval pidada? Kas see on miski elementaarne asi, mis peab olema?
Mina olin tükk vana inimest, kui endale esimese isikliku auto sain. Ehkki load olid alates 18ndast eluaastast.
Minu tütar kolis kodust välja 18-aastaselt. Tööl käis alates 14-ndast eluaastast igal suvel ja keska lõpus ka talvisel perioodil, õhtuti. Kodust välja kolides oli 100% oma ülalpidamisel. Mina maksin vaid ülikooli õppemaksud. Oma esimese auto ostis siis, kui sissetulek oli piisav, et maksta liisingu, kindlustuste kui ka bensiini eest. Ta oli siis 26-aastane.
Tõesti ei mõista, miks peab oma võsukeste elu nii mugavaks ja lihtsaks tegema? See on ju teada tõsiasi, et mis lihtsalt tulnud, seda ei osata väärtustada. Kui oled ise pingutanud ja vaeva näinud, et midagi saavutada või saada, siis oskad seda kordi rohkem hinnata ja hoida.
Ja see, et sinu poja tüdruk pole reisidel käinud… Kas need Rootsi ja muu lähivälismaa reisid, kus tüdruk kaasas on olnud on siis midagi niisugust, mida te nagu ei peagi päris reisimiseks?
Seda mõistan täielikult, et lapse välja kolimine on väga suur elumuutus ning sellega on raske kohaneda. Nüüd aga teete niimoodi, et poeg hakkab ise oma kulude eest maksma. Ja edaspidi hakkavad nii poeg kui ka tema tüdruk ise raha kõrvale panema, et saaks teie perereisidel osaleda.