Esileht Pereelu ja suhted lapsendatud olemisest

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 168 )

Teema: lapsendatud olemisest

Postitas:
Kägu

Mu klassis oli 30+ pead ja 17 aasta jooksul olen kokku põrganud kahe klassikaaslasega.

Meid oli klassis üle 40, kooli lõpetamisest on möödas 40 aastat ja kohtunud olen vaid mõnega, kuigi suurem osa elab ja tegutseb samas Eesti linnas.

naine, kes ei oska kaitsevahendeid kasutada ja soovimatut rasedust ennetada

Olid ajad, kus kaitsevahendite kättesaadavus oli nadi.  Ma saan aru, et enamik perekoolikaid kasutab kogu aeg kaitsevahendeid, aga reaalses elus see päris nii pole.

Lapsendamise osas kaasa rääkida ei oska, kuigi ma tegelikult ei saa aru, miks see, kelle üsast sa väljud, peaks olema tähtsam kui see, kes sinu kasvatamisele pühendub. Ja kas keegi pole kunagi unistanud, et ta pärisema oleks keegi teine, mitte see, kellega koos elatakse?

 

 

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu õelt küsiti, et kas võib õnne soovida,. Ta siis vastas, et ei, laske mul lihtsalt paks olla. Ta võttis kiirelt väga palju kaalus juurde.

 

Aga soovimatud raseduse pole ime,  kui Perekoolis kirjutatakse, ükski vahend ei sobi ja keegi takka kiidab, et basaali jälgides saab rasedust vältida.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsendamise osas kaasa rääkida ei oska, kuigi ma tegelikult ei saa aru, miks see, kelle üsast sa väljud, peaks olema tähtsam kui see, kes sinu kasvatamisele pühendub. Ja kas keegi pole kunagi unistanud, et ta pärisema oleks keegi teine, mitte see, kellega koos elatakse?

Bioloogiliselt on sees soov ema olla. Sünnitus, rasedus, nahk-naha kontakt ja nõnda edasi. Juutuubis taoline isik- Trisha Paytas. Rasedus on talle imeliselt mõjunud.

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

mina tean töö tõttu kahte sellist juhtumit, mida siin mõned muinasjutuks nimetasid. mõlemad juhtumid tulid välja seetõttu, et asjast said teada mõlema lapse bioloogilised isad (mõlemad isad olid viisakad inimesed ja üks oli nn firmapeo lugu). ühe lapse juhtum lõppes lapsendamisega ja teise lapse juhtum lõppes sellega, et laps tuli ema perre ja mittebioloogiline isa võttis ta omaks.

Kust see laps selle ema perre tuli? Enne elas mehe juures, kes polnudki ta isa, ja siis see bioloogiline isa kuidagi ussitas, aga laps tema juurde ikkagi ei läinud?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Bioloogiliselt on sees soov ema olla.

Kõigil ei ole.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olid ajad, kus kaitsevahendite kättesaadavus oli nadi.  Ma saan aru, et enamik perekoolikaid kasutab kogu aeg kaitsevahendeid, aga reaalses elus see päris nii pole.

Tõesti, oskad ehk öelda, millal oli kaitsevahendite kättesaadavus nadi? Ärme muidugi räägi siin 60-70ndatest. Ma saan aru, et selle kommentaari, mille ümber jutt käib, autor räägib siiski tänasest päevast, mitte ajast 50-60 aastat tagasi.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigil ei ole.

Ei vaidle vastu, et on naisi, kes tõepoolest mõtlevad ka 60selt, et hea, et lapsi pole. Tõesti selliste naiste ja meestega räägitud. Kuid jutt on lapsendamisest. Nad ka oleks nõus olnud sünnitama enamuses.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et selle kommentaari, mille ümber jutt käib, autor räägib siiski tänasest päevast, mitte ajast 50-60 aastat tagasi.

Ei pruugi rääkida. Ei olnud meil nõukaajal korralikke kaitsevahendeid kuskilt võtta. Väga levinud olid ka “naljad” samal teemal: titt sündis spiraal ühes ja Postinori tablett teises käes, kondoom peas. Nii see paraku oli, ükski kaitsevahend polnud väga hea.

Aga no siin teemas fantaseeritakse ikka täiesti mõeldamatut jama kokku. Keegi kirjutas, et teeseldagu lapsendamist – kui naine on lõpuni rase, läheb sünnituspuhkusele ja puha. Ja siis teeseldagu lapsendamist! Keegi kirjutas, et kandku lõpuni, sünnitagu ja öelgu pärast, et ei läinud õnneks, suri. Jumaluke, see on ju õudne! Keegi ei suuda ometi nii suurt üleelamist teeselda või kogu sugulaste, sõprade ja kolleegide kaasaelamist rahulikult võtta, et sellise asja kohta niisama valetada. Mu sõber sünnitas surnud lapse, see polnud küll asi, mille peale teada anda, et noh, läks nii… Kui mina oleks sattunud sellisesse situatsiooni, et aborti enam teha ei saa, mehega on asjad selgeks räägitud, see võõras laps pole peresse ka oodatud, siis oleksin ilmselt samamoodi põgenenud, kasvõi teise riiki. Ja mitte mingi suvalise “üldsuse” pärast vaid mehepoolse suguvõsa eest. Kui oleksin sellise jamaga hakkama saanud, eks peaksin ise ka üle elama. Ei tahaks seda mehe suguvõsale närimiseks jätta elu lõpuni.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keegi kirjutas, et kandku lõpuni, sünnitagu ja öelgu pärast, et ei läinud õnneks, suri. Jumaluke, see on ju õudne! Keegi ei suuda ometi nii suurt üleelamist teeselda või kogu sugulaste, sõprade ja kolleegide kaasaelamist rahulikult võtta, et sellise asja kohta niisama valetada.

Mina sealt soovitust välja ei lugenud, ainullt teoreetillist kirjeldust, kuidas asjalood võisid kirjeldatud loos olla. Soovituse sa lliitsid oma peaga ise sinna juurde.

Lapse surmast sünnitusel on raske midagi jubedamat ette kujutada.

Lapse äraandmisest – oi, seda on väga palju tehtud, kahjuks. Lapsi antakse ära küllaltki sageli, kümneid aastas ja mitte sugugi alati alaealiste või harimatute seas. Mitut naist sa tead kõigi elatud aastate peale kokku, kes on öelnud, et ah, andsin ära. Pakun, et null. Kus need teised lapsed siis jäid, kes ei surnud sünnitusel. Ma ei hakka numbreid lugema, minu haiglatöö aastate ammuste jooksul oli see kordades vahet. Iga paarikümne mahajäetud lapse kohta 1-2 surma, umbkaudu. Ilmselt valetati midagi kokku. Kahjuks.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll juba fantaasia vallast, et aastas kümneid ja kümneid lapsi täiesti tavaliste toimetulevate inimeste poolt ära antakse. Ma arvan, et selline lugu Eesti kontekstis on pigem erand. Sa reaalselt väidad, et tead isiklikult mitmeid tavalisi inimesi, kes olid rasedad, sünnitamise elusa lapse ja laps on äkki kadunud?

Lapsendamise puhul räägitakse alati, et ka asotsiaalidelt ja narkomaanidelt ei saa niisama hästi lapsi lapsendamiseks vabaks, kuna neil on vanemlikud õigused alles. Lapsendajad ootavad aastaid ja väikseid beebisid küll kümnete kaupa ootel pole.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll juba fantaasia vallast, et aastas kümneid ja kümneid lapsi täiesti tavaliste toimetulevate inimeste poolt ära antakse. Ma arvan, et selline lugu Eesti kontekstis on pigem erand. Sa reaalselt väidad, et tead isiklikult mitmeid tavalisi inimesi, kes olid rasedad, sünnitamise elusa lapse ja laps on äkki kadunud?

Ma olen õde esimeselt hariduselt. Töötasin sünnitusmajas ja enne psühhiaatriahaiglas. Jah, muidugi on mul neist aastatest pilt, palju lapsi sünnitusmajas kohe ära anti. Eeldan, et osad tegid seda veel mõned päevad hiljem, pärast välja saamist. Siis läksin need ilmselt lastehaiglasse. Kuna aga möödas on üle 20 aasta, siis ma ei hakkaks selle ühe sünnitusosakonna numbreid tooma, sest esmalt võin kümnega aastas mööda panna ja teiseks on ajad muutunud. Igatahes siis oli selliseid silmajärgi okei elukommete ja tervisega naisi loobujate seas kolmandik kindlasti, pigem rohkem.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

* ema petab isa, saab natuke liiga hilja rasedusest teada

* kas tervise või aja pärast ei tule abort kõne alla

* koos mehega arutades leitakse, et minnakse siiski koos edasi

Ja ema teab kindlalt, et oma mehe laps see olla ei saanud, ehk et suguelu abikaasaga polnud.

Kas sa ise ei suuda mingit vastust välja mõelda tõesti?

Näiteks ovulatsiooni ajal ei olnud seksi abikaasaga, mees näiteks oli nädala komandeeringus. Või olid tülis ja telekarežiimis – kodus pilt on, heli ei ole. Või kasutati nii mehega kui armukesega kondoomi ja ainus kord, kui kondoom katki läks, oli petmise ajal. Või läks armukesega nii rabelemiseks, et kondoomi ei kasutatudki. Jumal, kümneid erinevaid võimalusi, miks võis raudselt teada, et see oma mees polnud. Mees oli näiteks paar nädalat haigegi. Naine ise oli ütleme teises linnas nädalaks emal külas ja läks noorpõlve sõbrannaga õhtul välja, jättes lapsed mõneks tunniks vanaema hoida, aga asjad võtsid teise suuna. Või kombinatsioon eelnevast – ei kohtutud abikaasaga erinevate sõitude ja mehe komandeeringu tõttu pluss oldi tülis. Üldiselt ju naised teavad, eriti kel juba lapsed, millal neil ovulatsioon on 🙂 🙂 päevake, kaks siia-sinna.

No vähemalt ühe kuuga suudab iga naine meest petta. Kust see mees nii täpselt teab, kuna naisel see ovulatsioon oli või kuna sünnituse tähtaeg peaks tegelikult olema. Kui naine jääb kõrvalsuhtest rasedaks ja abielumees võib olla kaljukindel, et see pole tema laps, siis on ainuke võimalus, et seksuaalsuhe seadusliku abikaasaga puudus mitu kuud. Mees oli näiteks meremees ja mitu kuud kodust eemal. Või siis kurjategija ja viibis vanglas.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsendamise puhul räägitakse alati, et ka asotsiaalidelt ja narkomaanidelt ei saa niisama hästi lapsi lapsendamiseks vabaks, kuna neil on vanemlikud õigused alles. Lapsendajad ootavad aastaid ja väikseid beebisid küll kümnete kaupa ootel pole.

Peale sünnitajate ja lapsendajate on siin muide olemas veel kolmaski osapool, ehk lastekodud/kasupered.

Mu töökaaslane lapsendas kolmeaastase lapse ja ütles, et tolle lapse sünnitaja olevat otsustanud lapse ära anda juba sünnitusmajas, andnud allkirjagi ja kadunud siis. Laps viidi lastekodusse, kus ta elas pärast seda kolm aastat.

Samas on lapsendajate järjekorrad aastatepikkused, paljud ootavad aastaid oma last. Sellisel taustal on niisugused lood kummalised. Miks hoitakse lapse lastekodus vahel põhjendamatult kaua? Ka too tuttav imestas selle üle väga, ja ütles, et ega nüüdki tahtnud lastekodu talle last kohe anda, ikka püüti seal kaubelda, et laps võiks veel kuukese nende juures olla.

Kurjad keeled räägivad siin pearahadest. Nii lastekodud kui kasupered teenivad laste pealt korralikku pearaha ja see on neile motivatsiooniks lapsi kauem enda juures hoida. Kui nüüd õigesti mäletan, makstakse nt kasuperele lapse hoidmise eest 1000 eurot kuus, ja kui lapsele hangitakse puue, tõuseb see summa veelgi. Leidub inimesi, keda motiveerib eeskätt rahasumma, ja siis leiutatakse sotsiaaltöötajale igasugu põhjusi, miks last enda juures kauem hooldusel hoida.

Seevastu lapsendajad on igas mõttes võrdsustatud bioloogiliste vanematega, ka lapsendamise toetused on samasugused nagu sünnitajategi omad.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal ei oleks tulnud selline teise linna elama kolimine kõne allaga, siis pidi inimene käima tööl ja elama registreeritud elukohas.  Samas kolid väiksesse kohta, siis hakkab üksik ja rase naine ruttu silma, et tööl ei käi ja sedasi üksi elab, kolid aga suurde kohta -tõenäosus kohtuda oma klassi/töökaaslase, naabriga palju suurem. Ma olen näiteks supermarketi WC saanud kokku kursaõega, keda ei olnud 10 aastat näinud või suvalises bussijaamas endise naabriga, endisest kodust 200 km eemal.

Minu jaoks oleks abort lihtsam, sünnitad lapsed ja siis terve elu mõtled, kuidas tal läheb, kas sai hea pere, süümekad oleksid ikka väga suured.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsendamise puhul räägitakse alati, et ka asotsiaalidelt ja narkomaanidelt ei saa niisama hästi lapsi lapsendamiseks vabaks, kuna neil on vanemlikud õigused alles. Lapsendajad ootavad aastaid ja väikseid beebisid küll kümnete kaupa ootel pole.

Peale sünnitajate ja lapsendajate on siin muide olemas veel kolmaski osapool, ehk lastekodud/kasupered.

Mu töökaaslane lapsendas kolmeaastase lapse ja ütles, et tolle lapse sünnitaja olevat otsustanud lapse ära anda juba sünnitusmajas, andnud allkirjagi ja kadunud siis. Laps viidi lastekodusse, kus ta elas pärast seda kolm aastat.

Samas on lapsendajate järjekorrad aastatepikkused, paljud ootavad aastaid oma last. Sellisel taustal on niisugused lood kummalised. Miks hoitakse lapse lastekodus vahel põhjendamatult kaua? Ka too tuttav imestas selle üle väga, ja ütles, et ega nüüdki tahtnud lastekodu talle last kohe anda, ikka püüti seal kaubelda, et laps võiks veel kuukese nende juures olla.

Kurjad keeled räägivad siin pearahadest. Nii lastekodud kui kasupered teenivad laste pealt korralikku pearaha ja see on neile motivatsiooniks lapsi kauem enda juures hoida. Kui nüüd õigesti mäletan, makstakse nt kasuperele lapse hoidmise eest 1000 eurot kuus, ja kui lapsele hangitakse puue, tõuseb see summa veelgi. Leidub inimesi, keda motiveerib eeskätt rahasumma, ja siis leiutatakse sotsiaaltöötajale igasugu põhjusi, miks last enda juures kauem hooldusel hoida.

Seevastu lapsendajad on igas mõttes võrdsustatud bioloogiliste vanematega, ka lapsendamise toetused on samasugused nagu sünnitajategi omad.

Sellised jutud on Kremli propaganda ja täiesti valed. Riigisisest lapsendamist korraldasid varem maavalitsused ja praegu sotsiaalkindlustusamet. Lastekodu ei saa lapsendamisprotsessi mitte kuidagi sekkuda. Lastekodu ei saa otsustada, kuna laps lapsendajatele üle antakse ja ei saa kaubelda, et last kauem nende juures hoitaks. Seda kõike otsustab lapsendamist korraldav asutus ja lastekodul ei ole mingit sõnaõigust.

Lastekodu saab iga lapse ülalpidamiseks pearaha lapse elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt. Lastekodu jaoks ei ole see mingi teenimisvõimalus, vaid lapse ülalpidamiskulu. Võibolla pearaha tundub suur, aga kui mõelda, kui suured on lastekodulapse ülalpidamiskulud? Kui palju maksab tööjõud, kes lastekodudes töötab, majade ülalpidamine? See ei ole ju mingi naljategemine. Lapse puude raha ei saa lastekodu üldse enda eelarvesse, vaid see läheb lapse pangakontole ja selle kasutamist kontrollib kohus.

Lastekodu ei saa rohkem raha, kui neil on rohkem lapsi. Sellepärast, et igal lastekodul on kindel arv lapsi, kui palju neil tohib olla ja üle selle ei või neid võtta. Nii et lastekodu ei saa raha nimel endale lapsi kokku koguda ja neid hoida.

Kasuperedest pole mõtet isegi rääkida. Eestis on kasuperesid vähe ja lapsi, kes kasuperet vajaksid, palju. Kui mõni laps peaks lapsendatama, saab kasupere alati uue võtta, järjekord on ukse taga.

Kui keegi arvab, et kasupereks olemine on hea rahateenimisvahend, siis…andke andeks. Hoolduspere toetus on minu teada praegu 240 eurot kuus. Isegi kui see oleks suurem, näiteks 1000 eurot, siis mis viisil on see kerge rahateenimisvahend? Nende laste kasvatamine on üliraske töö, nende ülalpidamine on kallis. Pigem mina näen, et kasupereks olemine on jõukohane üksnes rikastele inimestele.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal ei oleks tulnud selline teise linna elama kolimine kõne allaga, siis pidi inimene käima tööl ja elama registreeritud elukohas. Samas kolid väiksesse kohta, siis hakkab üksik ja rase naine ruttu silma, et tööl ei käi ja sedasi üksi elab, kolid aga suurde kohta -tõenäosus kohtuda oma klassi/töökaaslase, naabriga palju suurem. Ma olen näiteks supermarketi WC saanud kokku kursaõega, keda ei olnud 10 aastat näinud või suvalises bussijaamas endise naabriga, endisest kodust 200 km eemal.

Minu jaoks oleks abort lihtsam, sünnitad lapsed ja siis terve elu mõtled, kuidas tal läheb, kas sai hea pere, süümekad oleksid ikka väga suured.

Mina arvan, et ma võiks vabalt kusagil Jõhvis või Narvas kasvõi 10 aastat elada ja ma ei kohta selle aja jooksul mitte kedagi tuttavat. Tänapäeva on inimesed liikuvamad kui nõukaajal. Sellegipoolest ma ka ei usu, et keegi niimoodi lambist pere juurest teise linna saab kolida ja ei tundu mehele imelik.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised jutud on Kremli propaganda ja täiesti valed. Riigisisest lapsendamist korraldasid varem maavalitsused ja praegu sotsiaalkindlustusamet. Lastekodu ei saa lapsendamisprotsessi mitte kuidagi sekkuda. Lastekodu ei saa otsustada, kuna laps lapsendajatele üle antakse ja ei saa kaubelda, et last kauem nende juures hoitaks. Seda kõike otsustab lapsendamist korraldav asutus ja lastekodul ei ole mingit sõnaõigust. Lastekodu saab iga lapse ülalpidamiseks pearaha lapse elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt. Lastekodu jaoks ei ole see mingi teenimisvõimalus, vaid lapse ülalpidamiskulu. Võibolla pearaha tundub suur, aga kui mõelda, kui suured on lastekodulapse ülalpidamiskulud? Kui palju maksab tööjõud, kes lastekodudes töötab, majade ülalpidamine? See ei ole ju mingi naljategemine. Lapse puude raha ei saa lastekodu üldse enda eelarvesse, vaid see läheb lapse pangakontole ja selle kasutamist kontrollib kohus. Lastekodu ei saa rohkem raha, kui neil on rohkem lapsi. Sellepärast, et igal lastekodul on kindel arv lapsi, kui palju neil tohib olla ja üle selle ei või neid võtta. Nii et lastekodu ei saa raha nimel endale lapsi kokku koguda ja neid hoida. Kasuperedest pole mõtet isegi rääkida. Eestis on kasuperesid vähe ja lapsi, kes kasuperet vajaksid, palju. Kui mõni laps peaks lapsendatama, saab kasupere alati uue võtta, järjekord on ukse taga. Kui keegi arvab, et kasupereks olemine on hea rahateenimisvahend, siis…andke andeks. Hoolduspere toetus on minu teada praegu 240 eurot kuus. Isegi kui see oleks suurem, näiteks 1000 eurot, siis mis viisil on see kerge rahateenimisvahend? Nende laste kasvatamine on üliraske töö, nende ülalpidamine on kallis. Pigem mina näen, et kasupereks olemine on jõukohane üksnes rikastele inimestele.

Siin liigub üks sotsiaalametnik, kelle stiili tunneb ära selle järgi, et ta teisitiütlejate sõnavõtte alati “Kremli propagandaks” tituleerib.

Kõik see jutt, mis sa siin kirjutad, on n-ö ametlik fassaad ja osavad pooltõed. Nt see, et lastekodusse ei saa paigutada maksimumarvust rohkem lapsi. Aga kui seal on vabad kohad, siis neile vabadele kohtadele saab ju küll lapsi võtta, ja vahel tehakse seda üpris kergekäeliseltki, ehk et ametnik, kaaludes lapse kojujätmist või äravõtmist, on toonud lapselt kodu äravõtmise argumendiks, et aga lastekodus on just olemas üks vaba koht. Ja kasuperre paigutatud lapse pearaha on tõepoolest 1000 eurot. See ei ole “Kremli propaganda”, vaid Eesti päriselu.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin liigub üks sotsiaalametnik, kelle stiili tunneb ära selle järgi, et ta teisitiütlejate sõnavõtte alati “Kremli propagandaks” tituleerib. Kõik see jutt, mis sa siin kirjutad, on n-ö ametlik fassaad ja osavad pooltõed. Nt see, et lastekodusse ei saa paigutada maksimumarvust rohkem lapsi. Aga kui seal on vabad kohad, siis neile vabadele kohtadele saab ju küll lapsi võtta, ja vahel tehakse seda üpris kergekäeliseltki, ehk et ametnik, kaaludes lapse kojujätmist või äravõtmist, on toonud lapselt kodu äravõtmise argumendiks, et aga lastekodus on just olemas üks vaba koht. Ja kasuperre paigutatud lapse pearaha on tõepoolest 1000 eurot. See ei ole “Kremli propaganda”, vaid Eesti päriselu.

Tõenda siis oma väiteid, kui need on “päriselu”.

Esiteks, ükski ametnik ei saa lapselt kodu ära võtta. Lapse perest eraldamine ja lastekodusse panek toimub kohtuotsuse alusel. Kohus kaalub eelnevalt kõiki ametniku esitatud tõendeid selle kohta, miks last ei saa koju vanemate juurde jätta. Ametnik ei saa minna kohtusse ja öelda seal, et lastekodus on vaba koht ja sellepärast peab lapse ära võtma. Milleks ametnikule üldse seda vaja peaks olema? Lapse eraldamine on raske ja stressirohke tegevus, mis ametnikule endale mingit kasu ei too. Ka lastekodule ei too see mingit kasu. Laste ülalpidamine ja kasvatamine lastekodus on ülimalt kallis ja teeb kohaliku omavalitsuse rahakotti suure augu. Iga normaalselt mõtlev ametnik püüaks ju selle raha pigem valla rahakotti jätta, sest sealt makstakse tema enda palka ja kui hästi läheb, siis ehk isegi preemiat.

Kasuperre paigutatud lapse toetus ei ole 1000 eurot. Esiteks, meil ei ole kasupered, vaid eestkoste-ja hoolduspered. Nende igakuine toetus on 240 eurot kuus lapse kohta. Pole just teab mis sissetulek, seda enam, et see raha kulub ju laste peale ära. Lisanduvad lapsetoetus 60 eurot ja kui lapsel on puue, siis ka puudega lapse toetus, mis on 138-161 eurot kuus. Sügava puudega lapsed saavad rohkem, aga olge normaalsed, neid ju ükski hoolduspere ei võtaks. KOV võib hooldusperele maksta lisaraha, mille suurus on pool miinimumpalgast kuus.

Mitte kuidagi ei tule 1000 eurot kuus välja. Ja kogu see raha läheb ju lapse ülalpidamiseks. Hoolduspere vanemad teevad seda tööd täiesti tasuta. Nemad ei saa mingit tasu.

https://www.sm.ee/uudised/hooldusperede-toetus-suureneb-kaks-korda-puudega-lapse-toetust-laiendatakse-ka

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-saajale/laste-ja-peredega-seotud-huvitiste-maarad

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/asendushooldus-ja-kasuvanemlus

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuulge lõpetage ära nüüd see ketramine. Huvitav teema ju, ma ei viitsi lugeda teie ilkumist ühe juhtumi teemal et kas oli või ei olnud. Et kas keegi mõtles välja. Mis vahet seal on. Las inimesed, kellel tõesti on siin teemas midagi arutada arutavad teemat.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõenda siis oma väiteid, kui need on “päriselu”. Esiteks, ükski ametnik ei saa lapselt kodu ära võtta. Lapse perest eraldamine ja lastekodusse panek toimub kohtuotsuse alusel. Kohus kaalub eelnevalt kõiki ametniku esitatud tõendeid selle kohta, miks last ei saa koju vanemate juurde jätta. Ametnik ei saa minna kohtusse ja öelda seal, et lastekodus on vaba koht ja sellepärast peab lapse ära võtma. Milleks ametnikule üldse seda vaja peaks olema? Lapse eraldamine on raske ja stressirohke tegevus, mis ametnikule endale mingit kasu ei too. Ka lastekodule ei too see mingit kasu. Laste ülalpidamine ja kasvatamine lastekodus on ülimalt kallis ja teeb kohaliku omavalitsuse rahakotti suure augu. Iga normaalselt mõtlev ametnik püüaks ju selle raha pigem valla rahakotti jätta, sest sealt makstakse tema enda palka ja kui hästi läheb, siis ehk isegi preemiat.

Teooria sul ilus, aga tegelikkuses sõltub kõik, missuguse ametniku juurde on “õnn” sattuda. Mis tõendeid sa tahad? Et riputaksin siia üles nimedega juhtumid? Siis saaksin ju oma kaela andmekaitseseadusest tulenevad sanktsioonid. Selles on sul õigus, et kohus teeb oma otsuse ametniku poolt esitatud tõendite põhjal. Paraku võetakse tõendi pähe ka ametniku poolt subjektiivselt esitatud hinnangut stiilis “kodu on räpane, lapsel puuduvad tingimused” jms. Kui vanematel on rahaliselt võimalik palgata advokaat, kes oskab esitada õigeid küsimusi, siis tihtipeale selgub, et ükski ametnik pole selle lapse kodus iial  käinudki!

Tean juhtumit (ikka konkreetsete nimedega), kus LOV lastekaitseametnik tahtis psüühilise puudega last paigutada turvakodusse põhiargumendiga, et “seal on just praegu üks vaba koht!” Samas aga keeldus see ametnik toetamast lapse ravi psühhiaatri juures isegi vaid paari tunni ulatuses, keeldudes sellest LOV rahapuuduse ettekäändel kategooriliselt. Sel lapsel oli tavaline pere, kes asjatundjate hinnangul ei olnud lapsele kuidagi ohtlik ega halb. Ja ikkagi keeldus ametnik andmast lapsele abi koju, võimaldamaks tal jääda elama oma pere juurde, vaid üritas saata teda põhjendamatult turvakodusse argumendiga, et seal olevat just “üks vaba koht”. Kuna pere ega ametniku kolleegidki tema arusaamatut kinnisideed õnneks ei toetanud, siis ei saanud ta last tahtevastaselt ära viia, ning üritas siis teda moosida nii, et laps näiliselt ise “tahaks” turvakodusse minna. Ent laps ei olnud ikka nõus ja nii jäi see lastekaitseametnik pika ninaga.

Seega näitab päriselu, et tegelikkuses ei huvita LOV lastekaitseametnikke linna rahakott mitte põrmugi ja kui võetakse endale miskit pähe, siis nii on. On muidugi olemas ka tublisid lastekaitseametnikke, kes ei ole lapsele ohtlikud ja suudavad näha ka laiemat pilti ega kahjusta last. Ainult et neid võiks rohkem olla.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

nii jäi see lastekaitseametnik pika ninaga.

Mis isiklik suur huvi nendel lastekaitseametnikel sinu arust lapsi vanemate juurest minema tirimisel peaks olema? Mina näen päriselust pigem vastupidist, et lapsed on hooleta, aga lastekaitseametnikud ainult käivad ja räägivad, kodust äraviimine on ikka viimastest viimane variant ja pigem tuleb liiga hilja.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

nii jäi see lastekaitseametnik pika ninaga.

Mis isiklik suur huvi nendel lastekaitseametnikel sinu arust lapsi vanemate juurest minema tirimisel peaks olema? Mina näen päriselust pigem vastupidist, et lapsed on hooleta, aga lastekaitseametnikud ainult käivad ja räägivad, kodust äraviimine on ikka viimastest viimane variant ja pigem tuleb liiga hilja.

Hea küsimus! Ja pigem olen näinud hoopis vastupidist olukorda, kus laps tahetakse kodust ära viia kõige esimese variandina, ilma üldse probleemidesse süvenemata. Sama hea on küsida, mis huvi on mõnedel lapsevanematel teha oma lapsele halba? Senikaua, kuni leidub selliseid lapsevanemaid, leidub ka samasuguseid sotsiaalametnikke ja ärge küsige, miks. Ühed inimesed kõik.

+5
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jumal ja lasevad edasi oma kelbast.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea küsimus! Ja pigem olen näinud hoopis vastupidist olukorda, kus laps tahetakse kodust ära viia kõige esimese variandina, ilma üldse probleemidesse süvenemata. Sama hea on küsida, mis huvi on mõnedel lapsevanematel teha oma lapsele halba? Senikaua, kuni leidub selliseid lapsevanemaid, leidub ka samasuguseid sotsiaalametnikke ja ärge küsige, miks. Ühed inimesed kõik.

Ma tean paari inimest, kellel on lastekaitsega probleemid olnud ja mitte kellegi arust ei ole nende perekonnal mitte midagi viga. Täiesti ilmaasjata tülitatakse ja kontrollitakse. Siit Perekoolistki on üks näide, Yxikmees. Samas teised kõrvalt samal arvamusel ei ole, et täiesti lambist oleks tahetud lapsi ära viia. Ikka on probleemid. Üks tuttav kirub Soome lastekaitset, et ta laps ära võeti. Samas nad mõlemad naisega tarbivad narkootilisi aineid ja oli juhus, kus naine virutas lapsele nii, et see vajas arstiabi. Mitte tarbinuna on ta hea ema. Ja nii tema kui ta mees on arvamusel, et sääsest on elevant tehtud. See oli üks näide ainult.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere,sain kuu aega tagasi, 45-aastasena, teada oma (nüüdseks siis) kasuemalt, et ta lapsendas mu kahe nädala vanuselt. Sellest teada saamine lõi kogu maailma, mida siiani teadsin, pahupidi ning hinge ja südamesse kohutava haava. Teisalt, sellest teada saamine andis mulle vastused mind terve elu kummitanud küsimustele ning kahtlustele.
Tegin päringu Sotsiaalkindlustusametile, et saada rohkem infot enda lapsendamise kohta ning sain täna e-mailile vastuse ning info oma bioloogilise ema ning õdede-vendade osas. Ma ei ole kindel, kas ma soovin nendest rohkem teada saada või kas sooviksin nendega võimalusel kohtuda, selles osas pean veel mõtlema.
Sain teada ka oma õige sünnikuupäeva ( seda oli lapsendamise käigus muudetud) ning oma eesnime enne lapsendamist (ka seda oli muudetud).

Tänaseks päevaks on kontrollimatult voolavad pisarad ning tugev kehaline-vaimne šokk asendunud sügava kurbuse-ja üksindustundega.

Minu õnneks on mu kõrval minu kaks last, kes vaatamata teismeea hämmastavatele iseärasustele on vapustavalt toredad ja võrratu huumorimeelega ning tänu kellele on mul olnud veidi kergem seda kõike üle elada.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere,sain kuu aega tagasi, 45-aastasena, teada oma (nüüdseks siis) kasuemalt, et ta lapsendas mu kahe nädala vanuselt. Sellest teada saamine lõi kogu maailma, mida siiani teadsin, pahupidi ning hinge ja südamesse kohutava haava. Teisalt, sellest teada saamine andis mulle vastused mind terve elu kummitanud küsimustele ning kahtlustele.

Tegin päringu Sotsiaalkindlustusametile, et saada rohkem infot enda lapsendamise kohta ning sain täna e-mailile vastuse ning info oma bioloogilise ema ning õdede-vendade osas. Ma ei ole kindel, kas ma soovin nendest rohkem teada saada või kas sooviksin nendega võimalusel kohtuda, selles osas pean veel mõtlema.

Sain teada ka oma õige sünnikuupäeva ( seda oli lapsendamise käigus muudetud) ning oma eesnime enne lapsendamist (ka seda oli muudetud).

Tänaseks päevaks on kontrollimatult voolavad pisarad ning tugev kehaline-vaimne šokk asendunud sügava kurbuse-ja üksindustundega.

Minu õnneks on mu kõrval minu kaks last, kes vaatamata teismeea hämmastavatele iseärasustele on vapustavalt toredad ja võrratu huumorimeelega ning tänu kellele on mul olnud veidi kergem seda kõike üle elada.

Tõesti nii lihtsalt annab Sotsiaalkindlustusamet informatsiooni? Kuhu tuli linnuke teha?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea küsimus! Ja pigem olen näinud hoopis vastupidist olukorda, kus laps tahetakse kodust ära viia kõige esimese variandina, ilma üldse probleemidesse süvenemata. Sama hea on küsida, mis huvi on mõnedel lapsevanematel teha oma lapsele halba? Senikaua, kuni leidub selliseid lapsevanemaid, leidub ka samasuguseid sotsiaalametnikke ja ärge küsige, miks. Ühed inimesed kõik.

Ma tean paari inimest, kellel on lastekaitsega probleemid olnud ja mitte kellegi arust ei ole nende perekonnal mitte midagi viga. Täiesti ilmaasjata tülitatakse ja kontrollitakse. Siit Perekoolistki on üks näide, Yxikmees. Samas teised kõrvalt samal arvamusel ei ole, et täiesti lambist oleks tahetud lapsi ära viia. Ikka on probleemid. Üks tuttav kirub Soome lastekaitset, et ta laps ära võeti. Samas nad mõlemad naisega tarbivad narkootilisi aineid ja oli juhus, kus naine virutas lapsele nii, et see vajas arstiabi. Mitte tarbinuna on ta hea ema. Ja nii tema kui ta mees on arvamusel, et sääsest on elevant tehtud. See oli üks näide ainult.

Lapsel võivad olla probleemid ja kokkupuude lastekaitsega väga paljudel põhjustel. Näiteks meie pöördusime täitsa ise lastekaitsesse, paludes abi, kuna last kiusati ja pikaajaline kiusamine oli lapsel tasapisi hakanud põhjustama juba vaimseid häireid.

Kuid ametnikul oli peas selline kiiks, et lastekaitsesse pöördujate puhul on alati viga emas ja isas. Selmet kiusajaga tegelda, hakkas too ametnik süüdistama hoopis vanemaid. Vanemaid kurnas selline süüdistamine väga, kiusamine aga kestis endiselt ikka edasi ja laps ei saanud üldse seda abi, mida ta tegelikult vajas.

Nüüd on sel lapsel puue ja kiusamine kestab ikka edasi. Lõpuks ometi õnnestus meil (pärast ülemuste metsikut palumist ja hulka palvekirju ning korduvaid keeldumisi) vahetada suure vaevaga LOV lastekaitseametnik ringi, uus inimene on imetore, aga kaotatud aega ja lapse vaimset tervist see tagasi enam ei too, kahjuks. Viletsa ja selgelt pahatahtliku lastekaitseametniku poolt äralörtsitud laps jääb nüüd vanemate hooldada, ametnikutibi see ei huvita.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere,sain … teada oma (nüüdseks siis) kasuemalt, et ta lapsendas mu … Sellest teada saamine lõi kogu maailma, mida siiani teadsin, pahupidi ning hinge ja südamesse kohutava haava

Miks?

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks, kui sulle ka ei meeldi see mõte, siis 90% on ikka soovimatud rasedused. jah, see ei tähenda, et ema sind vihkas, aga ta ei soovinud sind kasvatada. Mis iganes põhjus oli.

Statistikat, et 90% on soovimatud rasedused!!!

Just. Kui ainult nõukaajast rääkida, siis verl enam-vähem. Kuigi usun, et % oli siis ka madalam 60-70?

Aga Vabariigi ajast rääkides kui vahendeid on lademetes valida, ei saa küll sellist juttu ajada. Mis haridustasemega inimestega sa suhtled?

Olen 43 ja minuvanuste sõbrannade hulgas küll mingeid soovimatuid lapsi-aborte pole olnud.

Ära nüüd tule jutuga, aga kust ma tean… jne.

Suhtle rohkem haritud ja vahenditest teadlike inimestega.

Ma rääkisin lapsendatutest. Armastatud ja oodatud lapsed ju lapsendamise ringile ei sattunud, kui just vanematega midagi traagilist ei juhtunud ja muid sugulasi polnud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere,sain kuu aega tagasi, 45-aastasena, teada oma (nüüdseks siis) kasuemalt, et ta lapsendas mu kahe nädala vanuselt. Sellest teada saamine lõi kogu maailma, mida siiani teadsin, pahupidi ning hinge ja südamesse kohutava haava. Teisalt, sellest teada saamine andis mulle vastused mind terve elu kummitanud küsimustele ning kahtlustele.

Tegin päringu Sotsiaalkindlustusametile, et saada rohkem infot enda lapsendamise kohta ning sain täna e-mailile vastuse ning info oma bioloogilise ema ning õdede-vendade osas. Ma ei ole kindel, kas ma soovin nendest rohkem teada saada või kas sooviksin nendega võimalusel kohtuda, selles osas pean veel mõtlema.

Sain teada ka oma õige sünnikuupäeva ( seda oli lapsendamise käigus muudetud) ning oma eesnime enne lapsendamist (ka seda oli muudetud).

Tänaseks päevaks on kontrollimatult voolavad pisarad ning tugev kehaline-vaimne šokk asendunud sügava kurbuse-ja üksindustundega.

Minu õnneks on mu kõrval minu kaks last, kes vaatamata teismeea hämmastavatele iseärasustele on vapustavalt toredad ja võrratu huumorimeelega ning tänu kellele on mul olnud veidi kergem seda kõike üle elada.

Tõesti nii lihtsalt annab Sotsiaalkindlustusamet informatsiooni? Kuhu tuli linnuke teha?

Küsin uuesti, aga ilmselgelt on siin valetatud.

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 168 )


Esileht Pereelu ja suhted lapsendatud olemisest