Kui üks osapool oleks võimekas ka tuleks toime, siis ei võeta lapsi ära ega lastekaitse hoia aastaid silma peal perel.
Kõik, kaasa arvatud nooruke kohtunik ja lastele määratud advokaat, eeldavad, et lk spetsialistid on aatelised ja ilmeksimatud, ning selle peale ei tule keegi, et ühel lk ametnikul pole selliseid omadusi. St ta arvab, et teeb kõik just laste heaks aga teeb hoopis asja hullemaks. Tüdrukul ei olnud midagi viga, ta oli arengus täiesti eakohane. Käis aasta lasteaias, seal kiideti tema arengut. Poisi puhul oleks võinud pakkuda siis tuge, tasulist tugiteenust, mille eest oleks mina maksnud. Kasvõi nädalahoiu moel ja kasvõi tollesama kasupere ema näol ja kõik oleks ju olnud hästi. Aga ei lk keelab, käseb, poob ja laseb justnagu kirurg, kes selle asemel, et jäset päästa hoopistükkis selle amputeerib. Nii sõrmenipsuga võeti tüdruk perest ära ja samasuguse sõrmenipsuga anti tagasi, ilma ühegi advekaatse põhjenduseta. Tagasi saime isegi siis, kui elasime veel saunamajas. Seega ei päde ka see põhjendus, mida toodi ettekäändeks, nagu oleks eluruum kitsas.
Nagu ma olen eelnevalt kirjutanud, siis on see laste peredest äravõtmise süsteem väga kaldu ja pole õigusriigi põhimõtetest lõhnagi. Ja mitte keegi ei oma vastutust tehtud vigade eest. Ei vastuta ei lk, ei vald, ei kohtunik, ei laste advokaat nn ,,igaks juhuks,, vanemlike õiguste peatamiste korral. Kurjategijaid ei panda ju igaks juhuks vangi, a-la pangaröövel pandaks kinni panga eest möödumise eest. Tsiivilkohtumenetluses aga süütuse presumptsioon ei kehti. Ametnik võib sinu peale valetada, sind sitaga üle kallata ja teha mida iganes, selle põhjal tehakse kohtuotsus tundidega, aga lõpliku õiguse saamise peale kulub aasta ja rohkem. Ja keegi ei võta vastutust. Arstide puhul loodetavasti katab edaspidi ravivigade eest vastutukindlustus, aga miks ei ole ametnikke pool tekitatud tahtmatute või pahatahtlikke vigade eest tavakodanikkel kaitset?
