Teema: veebruari triibupüüdjad 2020

Ma tegin DPO6 testi, mis oli negatiivne loomulikult, nüüd eile ja täna unustasin hommikul niiet pole teinud. Mitte mingeid PMSi sümptomeid ega midagi praegu ei ole ka, aga see mul väga varieeruv niikuinii. Mõnikord kohe peale OV rinnad suured ja tundlikud, veenid näha ja neid täpikesi palju, kõht pakitseb jne. Aga kui oma tsükleid tagasi vaatan, siis on ka neid kuid sama palju, kus paar päeva enne päevi alles rinnad veits tundlikuks lähevad ja päevadega kaob, no nt eelmine kuu oli nii. Akne hakkab täna vist näkku tulema ja lõhnadega olen tundlik ning isu pole, aga ma magasin halvasti, see mul ilmselt sellest. ps: paar päeva on mul koguaeg külm olnud olla.

Minul DPO3alles aga nii ilusaid triipe pole veel OV testil olnud, kui Seekord. Sai panustatud nii enne OVd, kui ka peale seda, ning loomulikult ka õigel päeval.
Minu jaoks oli aga veider see, et Seekord oli OV test positiivne CD10, tavaliselt ikka CD13-CD15.
Öeldakse, et lootust ju on. Imelik on aga see, et mul tsüst paremal aga järjepidevalt torkiv tunne juba kuu aega vasakul.
Mina siis see, kes testi teeb alles siis kui päevad ära jäävad. Seega pole nagu seda testi üle poole aasta käes hoidnud. Viimasest positiivsest rasedustestist juba 13 aastat möödas, siis pidin proovima 6kuud ja oligi olemas😁 loodan, et ikka õnnestub saada ka pisike perre.
Nüüd aasta ja 2kuud proovitud ja pole seda pisikest kuskil.

Kuidas te aru saate, et teil tsüstid on? Mis tundemärgid sellel on?

Piripiiga

Minul täna DPO13 ja test oli negatiivne. Samas eelnevate rasedusega triibud tulnud alles peale seda, kui PP oleks pidanud algama. Kerge lootus on veel olemas seega.

Kalor

Vaikne on siin tõesti. Juu vist mott maas, palju tegemist või ei teagi. Minul küll see motivatsioon kergelt kadumas, igasugused jamad koguaeg ning stress kaasa ei aita. Irooniline, et esimene laps tuli “unustatud pillist” kohe ja nüüd planeerides, soovides, oodates ei ole saavutanud midagi – üle poole aasta vaikus.
Ega mis siis ikka … laupäev näitab Flo’ga OV kõrghetke aga vaatab, mis OV testid ütlevad (viimati oli 2p nihkes ja tsükkel pikenes ka). 🙂 Lootust maha matta vara veel. 🙂

Edu kõigile see kuu, et ikka õnnestuks! 🙂

T.H.

Mina nt ei viitsi väga jutustada, kuna kui mõnda aega ikka püüdnud, siis ikka tekib tunne, et juba räägitud kõik ja mis siin ikka enam leierdada 😀 Ma olin siin paar aastat tagasi ikka väga aktiivne, aga nüüd väga tihti hakkan kirjutama ja poole jutu pealt panen lihtsalt lehe kinni, kuna tunnen, et kordan ennast. Ma olen vist iga jumala sümptomi läbi kogenud selle 4 aasta jooksul, aga alati PMS või midagi muud olnud, korduvalt on tsükkel üle nädala üle kõikunud jnejne.

Viimasel ajal nüüd kui uuesti aktiivselt triibupüüdmisele keskendunud, ehk OV teste teen ja RT vahepeal, siis olen vaikselt hoopis iseendaga üritanud rahu säilitama õppinud, tunnetan ja aksepteerim oma emotsioone, proovin endale sisendada positiivselt meelestatud olemist ja seda, et ühel päeval ma saam emaks, lihtsalt see, kuna ja kuidas täpselt, see on minu “võimusest” väljas, ehk et ülemuretsemine ja mõtlemine jm ei aita kaasa. Ja omalt poolt oleme me kõik andnud, et meie beebi saaks tulla ja ta tuleb siis kui on õige aeg, võibolla saab see olema IVFi abigagi, aga ju siis nii peab. Kokkivõttes- üritan mõistuse juures ikka olla. Ja alati kui ma kirjutama hakkan siia, siis nagu ikka, kisub kirjandiks ära mul see ja sp ma nii tihti tunnengi, et ah mis ma pläran 😀

#3363007:

Mina nt ei viitsi väga jutustada, kuna kui mõnda aega ikka püüdnud, siis ikka tekib tunne, et juba räägitud kõik ja mis siin ikka enam leierdada 😀 Ma olin siin paar aastat tagasi ikka väga aktiivne, aga nüüd väga tihti hakkan kirjutama ja poole jutu pealt panen lihtsalt lehe kinni, kuna tunnen, et kordan ennast. Ma olen vist iga jumala sümptomi läbi kogenud selle 4 aasta jooksul, aga alati PMS või midagi muud olnud, korduvalt on tsükkel üle nädala üle kõikunud jnejne.

Viimasel ajal nüüd kui uuesti aktiivselt triibupüüdmisele keskendunud, ehk OV teste teen ja RT vahepeal, siis olen vaikselt hoopis iseendaga üritanud rahu säilitama õppinud, tunnetan ja aksepteerim oma emotsioone, proovin endale sisendada positiivselt meelestatud olemist ja seda, et ühel päeval ma saam emaks, lihtsalt see, kuna ja kuidas täpselt, see on minu “võimusest” väljas, ehk et ülemuretsemine ja mõtlemine jm ei aita kaasa. Ja omalt poolt oleme me kõik andnud, et meie beebi saaks tulla ja ta tuleb siis kui on õige aeg, võibolla saab see olema IVFi abigagi, aga ju siis nii peab. Kokkivõttes- üritan mõistuse juures ikka olla. Ja alati kui ma kirjutama hakkan siia, siis nagu ikka, kisub kirjandiks ära mul see ja sp ma nii tihti tunnengi, et ah mis ma pläran 😀

Täpselt sama … 🙂 Tunnen, et hakkan end kordama.

Mul suht sama seis, mida Tutt kirjeldas. Igat mullitust tunnen, iga torge ja tundmus ajab segadusse. Nagu mingi hälvik, otsin ja loodan mingeid raseduse sümptomeid.
Mees ka juba loeb triibupüüdjate foorumit ja kasutab sõna “panustame”.
Tahab iga päev näha OV testi ja nii kui näeb, et on aeg, nii läheb nägu särama.

#3363244:

Mul suht sama seis, mida Tutt kirjeldas. Igat mullitust tunnen, iga torge ja tundmus ajab segadusse. Nagu mingi hälvik, otsin ja loodan mingeid raseduse sümptomeid.

Mees ka juba loeb triibupüüdjate foorumit ja kasutab sõna “panustame”.

Tahab iga päev näha OV testi ja nii kui näeb, et on aeg, nii läheb nägu särama.

Lahe lugeda, et ka selliseid mehi on olemas!

Mul on selline klassikaline Eesti mees, kes laseb minul rahus projekti juhtida ja siis on vajalikul hetkel seal, kus vaja 🙂
Ta ilmselt ei teagi, mis asi on ovulatsioon ja ovulatsioonitest 😀

Kukijamuki – Right back at you! Just enne vaatasin, et olid kirjutanud mingi teema all ja jäin ise ka mõtlema, et pagan, me siia ikka liiga kauaks jäänud… Lugesin ka just kokku, et mul 21 tsükkel hetkel käsil ja veebruari algusega ületasin 1,5a künnise. Ma ise panin nüüd LAPi aja endale täna märtsi algusesse kirja ja teen ka selle jama läbi. Nagu näha, siis pikka praadimise aega endale ei jätnudki. Üldse ei taha minna ja loodan hoopiski, et enne saabuvad triibud (yeah right). Samas saab siis vähemalt meelekindlust, et kõik korras või siis peale LAPi on kõik korras… Igaljuhul veel ma alla ei anna, aga pausile minek on siiski plaanis jätkuvalt. Eks muidugi emotsioonid on koguaeg üles-alla ja üldse ei imesta, kui ühel hetkel mõtlen jälle uued plaanid välja 😀 Triibupüüdjate elu, mis teha 😀

Elli-Ly

Lugesin just kokku, et meil on triipe püütud (veeb k.a.) 35 kuud. Ma sain ka just väikest kadedustorget tunda, kui sõbranna, kellel on 2 last, ütles, et tema hakkab pesamuna püüdma ja lisas, et tema peab veits ootama, sest tahab suve last aga ta jääb nagunii kohe rasedaks. Siiani on jäänud ka. Ja teine sõbranna ütles, selle peale, et ta ka ikka mängib pesamuna mõttega. Teisel sõbrannal on juba 3 last, kellest 2 tulid kogemata.
Siis rääkisid, kui nõme on suvel rase olla ja mu sõbranna nr 2 ütles mulle, et ta loodab, et ma just suvel rase olen, et ikka maksimaalne kogemus kätte saada. Oeh, ma istusin ja naeratasin ja kadetsesin. Paar päeva on päike väljas olnud. Mulle tundub, et see on mind optimistlikumaks teinud. Kuidagi lootust on jälle ja metformiiniga on tsükkel regulaarsem ja ov testid on enam-vähem positiived.
1,5a jooksul 2 rasedust ka näitab, et mu keha saab aru, mis ma temast tahan, kuigi püsima ei jäänud.
Ootan oma lõpuni kantud rasedust pikkisilmi 🙂

Piripiiga

müoom

Kribaks ka natuke.Sooviks väga pesamuna ,aga paistab ,et läbi raskuste .Käisin siis täna naistekal ,et kontrolliks särgid värgid üle ,emakakael ilus ,munasarjad ka kenad .Aga ,emaka tagaseinas müoom 1.2 mm teine mõõt ei jäänud meelde ,öeldi ,et see ei sega rasedaks jäämist .Samuti võeti pap test ja hormoonanalüüsid ,eks näis mismoodi edasi minna .Eelmine aasta polnud mingeid muutusi ,kõik oli korras ,ei müoome ei miskit .Kes müoomist hoolimata rasestunud?

Minul hakkas ka täna määrima 😞 Kuigi FLO järgi sai küll õigel ajal asjatatud, siis järgmine kuu proovin ka ov testid ikkagi ära 🤞

Esimesed kaks triibupüüdmise aastat võtsin multivitamiini ja mingi aeg tarbisin ka macat. Nüüd vaid D vitamiini ja B12, kuna toitun viimased ~2 aastat täistaimselt. Aga ma hoian oma toitumisel silma peal, ehk kõik mis söön läheb kirja, seega tean, et saan kõik vajaliku ja pealegi oma toidust kätte. Korra aastas teen EPA ja DHA kuuri ka.

Piripiiga- PCOSI puhul on su võetavad vitamiinid väga okei.