Teema: Tartu jt koolid ühiskatsete testid

Tundub, et Tartu kaubanduse tööjõupuudus lahendati nüüd ära, sest kuhu mujale need 1000 põhiharidusega inimest igal aastal tööle lähevad.

#4178219:

Aga mida peaks tegema praegu noor, kellel punktid veidi alla keskmise?

Tundub, et katsetega lahendatakse  ära kutsehariduse probleem. Meil on ju väga hea tehnilise baasiga   kutsekoolid, kus õpetavad kvalifitseeritud õpetajad ja ka erialad, mida saaks õppida on head ja vajalikud. Paraku ei ole soovitud nendesse õppima  minna madala taseme tõttu (siiani on läinud kutsekooli enamasti edutud õpilased ja seetõttu on ka kutsekooli lõpetanute tasa madal). Kui nüüd lähevad kutsekoolidesse keskpärased põhikooli lõpetajad, tähendab see taseme tõusu. Olgem ausad, me väga vajame Eestis head ja kvalifitseeritud tööjõudu (ei peaks neid mujalt sisse tooma, kui endalgi riigis tööpuudus).

#4178282:

#4178219:

Aga mida peaks tegema praegu noor, kellel punktid veidi alla keskmise? Kui nüüd lähevad kutsekoolidesse keskpärased põhikooli lõpetajad, tähendab see taseme tõusu. Olgem ausad, me väga vajame Eestis head ja kvalifitseeritud tööjõudu (ei peaks neid mujalt sisse tooma, kui endalgi riigis tööpuudus).

Muidu oleksin väga nõus sellega, aga siin on üks väike konks juures. Nimelt ei õpetata (pole kohustustki) kutsekoolis neid üldaineid samas mahus kui tavaliselt gümnaasiumis. Mu meelest ei saa soovi korral üldaineid juurde võtta, peab leppima ettenähtud mahuga, mis on paljudel erialadel minimaalne keskhariduse saamiseks ettenähtud maht. Selle baasilt hiljem ülikooli minna on raske. Samuti on paljud erialad keskhariduse baasil. Ja lõppeks miks peaks diskrimineerima noori sünniaasta alusel? Et 5 aastat varem sündinutest võisid enamus soovijaid gümnaasiumihariduse saada ja nüüd järsku ei või?

Kui noorel ei ole suuremat huvi ülikooli minna ja pole tingimata plaanis õppida eriala, kuhu ilma keskhariduseta ei saa, siis ma lausa soovitaksin kutsekeskharidust omandada. Aga ei tahaks jätta võimaluseta ülikooli kunagi minna kedagi, kes põhimõtteliselt võimetelt sobilik kõrgharidust omandama.

#4178310:

See kui vähe lapsi endale see aasta gümnaasiumikoha leiavad on tõesti kurb. Pean siiski mainima, et kui lapse tulemused on alla keskmise ei tähenda see veel, et keskharidus saamata jääb. Omast kogemusest võin öelda, et vestlus mängib tihti rohkem rolli kui testide tulemused ja enamasti kutsub eelistusjärjekorras esimeseks pandud kool lapse ikka vestlusele. Ka Treffnerisse on ilmselt lihtsam sisse saada kui siin räägitakse, sinna vast alla keskmiste tulemustega kedagi vestlusele ei kutsuta, aga kui on näha, et lapsel on suur motivatsioon seal õppida ning ta räägib arukalt ja mõtestatult ei ole võimatu, et ka 60- või 70 punktiga testidel sisse saab (tean ise mõnda sellist).

Lühidalt: suure muretsemise asemel tuleks hoopis hoolikalt vestlusteks valmistuda:)

Olen nõus! Testid oli ÜKS osa õpilase hindamiskriteeriumitest. Usun, et ka paljud koolid ei vaata lapsi ainult paberite ja testide järgi, loeb ka see, kas laps maailmast midagi jagab ning suudab ennast arukalt ja mõtestatult väljendada.

Kõik ei mahu ka kutsekasse Tartus. Peabki üle Eesti vaatama.

#4178340:

Kõik ei mahu ka kutsekasse Tartus. Peabki üle Eesti vaatama.

Aga kas kutsekate juures on siis ühiselamud? Et kui laps nt teise maakonda õppima läheb?

#4178358:

#4178344:

#4178340:

Kõik ei mahu ka kutsekasse Tartus. Peabki üle Eesti vaatama.

Aga kas kutsekate juures on siis ühiselamud? Et kui laps nt teise maakonda õppima läheb?

No ega need ülejäänud Eesti peale paigutatud kutsekad ka kummist ole. Tallinna lastel sama kehv seis nagu Tartus. Need 3 uut riigigümnaasiumi ei mahuta samuti kõiki lapsi ära. Ikka mitmetes-mitmetes sadades lapsi ei mahu ma arvan sel aastal ka kutsekasse või kaugõppe gümnaasiumisse.

Pole mõtet muretseda kutsekatesse ja maakoolide gümnaasiumitesse mahub küll.

#4178342:

#4178310:

See kui vähe lapsi endale see aasta gümnaasiumikoha leiavad on tõesti kurb. Pean siiski mainima, et kui lapse tulemused on alla keskmise ei tähenda see veel, et keskharidus saamata jääb. Omast kogemusest võin öelda, et vestlus mängib tihti rohkem rolli kui testide tulemused ja enamasti kutsub eelistusjärjekorras esimeseks pandud kool lapse ikka vestlusele. Ka Treffnerisse on ilmselt lihtsam sisse saada kui siin räägitakse, sinna vast alla keskmiste tulemustega kedagi vestlusele ei kutsuta, aga kui on näha, et lapsel on suur motivatsioon seal õppida ning ta räägib arukalt ja mõtestatult ei ole võimatu, et ka 60- või 70 punktiga testidel sisse saab (tean ise mõnda sellist).

Lühidalt: suure muretsemise asemel tuleks hoopis hoolikalt vestlusteks valmistuda:)

Mis on see a&o vedtluseks valmistumisel?

Millele veel nädal enne rõhku panna?

Mis oli viimane etendus mida vaatas?  Kuidas on koolile kasulik. Vaated poliitika osas. Just hiljuti toimunud sündmustega võiks kursis olla ehk jägigu uudiseid.

#4178344:

#4178340:

Kõik ei mahu ka kutsekasse Tartus. Peabki üle Eesti vaatama.

Aga kas kutsekate juures on siis ühiselamud? Et kui laps nt teise maakonda õppima läheb?

loomulikult on, ka tartu kutsekal on suur õpilaskodu

#4178429:

Hetkel pole sugugi selge, kas on põhjust muretseda. Tartus on ca 1100 põhikoolilõpetajat, aga Tartu gümnaasiumitesse kandideerijaid oli kokku 2000.

Kust näeb Tartus pôhikoolilôpetajate arvu infot?

#4178445:

Kust näeb Tartus pôhikoolilôpetajate arvu infot?

 Arnos on koolide kaupa võimalik vaadata, kui palju neil erinevates klassides õpilasi on, sealt saab ka üheksandikud kokku lugeda, kui väga vaja.

HTG humanitaarsuunda ei tasu ka välistada pigem reaalaineid eelistaval lapsel.

Kui riigieksamitest oli kohustuslik vaid kirjand, siis liikus jutt, et HTG-s ei saa humanitaarid matemaatikariigieksamit teha (kooli poolt suur surve humanitaarklasside õpilastele, et mitte keskmist alla viia). Praegusel ajal aga teevad kõik laia matetemaatika eksamit ja seega see vältimispõhjus on ära langenud.

Just, Tartu koolidesse tullakse õppima maakonnast. Minu lapse lennus on õpilasi ka Põlva maakonnast, Viljandist jne. Tallinnast pärit õpilasi ei tea, küll aga nt Ida-Virumaalt.

#4178943:

Mismoodi (ja miks üldse) saaks või peaks üks 16-aastane noor mingile koolile kasulik olla? Mis lollakas küsimus see on selline?

No teeb koolile “nime” nt olles milleski ülihea (spordis, muusikas, olümpiaadidel).

#4178945:

#4178943:

Mismoodi (ja miks üldse) saaks või peaks üks 16-aastane noor mingile koolile kasulik olla? Mis lollakas küsimus see on selline?

No teeb koolile “nime” nt olles milleski ülihea (spordis, muusikas, olümpiaadidel).

Need, kes pole olümpialootused või viiulivirtuoosid, ei väärigi keskharidust?