Teema: Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

#4001748:

Kust sa seda võtad

HarNo lehelt võtan.

#4001748:

#4001701:

Läbikukkujad saavad sooritada koolieksami nagu haigestujad jt, väga nõme on gümnaasiumi mitte võtta, kui järeleksam positiivsele hindele (kes ütleb, et riiklikul eksamil ebaõnnestumisel mingi objektiivne põhjus ei olnud – tervislikest kodusteni).

Kust sa seda võtad ja mis selle põhjendus on? Praegu ei ole ette nähtud mingit järeleksamit neile, kes esimese ära tegid, sest pole olemas ka eksamil läbikukkumist, iga eksamisooritaja, kes 1% sai, on läbi saanud. Paljudesse gümnaasiumidesse küll nii ei saa, aga eelmisel aastal oli ju sama olukord ja polnud mingit järeleksamit.

Vaadates 2021. aasta põhikoolide lõpueksamite statistikat, siis näiteks Harjumaal oli matemaatikaeksami keskmine tulemus poistel 54,9%. Mediaan 27 punkti (50st). Mis tähendab, et vaid üsna napilt üle lävendi, kas see tähendab, et pärast matemaatikaeksamit jäigi arvestatav osa poisse gümnaasiumi ukse taha?

#4001763:

#4001761:

#4001748:

#4001701:

Läbikukkujad saavad sooritada koolieksami nagu haigestujad jt, väga nõme on gümnaasiumi mitte võtta, kui järeleksam positiivsele hindele (kes ütleb, et riiklikul eksamil ebaõnnestumisel mingi objektiivne põhjus ei olnud – tervislikest kodusteni).

Kust sa seda võtad ja mis selle põhjendus on? Praegu ei ole ette nähtud mingit järeleksamit neile, kes esimese ära tegid, sest pole olemas ka eksamil läbikukkumist, iga eksamisooritaja, kes 1% sai, on läbi saanud. Paljudesse gümnaasiumidesse küll nii ei saa, aga eelmisel aastal oli ju sama olukord ja polnud mingit järeleksamit.

Vaadates 2021. aasta põhikoolide lõpueksamite statistikat, siis näiteks Harjumaal oli matemaatikaeksami keskmine tulemus poistel 54,9%. Mediaan 27 punkti (50st). Mis tähendab, et vaid üsna napilt üle lävendi, kas see tähendab, et pärast matemaatikaeksamit jäigi arvestatav osa poisse gümnaasiumi ukse taha?

Ei jäänud, ega kõik gümnaasiumid selle alusel inimesi nimekirjast välja ei arvanud. Oleneski ju, mis vastuvõtutingimused gümnaasiumil olid.

No kui siin eelpool oli öeldud, et “paljudel gümnaasiumidel” oli juba siis selline tingimus.

#4001765:

#4001763:

#4001761:

#4001748:

#4001701:

Läbikukkujad saavad sooritada koolieksami nagu haigestujad jt, väga nõme on gümnaasiumi mitte võtta, kui järeleksam positiivsele hindele (kes ütleb, et riiklikul eksamil ebaõnnestumisel mingi objektiivne põhjus ei olnud – tervislikest kodusteni).

Kust sa seda võtad ja mis selle põhjendus on? Praegu ei ole ette nähtud mingit järeleksamit neile, kes esimese ära tegid, sest pole olemas ka eksamil läbikukkumist, iga eksamisooritaja, kes 1% sai, on läbi saanud. Paljudesse gümnaasiumidesse küll nii ei saa, aga eelmisel aastal oli ju sama olukord ja polnud mingit järeleksamit.

Vaadates 2021. aasta põhikoolide lõpueksamite statistikat, siis näiteks Harjumaal oli matemaatikaeksami keskmine tulemus poistel 54,9%. Mediaan 27 punkti (50st). Mis tähendab, et vaid üsna napilt üle lävendi, kas see tähendab, et pärast matemaatikaeksamit jäigi arvestatav osa poisse gümnaasiumi ukse taha?

Ei jäänud, ega kõik gümnaasiumid selle alusel inimesi nimekirjast välja ei arvanud. Oleneski ju, mis vastuvõtutingimused gümnaasiumil olid.

No kui siin eelpool oli öeldud, et “paljudel gümnaasiumidel” oli juba siis selline tingimus.

Oli ikka neid ka, kus polnud. Ma ei tea, kui paljude kohta see väitja seda üldse kindlalt teadis. Ja teine asi on ka sõnastus: kas automaatselt iga vähem kui 50% saanu on nimekirjast väljas või on koolil õigus ta välja arvata, mis tähendab, et võidakse vaadatagi, kuidas muud tulemused, hinded jms on ja kui palju siis lävendist puudu jäi, ja vajadusel seda klauslit mitte rakendada. Kindlasti oleneb ka, kui pikk järjekord koolil üldse ukse taga on. Mu meelest on selline väljaarvamine viimasel hetkel üldse üsna keeruline, kui just ei ole tegu hinnatud eliitkooliga, kuhu on suur tung. Arvad ühe madala tulemuse saavutanud õpilase välja, aga kes on asemele tulemas? Võib-olla veel hullemate eksamitulemustega tegelased. Rääkimata sellest, et mõni on võib-olla siiamaani mitme kooli nimekirjas ja alles nüüd hakkab loobuma ning nii võib mõne kooli nimekiri nagunii veel hõreneda.

Perioodihinnetes ei tohi olla mitterahuldavat. Eksamitulemus ju pole perioodihinne?

Ilmselt oleneb palju iga kooli vastuvõtutingimuste täpsest sõnastusest. Tartu gümnaasiumite vastuvõtutingimuste üldises korras on selline lõik:

3.3. Kool võib õpilast mitte vastu võtta, kui õpilaskandidaadi põhikooli lõputunnistusel on õppeaine või põhikooli lõpueksam hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik“ või põhikooli lõpueksami tulemus on alla 50% võimalikust või kui õpilaskandidaat on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme.

Ehk siis “võib mitte vastu võtta”. Minu laps sai eesti keele lõpueksami ligi 80%, matemaatika 100% ja kui mingil X põhjusel peaks valikeksam täiesti ebaõnnestuma ja alla 50% saama, siis loodaksin, et äkki siiski arvestatakse seda üldist tugevat keskmist tulemust ja võetakse gümnaasiumisse siiski vastu. Usun siiski, et valikeksamit alla 50% ta ei tee.

Arvata on, et meil läks ka kodukandi gümna koht. Kuigi ma ei saa aru, milleks ta siis üldse kaks vooru gümnaasiumisse saamiseks edukalt sooritas. Laps on humanitaar-kalduvustega, aga arvata on, et läheb veel 100 aastat kuni aru saadakse, et kõigilt ei saa matemaatikat võrdselt nõuda nagu ka muusikat, kunsti jne.

#4001564:

#4001556:

Minul oli esimene eksam 5.klassis (olen 40) ja mina seda õigeks ei pea, et seda eksamitegemise piiri järjest kaugemale nügitakse. 9.klassi lõpuks olid eksamid mu jaoks juba nii tavalised, et ei osanud enam stressatagi. Põhikooli lõpus oli kuus eksamit. Eksamikogemus on ikka teine, kui katsetekogemus. Katsed teevad mõned ära ilma igasuguse lisaõppimiseta.

Kui sa oled 40-aastane, siis sa lõpetasid põhikooli 1997 või sealkandis. Alates 1995. aastast on põhikooli lõpetamisel 3 eksamit, nagu ka praegu. 6 eksamit pole kunagi olnud. Ära soga.

Lõpetasin 1995, vanus 44, sooritasin 5 lõpueksamit.

#4002030:

#4002029:

Ära otsi oma lapsele vabandusi. Põhikooli matemaatika on igale normintelligentsiga lapsele jõukohane, olgu ta kunsti- või humanitaarkalduvustega.

Ka empaatiabõime võiks olla igale normintellihentsiga inimesele jõukohane, aga pole.

See laps sai läbi katsete juba kooli sisse, järelikult oli ta kooli arvates piisavalt võimekas. Nõme oleks tagantjärele koolikoht ära võtta, kui kõik on juba põhimõtteliselt otsustatud.

#4002032:

Lõpetasin 1995, vanus 44, sooritasin 5 lõpueksamit.

Kui oled 44, siis 95 lõpetasid keskkooli. Põhikooli siis 92.

#4002032:

#4001564:

#4001556:

Minul oli esimene eksam 5.klassis (olen 40) ja mina seda õigeks ei pea, et seda eksamitegemise piiri järjest kaugemale nügitakse. 9.klassi lõpuks olid eksamid mu jaoks juba nii tavalised, et ei osanud enam stressatagi. Põhikooli lõpus oli kuus eksamit. Eksamikogemus on ikka teine, kui katsetekogemus. Katsed teevad mõned ära ilma igasuguse lisaõppimiseta.

Kui sa oled 40-aastane, siis sa lõpetasid põhikooli 1997 või sealkandis. Alates 1995. aastast on põhikooli lõpetamisel 3 eksamit, nagu ka praegu. 6 eksamit pole kunagi olnud. Ära soga.

Lõpetasin 1995, vanus 44, sooritasin 5 lõpueksamit.

Mina lõpetasin ka 1995 ja tegin 5 lõpueksamit. PK-sse on kogunenud kari tobusid, kes ülima enesekindluse ja kategoorilisusega puhast jama väidavad.

#4002108:

Kui õpilane teeb põhikooli lõpueksami alla 50%, siis ei saa ta üheski gümnaasiumis hakkama. Põhikooli lõpueksamid on niivõrd lihtsad, et kui neid ei suuda 50% peale ära teha, siis pole mõtet last ja õpetajaid gümnaasiumisse piinama minna.

Eelmise aasta tulemuste järgi ma nii ei ütleks ka päris. See covidi tõttu kodus passimine on paljudele ikkagi jälje jätnud ja eriti avaldub see just matemaatikas, kus järjepidevalt peab ülesandeid lahendama ja teemasid omandama ja vähe on kordamist. Kordamistundide arv sõltub veel klassi tugevusest, mõni aeglasem klass ei jõua võib-olla kogu programmi läbigi. Ja eks olene ka, plaju siis 50st protsendist puud jäi. Hea märk see muidugi pole. Samuti on oluline riiklik üldine tase. Kui see on madal, siis ei saa ju nii suuri kärpeid tehagi, et kohe automaatselt neid keskkoolikõlbmatuks loetaks, keegi ei taha ju ka gümnaasiumiosa sulgeda. Kuigi tõsi on, et teatud tasemest ja protsendist muutub see kahtlaseks küll, kas õpilane ikka hakkama saab. Saab küll võtta järelairtamistundi, ainele pühenduda, olla motiveeritud, aga kui ikka põhikooli eksamil saadi 30%, siis äkki peaks juba vaatama teisi variante edasi õppimiseks, gümnaasiumi matemaatika on põhikooli omast tõesti ju palju raskem ja põgeneda selle eest pole kuhugi, ole nii humanitaar kui tahes, eksam on kohustuslik ja paljudes koolides on seetõttu 5 tundi nädalas seda, sest keegi ei taha kuskil tabeli lõpus olla.

#4002107:

Mina lõpetasin ka 1995 ja tegin 5 lõpueksamit. PK-sse on kogunenud kari tobusid, kes ülima enesekindluse ja kategoorilisusega puhast jama väidavad.

Ok, siis on see alates 1996 (otsustati 1995), aga selle osas, kellele vastasin, see midagi ei muuda. Tema lõpuaastal oli juba 3 eksami nõue. Vb mõnes koolis kanti lõputunnistusele ka eelmiste aastate eksamite hinded, aga no tõesti on äärmiselt keeruline uskuda, et 3 eksami tegemiseks antud ajaperioodi lisab mõni kool veel 3 lisaeksamit. Seda ei teinud isegi TIK ega TPL, tollased eliitkoolide lipulaevad.
Keegi siin teemas rääkis detsembris tehtud eksamitest, äkki siis seesama, kellega vaidlema läksin – siis on need siiski vaheeksamid, mitte lõpueksamid.

Ole hea, ära nimeta teisi tobudeks.

#4002108:

Kui õpilane teeb põhikooli lõpueksami alla 50%, siis ei saa ta üheski gümnaasiumis hakkama. Põhikooli lõpueksamid on niivõrd lihtsad, et kui neid ei suuda 50% peale ära teha, siis pole mõtet last ja õpetajaid gümnaasiumisse piinama minna.

Minu G4 koolidesse kutsed saanud laps kartis seda matemaatika eksamit nagu tuld – et kas saab ikka üle 50%. Sai selle ülalnimetatud “niivõrd lihtsa” eksami vaid veidi üle 70% ja oli ise üliõnnelik. Siinsete hoiakute ja supermatemaatikute juttude põhjal tundub, et peaks sellest eliitkooli kohast ikkagi vabatahtlikult loobuma, mis sellest, et humanitaarsuund ja lapsel on keeled väga tugeval tasemel.