Pole siia aastaid kirjutanud, olen jälginud seda foorumit niisama info lugemiseks. Täna ajendab mind siia kirjutama ja ka oma sõna sekka ütlema eeltoodud eestlaste kommentaarid, mis lihtsalt ei anna rahu. Mina olen väga tänulik EV-le kui nad selle seaduse eelnõu ka vastu võtavad. Ausalt öeldes tunnen, et meie pere on seda rahalist toetust väärt. Oleme abielus ja meil on 3 last (poisid) ning tulemas on ka pere neljas laps. Kõik meie pere lapsed on hoolega planeeritud ja tulnud siia ilma suurest soovist ja armastusest. Ükski laps pole meil kunagi olnud tehtud raha pärast. Kui meie esimese ja teise lapse saime oli rahaline toetus kummagi lapse eest üldse 19 eurot. Kas sellise summa eest tahaks keegi veel edasi lapsi teha kui sa näed, et see on tegelikult naeruväärne summa lapse kasvatamiseks? Kolmanda lapse tegime me ka siis kui ei olnud suurperede toetuseid plaaniski. Kui olin lõpurase siis selgus alles, et SOTSID soovivad lastetõetuseid nii kõrgeks tõsta, kui nad on meil täna. Olen tänulik.
Neljanda lapse perre tulekuga poleks me iial arvanud, et võiks tulla selline lastetoetuste tõus ja veel nii lähiajal. Jällegi oli see lapse saamine kaalutletud otsus kuna jäin beebiootele aasta algul ja siis pold sellest teemast juttugi.
Aga rahalisest lapsetoetustest. Vaadake, mis maksavad täna laste ja eelkõige noorukite riided ja eriti jalanõud. Täiesti tavalised riided Prismas, mitte firmakad. Hea küll mul on poisid. Nad on tegelikult ka veel suht leplikud. Kannavad oma riideid pool aastat. Ostame hooaja kaupa riideid ja jalanõusid. Aga neile KÕIGILE kolmele on vaja neid korraga üldjuhul. Talv tuleb alati nii peale, et poodides pole veel talvesaapaid müügilgi siis otsid tiku tulega mööda poode neid ainukesigi taga, et laps saaks sooja jalaga kooli minna. Oma 15 aastasele pean ma need saapakesed (jalg 43 suurus) ja riided juba ostma meeste riiete osakonnast ja üldjuhul seal allahindluseid tavaliselt ei ole. Kui on siis selleks ajaks pole meil enam neid riideid vaja, sest riietust on vaja kohe, mitte osta soodustuste ajal ette kui nad välja kasvavad. Ka joped maksavad. Me ei osta firmariideid, vaid täiesti tavalisi. Tõsi, vahel nad tahavad endale ka midagi kallimat lubada nagu Nike airmax vms tossud. Selliseid, mida kannavad teised eakaaslased. Peale pikki kaalutlusi me püüame neid kord aastas ka neile lubada.
Käime ka kaltsukatuuridel. Kuna olen töötav inimene siis ei ole mul seal aega iga nädal käia vaid heal juhul korra kvartalis. Ise ma olengi enda seal riidesse saanud kuna noorte trendikaubad enam ei sobi mulle. Aga noorukitele sealt asju ei leia. Esiteks nendele endale ei meeldi kõik riided ja teiseks seal pole erilist valikut poistele. Riided lihtsalt trööbatakse ära. Väga harva leiab üldse sealt nendele midagi. Jalanõudest ärme räägigi, sest sealt ei julge ma ka endale neid jalanõusid jalga proovida.
Lisaks maksavad ju igasugused laste ringid ja trennid. Hea küll, me elame Harjumaal äärelinnas. Pole Tallinna kõige kalleima hinnaklassiga trenne, aga siiski kui iga laps mul tahab vähemalt üheski trennis käia ja iga trenn maksab 30-40 euri on see paras välja minek. Üks lastest tahab lisaks sporditrennile ka robootikas käia, sest see on tema huvi ja tõenäoline perspektiiv on, et ta tulevikus selle ala peale läheb peale kooli lõpetamist.
Ka koolihariduse peavad lastele tagama vanemad. Jah, kool on tasuta ja riiklikult ettenähtud kohustuslikus korras. Lõunasöök ka üldjuhul koolis tasuta. Aga kooli riided, kotid ja koolitarvikud maksavad. Minul lähevad see aasta kooli esmakordselt 3 last. Ma juba pabistan kas jaksan neile korraga kogu laadungi augustis ära osta või jääb mõni asi ripakile. Joonlauad, kustukummid, erilised vihikud (joontega ja joonteta), dressid, tossud, teksad ja muud jalanõud nii sisse kui välja. Pikad esimese klassi nimekirjad, mida jagatakse koolist.
Meie käime mehega mõlemad tööl. Ei ole jäänud lastetoetuste peale koju ja „rikastunud“. Ega mõtlegi sellise võimaluse peale nagu siin vällja on pakutud. Samuti oleme oma palkadega saanud lubada endale ruumikama elamise kus igal lapsel on oma tuba. Minul on aga nt selline töö (administratsiooni vallas), et ma ei kujuta üldse ette millal minu palk saavutab Eesti keskmise taseme. Kas see üldse kunagi juhtub. Aga elada on vaja nüüd ja praegu ning lapsi kasvatada täna. Süüa ja riidesse tahavad saada kõik. See on miinimum elementaarne, mida ma pean oma lastele võimaldama.
Küttepuud, kütus, soojus, vesi ja elekter ei ole suurte arvetena inimestel planeeritud väljaminekud (nagu liisingud ja muud planeeritavad kulud) vaid tekkinud iseeneslikult ja on peres ühistarbimiseks (ka siis kui pole lapsi) ja siin kohal ei saa rääkida lastetoetuste tõstmisest kui kommunaalkulude katmisest. Need kulud peavad minema muude toetuste arvele mille riik peab tagama.
Minu arvates on aus kui Eesti riik lapsi toetab. Üldjuhul jäävad lapsed Eesti riiki elama, kellest saavad täiskasvanud mehed ning peavad hakkama Eesti riiki (aja)teenima. Või naised kes lapsi sünnitavad. Minu arvates on aus, et algul toetab riiki lapsi ning hiljem peavad panustama need lapsed (noormehed) riigikaitsesse.
See on puhtalt minu pere näide, kogemus ja arvamus.