Tegelikult on need toetused naiste iseseisvust arvestades karuteene naistele.
No siis peaks naiste iseseisvuse huvides toetused üldse ära jätma. Oleks äkki see 7-aastane palgalangus ka olemata?
Ja väga levinud on see, et mingil ajal lasevad mehed jalga ja naine on väga halvas majanduslikus olukorras koos oma lastega. Nii palju üksikemasid ja halvasti toimetulevaid naisi ja lapsi kui Eestis, pole mitte kuskil mujal Euroopas. Ja suur osa sellest on heldetel toetustel, mis panevad ajutiselt nende peale lootma
Ei, siin ei ole küll asi toetustes, vaid see on meie ühiskonna sügavam probleem. Mujal Euroopas on mitmel pool naine peale lapse saamist palju kauem kodune või pool-kodune kui Eestis ja eks ole ka mujal palju seda, et minnakse lahku, aga mujal Euroopas tunnevad ka isad endiselt vastutust oma laste eest, kui teed ongi lahku läinud. Ja mitte ainult ei tunne vastutust, vaid nad tahavad laste elus osaleda. Ma arvan, et siin on oluline roll olnud nõukogude ajas, mis mõjus laastavalt normaalsetele peresuhetele ja üldse inimeste omavahelistele suhetele (ning muulegi).
Mina ei ole siin teemas see, kes arvab, et esialgne idee lapsetoetuste tõstmisest oleks kõike arukam. Sain juba kohe aru, et sellist plaani tegelikult ellu ei viida. Aga ometi toob see teema välja palju sellist suhtumist ühiskonnas, mis tegelikult on põhjuseks, miks peredel soovile vaatamata jääb teine, kolmas või järgmine laps sündimata.
Isiklik näide ka: olen suurpere ema, viimaste lastega saanud suure pere toetust. Tööelust olin kahe viimase lapsega eemal kokku natuke üle aasta. Toetus on andnud mingisuguse lisakindluse juhuks, kui ma ei peaks saama naasta nii kiiresti piisava töökoormusega tööellu, aga kindlasti ei ole see mind kuidagi tööturult eemal hoidnud, pigem vastupidi. Need, kelle sigimist te pelgate, teevad seda igal juhul. Aga õnneks on neid siiski vähe.