Teema: Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

#4002546:

Haridustee ei olegi kinni, ta võib jätkata järgmises astmes, kuhu sisse pääseb. Aga koolid ei võta 9. klassi inimesi, kes on 9. klassi lõpetanud. Õhtukooli lehel on kirjas

Miks peaks tahtma minna uuesti põhikooli kui see juba lõpetatud on?

Järjest enam mulle  tundub, et lisaks kõrghariduse devalveerumisele on Eestis sama saatus tabanud ka gümnaasiumiharidust. Eestis on mitmeid kutsehariduskeskusi, kus on võimalik saada ka keskharidus ning edasi siirduda kõrgharidust omandama. Kõik on kinni vaid õpilase enda tahtmises ja ka võimetes. Või te tõesti arvate, et mingis kolmanda-neljanda kategooria gümnaasiumis õpib nagu rohkem?

Või on asi prestiižis? Pole ju mingi saladus, et oskustööliste madal (sotsiaalne) hindamine oli üheks viimase emigreerumislaine põhjuseks.

#4002525:

Ja kui ei leia, siis õpite aasta kuskil ja siis proovite kuhugi saada, pidevalt kukutakse välja gümnaasiumist, näiteks väga popp 32.KK otsib juba 11. ja 12. klassi õpilasi

Reaali saab ka 11.klassi kandideerida ja sai ka eelnevatel aastatel. Alati kukuvad mõned välja, kes katsed hästi tegid. Minu ühe lapse klassit lahkusid kümnendas üks õpilane, kes tegelikult tahtis oma vanasse kooli edasi jääda, aga vanemad surusid reaali peale, üks kes avastas, et reaalis püsimiseks peab liiga palju tööd tegema ja üks muukeelesest perest laps. Samas see eeldab ikkagi mingisse günaasiumisse sisesaamist ja ilmselt ka iseseisvat tööd, et nendele üksikutele vabadele kohtadele kandideerida.

Ma siiski usun, et need targad lapsed, kes eksamid 80+ punktile tegid, siiski sügiseks mõnda gümnaasiumisse saavad kui ise vähegi aktiivsed on. Ja kui siiski ei saa, siis tasuks valida selline tehnikumi tüüpi kool, need annavad tugevama ettevalmistuse, saab hiljem ka kõrgkooli kandideerida. Päris kutsekas on vast põhirõhk siiski kutseoskuste omandamisel.

#4003025:

Ja lisaks ei tasu ära unustada, et punkte kaotab ka vormistamisvigade tõttu. Ehk siis laps võib ülesande õigesti ära lahendada, aga ei saa selle ülesande eest maksimumpunkte, sest jättis mingid sammud välja kirjutamata vms. Ja ma kahtlustan, et sellisel juhul oleneb punktide andmine väga palju ka parandajast.

Seda nüanssi vaataks mina just teistpidise nurga alt – et isegi vormistamise eest saab juba punkte ja mitte vähe. Seega saad sa märgatava hulga punkte juba matemaatikat ennast oskamata. Seda lihtsam on jõuda 50% tasemele.

#4003044:

Mida sa seal vormistaks, kui ei oskaks kriipsugi paberile panna?

Inimene, kes ei oska matemaatikas isegi vale lahendust vormistada ehk “kriipsugi paberile panna” peaks sinu arust õppima gümnaasiumis???? Taga targemaks.

#4003095:

Kui ma mingit geomeetria ülesannet ei oska, kohe kriipsugi ei pane paberile, siis jäängi põhiharidusega? Mõnda osa võib ju noor superhästi osata, midagi jälle vähem. Või üldse mitte. See on täitsa normaalne.

Muidugi on normaalne. Sellistest noortest me ju ei räägigi. Me räägime teistmoodi noortest, neist, kes ühtegi ülesannet ei oska neist suhteliselt lihtsatest ülesannetest, mis eksamil olid, ja ei oska isegi ülesannete andmeid välja kirjutada ega osalistki lahendust, kasvõi valetki, pakkuda.

Rõõmus meel, avatus, julgus – kõik need on palju olulisemad, kui matemaatikaoskus!

No aga siis pole ju hullu! Piisab, kui sisendada endale, et rõõmus meel, avatus ja julgus on olulisemad kui keskharidus ja polegi probleemi, et gümnaasiumisse ei pääsenud.

#4003130:

Lugege tänasest PM Sõõrumaa arvamust. Täiesti eluterve lähenemine.

Just, täpselt see, mida ma hetk tagasi kirjutasin – valige rõõmus meel ja põhiharidus, kui õppimine kohe üldse ei sobi ega meeldi.

#4003145:

Kuid siin teemas kurdavad vanemad, kuidas nende eksamil 20% saanud järglane oleks ikkagi täpselt sobiv gümnaasiumi jaoks. See on see “oleme valmis SINU lapse sünniks” põlvkond, kelle lapse erilisust juba maast madalast rõhutatud on. Ja nüüd siis selline pauk. Ei ole ka varianti, et siis pere mõni teine laps kõrgelt haritud saab, sest seda teist paraku pole. Tundub pigem selline vanema enda unistuste täitmise teema.

Ei ole ju kuskil sellist juttu. Kelle laps sai 20 ja kes sellep nutab? Siin on erinevad inimesed, osade lastel gümnakohad käes, osadel (veel) mitte. Minu laps sai väga korralikud punktid, gümnaasiumis sees, aga ma endiselt ei arva, et põhikooli lõpueksamid või matemaatikas nõrk olemine terveks eluks jälje jätab.

Vastik lugeda seda noorte inimeste ja nende vanemate  mõnitamist.

Kuule, kasva suureks. Ei ole siin mingit mõnitamist, puhas tegelikkuse tõdemine.

#4003154:

#4003152:

#4003119:

Rõõmus meel, avatus, julgus – kõik need on palju olulisemad, kui matemaatikaoskus!

No aga siis pole ju hullu! Piisab, kui sisendada endale, et rõõmus meel, avatus ja julgus on olulisemad kui keskharidus ja polegi probleemi, et gümnaasiumisse ei pääsenud.

Matemaatika ei ole põhjus gümnaasiumikohast loobumiseks. Kolmele venitab eraõpsiga ilusti välja ja humanitaaril polegi rohkem vaja.

Küsimus ei ole ju loobumises – läbikukkumine eksamil on asi, mis jätab gümnaasiumikohast lihtsalt ilma.

Mitte igas koolis. Sellest on soon teemas korduvalt juttu olnud, et osade koolide sisseastumise tingimustes pole eksami kohta midagi. Olulised on perioodihinded.

#4003157:

#4003154:

#4003152:

#4003119:

Rõõmus meel, avatus, julgus – kõik need on palju olulisemad, kui matemaatikaoskus!

No aga siis pole ju hullu! Piisab, kui sisendada endale, et rõõmus meel, avatus ja julgus on olulisemad kui keskharidus ja polegi probleemi, et gümnaasiumisse ei pääsenud.

Matemaatika ei ole põhjus gümnaasiumikohast loobumiseks. Kolmele venitab eraõpsiga ilusti välja ja humanitaaril polegi rohkem vaja.

Küsimus ei ole ju loobumises – läbikukkumine eksamil on asi, mis jätab gümnaasiumikohast lihtsalt ilma.

Mitte igas koolis. Sellest on soon teemas korduvalt juttu olnud, et osade koolide sisseastumise tingimustes pole eksami kohta midagi. Olulised on perioodihinded.

Mitte ükski kool ei arvesta lõplikul vastuvõtmisel perioodihindeid.

Näita mulle mõne kooli vastuvõtutingimusi, kus oleks nii kirjas.

#4003202:

#4003201:

#4003157:

#4003154:

#4003152:

#4003119:

Rõõmus meel, avatus, julgus – kõik need on palju olulisemad, kui matemaatikaoskus!

No aga siis pole ju hullu! Piisab, kui sisendada endale, et rõõmus meel, avatus ja julgus on olulisemad kui keskharidus ja polegi probleemi, et gümnaasiumisse ei pääsenud.

Matemaatika ei ole põhjus gümnaasiumikohast loobumiseks. Kolmele venitab eraõpsiga ilusti välja ja humanitaaril polegi rohkem vaja.

Küsimus ei ole ju loobumises – läbikukkumine eksamil on asi, mis jätab gümnaasiumikohast lihtsalt ilma.

Mitte igas koolis. Sellest on soon teemas korduvalt juttu olnud, et osade koolide sisseastumise tingimustes pole eksami kohta midagi. Olulised on perioodihinded.

Mitte ükski kool ei arvesta lõplikul vastuvõtmisel perioodihindeid.

Arvestab küll.

Sa pead ehk silmas lõputunnistuse hindeid?

#4003208:

#4003205:

Näita mulle mõne kooli vastuvõtutingimusi, kus oleks nii kirjas.

Mine orsi siis, kui mind ei usu. Nelja-viielised saavad sisse katseteta.

Täpselt nii. Meie lapsel ühes gümnas koolikoht olemas kuna nelja-viieline. Soovitud kooli aga ei saanud. Mate.

#4003286:

#4003274:

Ma ütlen kogu selle matemaatika eksami vaidluse peale sekka, mina olin omal ajal kindel 3 matemaatikas ja kartsin väga eksamil põruda. Sain gümna eksami ilusti 3 peale tehtud ja samas sai matemaatika eksami 2 hoopis klassi üks priimuseid matemaatikas?! Kuidas selgitate?

Nii selgitamegi, et priimus läks ilmselt mütsiga lööma. Loogiline ju. Mis ajal see oli? Ilmselt ammusel ajal, kus õppimine eksamiks oli suurema kaaluga. Praegu on eksam tugevate jaoks lihtsalt vormistamise küsimus.

#4003274:

Matemaatika on samuti ilus aine, aga siin kommentaariumis hakkab silma üks eriti kuivik ja inetu inimhing. Ju ta saab aru, et teda mõtlen.

Võimalik, et mõtled mind, kuigi meid on siin mitmeid, kes arvavad, et gümnaasium pole ei inimõigus ega sinna mitte minek elu lõpp. Ütlen sulle, et sa pole vist päris süvenenud, mis meie point on, kui meid kuivikuteks ja inetuteks hingedeks nimetad.

Nüüd käseb mu loogika küll juba küsida, oled sa ise ikka gümnaasiumis käinud? Matemaatika ja mütsiga löömine ei käi kuidagi kokku.