Teema: IVF september-oktoober

Paistab, et minu esimene ivf sai oodatust kiirema lõpu. ????
Täna hommikul ärgates avastasin kerge määrimise, mis muidugi kohe mind rivist välja lõi. 5 päevase blasto siirdamisest sai täna nädal. Käisin enda rahustuseks vt tegemas, ja see ei näidanud mitte mingit raseduse märki. Seega meie täpike ei pesastunud. Nüüd õhtuks on saanud määrimisest juba täitsa punased päevad ja kõhus on täitsa päevade valu.
Kuna arsti kätte ei saanud täna eeldan, et homme hommikul pole vaja progesterooni süsti teha?

Ootused ja lootused olid kõrged, kuigi teadsin, et ei pruugi õnnestuda ja proovisin asja ka mõistusega võtta. Aga eks esimene kord vist ongi kukkumine valusam. Täna-homme lakun haavu ja siis tuleb pea püsti edasi minna!

Kõigile ootajatele tugevat närvi ja vastupidamist!

Kas keegi täna-homme punktsioonile ka? Tahaks teada, kas keegi minuga ühel maal, et siis saaks koos edasi oodata 🙂 Minul homme punktsioon.

#3253862:

Kas keegi täna-homme punktsioonile ka? Tahaks teada, kas keegi minuga ühel maal, et siis saaks koos edasi oodata ???? Minul homme punktsioon.

Minul punktsioon reedel (18 -dal) kell 8:40. Täna teen kell 21:00 Ovitrelle. 🙂

Myy

#3253177:

Positiivse vt saanud ja uh ootajad! Kuidas teil enesetunne, kõhuvalud, voolus? Mul kõht pidevalt punnis ja tuikab, süda paha ei ole, väsimust pole, kuid eile tuli paberile pruun voolus, mida täna küll pole aga ära see mu igatahes ehmatas. Uh aeg järgmisel nädalal.

Enesetunne suht hea, kõht on punnis , veidi tuikab .Süda paha pole, väsimust pole .Uh nädalal 44, täpset aega veel ei tea , kuna NV annab arst aegu nö jooksvalt, 25.10 selgub, mis päeval uh tehakse
S36

#3254405:

Kas ei saa arstilt või embrüoloogilt küsida selle kohta?

Loogiline oleks ikka, et patsient hoitakse kursis absoluutselt kõigega.

Kuidas teistel kes ITK-s?!

#3253996:

Minul on ka kuidagi väga nõutu oleks ITK-ga. Eelmine kuu oli täisring, saadi kokku 11 rakku, viljastus 7, siirdati 2 ja ülejäänud olid surmkindlalt nii tugevad et külmutada. Kui e-maili teel aru pärisin, sain vastuse, et külma läks ainult 1?! Mis siis juhtus. Kahjuks minu täisring ei õnnestunud, siirdati kolme päevased ja 10 päeva hiljem olid päevad platsis. Minu loogiks ütleb, et siis miski polnud tegelikult kvaliteetne ja ka need kaks mis mulle siirdati ei osutunud piisavalt tugevaks, et kasvõi üks neist edasi areneks. Nüüd mul see 1 ainus külmas, nii kardan et head nahka sealt ei tule. Teate, mul on vahepeal tunne, et ma tahaks olla seal laboriruumis ja embrüloog seletab kõik lahti.

Ma tegutsen ka ITKs ja helistasin täna laborisse, kust sain teada, et 3 embrüot külmutati. Kui nende arengu või seisukorra kohta küsisin, siis see sekretär ütles, et tema täpsemat infot ei näe, aga võin embrüoloogile helistada ja uurida. Või siis enda arsti käest protokolli küsida, kus on kirjas kõik (pidavat küll üsna keeruline olema aru saada kui pole endal meditsiinilist tausta, aga siis arst vast seletab). Aga ütles, et seisukord pidi hea olema, vastasel juhul nad poleks külmutanud.

Nii et soovitan sul ka siis kas arsti või embrüoloogiga ühendust võtta ja usun, et nad jagavad infot 🙂

Kribul

#3255293:

Minul täna punktsioonil käidud. Saadi ainult 3 munarakku. Pole just kõige uhkem seis, aga eks tuleb nendega kuidagi hakkama saada. Mõtlen nende rakukeste peale terve päeva, et nad ikka viljastuksid ja kosuma hakkaksid. Homme helistan embrüoloogile ja eks siis kuuleb kas siirdamine üldse tuleb või mitte.

Mul ei ole kunagi olnud ITK-s seda kombinaadi tunnet, et kõik on üks suur hall mass, aga täna oli esimest korda selline tunne, et kõigil on kiire-kiire. Hops sisse, hops pukki, hops voodisse ja riided selga – minekut! Kogu protseduur uksest sisse astumisest kuni väljumiseni võttis umbes-täpselt 1 h. Mitte et ma nüüd arvaks, et seal on aega ja kohta uneleda, aga varem on kuidagi rahulikum kõik olnud. Või siis olen ise parajaks hellikuks muutunud ????

Ei mäleta, mis sinu lugu täpsemalt oligi? Mitu täisringi/siirdamist seljataga või on esimene katse? Otsisin veits, aga ei leidnud.
Refreshisin täna mitu korda, ootasingi, et kuidas Sul läks. 🙂 Homme endal see kõik ees. Millal siirdamine?

Myy

#3255370:

Ei mäleta, mis sinu lugu täpsemalt oligi? Mitu täisringi/siirdamist seljataga või on esimene katse? Otsisin veits, aga ei leidnud.

Refreshisin täna mitu korda, ootasingi, et kuidas Sul läks. ???? Homme endal see kõik ees. Millal siirdamine?

Myy

Ma ei ole jah sel korral eriti siia midagi postitanud, käin lugemas teiste lugusid ja endale jõudu ammutamas. Mul endal muidu kolmas täisring hetkel käsil. Eelmised kaks ebaõnnestusid ja külma ka ei saanud midagi.

Minul diagnoositud kolmanda astme endometrioos + üks munajuha ei käi läbi. Ja ega vanus ka enam ei hellita vaid tiksub armutult. Mehel kõik korras.

Siiradmine peaks toimuma kõigi kirjade järgi 22.10.

Saadan sulle head soovid Myy, et sul homme hästi läheks! ????[/quote]

Nii loodan, et su mammukesed ilusti kosuvad seekord! Anna kindlasti teada, kui uudiseid.

Siis oleme me igasmõttes ühel maal, et minul ka kolmas täisring käsil. Eelnevad 2 külmaringi siirdamist + 1 värske siirdamine- kõik olid 0 tulemusega (ei mingit pesastumist). Arsti sõnul munarakkude kvaliteet kehv, vanus 26. Seekord süstisin lisaks gonalile ka luverist, mida varem pole olnud, eksnäis, kuidas nüüd kvaliteet..

Aitäh Sulle ilusate soovide eest!

Myy

Minul punktsioonil käidud. Saadi 27 foliikulit. Arst ütles, et kindlasti neist kõik ei ole täitsa küpsed. Siirdamine 23.10, kuid pidin veel esmaspäeval helistama arstile üle, kuidas enesetunne (ega hüperit pole). Homsest ka clexane süstid ja gepretix.

Myy

#3256316:

Mina siin uurin niisama tuleviku tarbeks pragustelt IVFikatelt, et…

1. Teie, kellel teil on diagnoosiks seletamatu viljatus (st et kõik on justkui korras nii teil kui mehel, aga pole mitte kunagi teadaolevalt rasestunud), kas tegite enne IVFi ravi alustamist ka muid ravikuure läbi?

2. Kas siin on keegi, kelle KMI on piiripealne/üle 25? Kas arst on selle kohta midagi öelnud?

1. Mul seletamatu viljatus, aga varasemaid rasestumisi siiski kaks (mõlemad õnnetu lõpuga, viimane 5 aastat tagasi). Enne IVF-i oli 6 tsüklit raviskeemi Clostilbegyt + Ovitrelle + Duphaston. Ja enne seda veel raviti kõrget prolaktiini. Kogu teema siis nii, et 2a püüdmist, siis ebaõnnestunud IVF ja siis 2.5a ise rasestumine (pärast ureaplasma ravi).

2. Mul on üle 25, ükski arst ei ole midagi öelnud.

#3256384:

#3256196:

Minul punktsioonil käidud. Saadi 27 foliikulit. Arst ütles, et kindlasti neist kõik ei ole täitsa küpsed. Siirdamine 23.10, kuid pidin veel esmaspäeval helistama arstile üle, kuidas enesetunne (ega hüperit pole). Homsest ka clexane süstid ja gepretix.

Myy

Ooo, sul ikka korralik saak ???? Tubli! Ehk õnnestub siiski siirdamisele ka saada!

Minu kolmest rakust viljastus kaks ja kui eile õhtul mängisin mõttes ka variandiga, et kolmas katse läks puhta aia taha, siis hommikul embrüoloogiga rääkides tuli kuidagi optimismi juurde, et need kaks on tublid ja arenevad ootuspäraselt. Tormasin apteeki kohe Prolutex ampullide järgi ???? Igatahes on lootust 22.10 siiski siirdamisele saada – jehhuu!

Mul on nii hea meel Su üle. ???? Loodame, et pisikesed kosuvad ilusti ja saame mõlemad siirdamisele. Ja siis hakkab pihta see jubepikk ja närvesööv ootamine.

Kas keegit siit veel Tartus TÜK-is toimetab? ????

Myy

Keegi veel Dr.Rassi juures toimetab/toimetanud? ????
Meili teel arstiga suht raske suhelda, väga kidakeelne.
Kuidas peaksin lähenema, et saaks rohkem infot? Helistama?

Kirjutasin arstile, kui algas määrimine. 2 päeva hiljem lõpuks vastas, et progesteroon lõpetada.
Mehel avastati ureaplasma. Sellest oli Dr.Trošiniga juttu enne siirdamist. Ta ütles, et kui ei õnnestu, tuleks ravida.
Küsisingi Dr.Rassi käest, kas on vaja ravida ja millal peaks alustama. Ta vastas, et ravi alustada koheselt ja kuu aja pärast saab uuesti proovida.
Et siis juba novembris? Kas tõesti nii ruttu uuesti täisringile? Kas see tervisele ei mõju halvasti? Keha ju ikkagi vajaks mingit taastumist, või ei?
Ma nüüd siis ei teagi, kas ta pani meid juba kirja uuele ringile või mida ta mõtles järgmise kuu all.
Kas ma peaksin talle siis kohe uuesti kirjutama või teeme ravi ära ja siis võtan ühendust?
Tegelikult jäi jutt, et 21 vt ja 22 nad ise helistavad mulle, et vastuseid teada, aga kuna nüüd ju hakkasid päevad ja arstile kirjutasin ära, siis ju vaevalt, et helistatakse. Või siiski?

Mulle muidugi sobiks, kui saaks kohe uuesti proovida ju. See ootamine tundub nii aja raiskamisena. Olen vist lihtsalt jube kärsitu. ????

Tere!

Olen siin teie tegemistele juba ammusest ajast kaasa elanud ja veidi isegi endometrioosi ravist kirjutanud, kuid vahepeal on palju aega mööda läinud ja mõtlesin, et kirjutan, mis vahepeal toimunud on – hoiatan ette, et tuleb pikk kirjutis.

Nüüdseks on olnud võimalik juba pea 7 aastat lapseootele jääda, kuid tulutult. Pea 4 viimast aastat oleme teemaga teadlikult tegelenud, tee viis meid üsna pea viljatusraviarstile dr Aluri, kes diagnoosis ka laparoskoopial endometrioosi, üritasime seda ravida (Visanette 4 kuud). Pärast seda oli lootust poole aasta jooksul jälle iseseisvalt rasedaks jääda, kuid ei õnnestunud. Seejärel oli jupp aega igasugune eneseusk ja jõud otsas, kunstlikku viljastamist ma toona enda jaoks mõtestada ei suutnud, seega ma selleks valmis siis veel polnud ja rühkisin omal käel edasi. Arstile samuti tagasi ei suutnud minna. Paraku oli see kõik vaimsele poolele ikka väga hävitav.

Aasta hiljem läksin hoopis muude muredega naistearstile, kes minu õnneks vaatas, et ma varem olin pidevalt viljatusravis arvel ja suunas mu sinna tagasi. Ma olen talle väga tänulik, sest kes teab, millal ma selle tee oleksin julgenud uuesti ette võtta. Dr Aluri oli selleks ajaks ise koduseks jäänud ja mulle määrati dr Erlang uueks arstiks. Ajajoonel oleme jõudnud eelmise aasta novembrisse.

Kui alguses tundus dr Erlang veidi liiga konkreetne, siis õnneks ta nägi kohe, et me olime mõlemad väga räsitud ja murtud, seega lähenes edaspidi väga tasakaalukalt. Saime temaga väga hea kontakti luua, ta oli nõus meie sooviga otsida alguses võimalikult vähesekkuvaid võimalusi. Pärast korralikku eeltööd erinevate analüüside näol sai esialgseks plaaniks aidata viljastumisel juhtuda mõningate ravimitega – kombinatsiooniks Clostilbegyt ja Ovitrelle. Meie ülesanne seejuures õigel ajal vahekorras olla. Proovisime seda 3 kuul, tulutult. Vahepeal oli emakas midagi imelikku nähtaval ja käisin ka hüsteroskoopial. Sain polüübi diagnoosi, kuid ette polnud võtta midagi.
Järgmine etapp IUI, kuid tagavaraks lubasime end ka IVF järjekorda panna, kuigi me vaimselt polnud selleks veel valmis. Ravimid IUIga samad, kuid veidi sekkuvam kui omal käel tegutsemine. Neid ringe tegime 3 ja lisaks 3 korda omal käel sinna vahele koos ravimitega, kuna osadel kuudel oleks jäänud protseduur nädalavahetusele.

Üleüldiselt toimis Clostilbegyt normaalselt – pea iga kord oli nähtaval 2 folliikulit, kõrvalnähtusid vähe, kuigi munasarjad valutasid. Ovitrelle süstimisega harjusime ka ära.

Huvitaval kombel oli aga 3 täiesti erinevat IUI protseduuri 2 eri arstiga. Esimene kord veidi rõhuv tunne kõhus ja määrimine samal päeval. Teine kord ei tundnud midagi ja ei määrinud. Kolmas kord oli paraku hull – arst ei saanud kateetrit emakakaelast sisse, proovis tugevamaga, ka ebaõnnestus, järgmiseks võttis tangidega emakakaelast kinni ja õnnestus, kuid see valu ei lähe meelest. Ma ei tea, miks tuimestust ei kasutanud, kuid ma olin minestamise äärel,pisarad voolasid kontrollimatult mööda põski. Valuhood olid veel mitu päeva ja samasugused valutuiked tulevad vahepeal suvalistel ajahetkedel ka tagasi. See selleks, õnneks oli viimane IUI. See viimane kogemus pani mind aga edasist ehk IVF kartma, sest IVF siirdamine on põhimõttelt ju väga sarnane.

Vahepeal oli meil olnud ka paar kuud puhkepause IUI vahel ja enne IVF. Need olid väga vajalikud, et ennast koguda ja kehal veidi ravimitest puhata.

Edasise võttis üle dr Loog. Saime ka IVF nõustamise, samuti nõustamise embrüoloogiga, kuna mulle tundus, et olen siiski teadmatuses ja meie jaoks tundus see, et IVF puhul ikkagi kasutatakse nii iseeneslikku viljastumist katseklaasil kui ICSId paralleelselt, siis viimane tundus vaimselt vastuvõetamatu. Õnneks suutis embrüoloog meile kõike nii hästi selgitada, tekitas oma jutuga sooja õhkkonna ja me saime oma otsuse ise teha. Taustaks: nüüdseks olen aru saanud, et mulle on vaja väga palju tehnilist infot, et asi enda jaoks läbi mõelda ja mõtestada. Mind aitas väga see, et kui me laseme munarakud viljastada mõlema meetodiga, siis on suurem tõenäosus ka teada saada, kus ja mis põhjusel meie viljastumine ebaõnnestub. Kui me oleks valinud vaid tavapärase viisi, siis võibolla oleks juhtunud, et ükski poleks viljastunud ja me oleks pidanud jälle otsast raviga alustama jnejne.

Igatahes jõuame lõpuks jutuga otsapidi munasarjade stimuleerimiseni ja selle aasta augustisse.

Tsükli 6. päeval alustasin Ovaleapiga (kokku 10 päeva), see paneb kõhu pakitsema. Tsükli 12. päeval alustan paralleelselt Cetrotidega, mis on väga valulik, kõht sügeleb meeletult ja läheb sekunditega väga paiste.kuna Cetrotide süst on õhtul, siis hommikuks on paistetus veidi alanenud. Õnneks paistetan iga süstiga aina vähem lisaks, kuid edasi olen punnkõht, kõrvaltseisjale paistan rasedana ja mõned süstikohad said omale sinikad ka juurde. 15. päeval on 3 süsti, sest õhtul tuleb ka Ovitrelle teha. Selle süstimise protseduuriga harjub nii ära, kuigi üle kere on halb olla.

Punktsiooni teki dr Rass. Ootuspäraselt mõjus täisnarkoos halvasti, aga uudised olid munarakkude osas head:
Kokku tekkis 18 folliikulit, neis oli 15 munarakku.
Oli ka kurvastust, sest progesteroonitase oli nii kõrge, et siirdamine otsustati käesoleval tsüklil ära jätta. Hakkasin võtma Dostinexi.

Edasi jäin uudiseid rakkude edenemisest ootama. Uudised tõstsid alguses pea pilvedesse – 15st munarakust viljastus 14, ja siis lõid jalust maha, sest külma pandi 2 tk. Kahjuks ei osanud sekretär mulle selle kohta midagi kommenteerida, aga sain järgmisel päeval embrüoloogilt teada, et arenemine seiskus mõne aja pärast enamikel ja tasub edasi uurida, kas munarakkudel on midagi viga.

Esialgu olime omadega jälle sodid, aga suutsime end kokku võtta, kui meenutasime, miks me seda olime nõus tegema. Need olid kurvad uudised, kuid need andsid infot, millega edasi minna. Järgmine kord arutasimegi arstiga, mia võis embrüote arenemist takistada. Valikus oli munarakkude ja seemnerakkude kehv kvaliteet. Kuigi meespool on klassikalised uuringud kõik läbinud ja kõik on korras olnud, siis otsustasime sperma oksüdatiivse stressi analüüsi kasuks. Munarakkude kvaliteeti niimoodi tõsta ei saa, küll aga mehe rakkude oma, kui analüüs peaks kehv olema.

Edasi jäi ka järgmine tsükkel vahele, kuna emaka limaskest oli õhuke.
Järgmiseks tulid mehe tulemused, mis olid korras ja kohe otsa ka siirdamine, kuna nii analüüsid kui emaka limaskest olid õigel ajal õiges arenguetapis. Paralleelselt muidugi suutsin ennnast ära külmetada enne siirdamist.

16.10.19 oli siirdamine. Öösel muidugi suurt ei maganud ja olin päris ärevil, aga pandi 1 ilus 5päevane, kõik emotsioonid olid hästi tugevad, kui protseduur oli tehtud. Emakakael tuimestati ära, tundsin ennast seal hästi, polnud valus ega midagi.

29.10.19 peaks tulema vereanalüüs, kui sinnani välja veab. Praegu ikka tõbine, aga aeg pärast siirdamist on õnneks siiani üsna ruttu möödunud.

Aitäh toetuse eest!

Hetkel kasutan ainult Duphastoni, Dostinexi lõpetasime ära.

Embrüod külmutati eraldi kõrtes, seega 1 jäi külma ootama.

Peony

#3258684:

Pöidlad pihus, et Teil õnnestuks! Dr. Loog on väga proff.

Tänud ka detailse kirjelduse eest, nii tore on lugeda. Ühtlasi informatiivne ka!

Küsimus kas see üks jäi veel külma? Vahel sulatavad kaks korraga ja siirdavad ka kaks?

Kas toetavatest ravimitest on Prolutex süstid või geelid?

eest

#3258572:

Tere!

Olen siin teie tegemistele juba ammusest ajast kaasa elanud ja …

Jah, ainult Duphaston. Algselt oli planeeritud ka progesteroon lisaks ja sain isegi retsepti, kui punktsiooniga samasse tsüklisse pidi siirdamine minema, aga mul oli see siis kõrge (tsükli 12. päev ja tase oli 3,1 nmol/L), seega ilmselt seetõttu jäi ära. Nt nüüd siirdamise päeval ehk tsükli 18. päeval oli tase 24,6 nmol/L).

Kas Sul on tavaliselt madal olnud?

#3258854:

#3258818:

Jah, ainult Duphaston. Algselt oli planeeritud ka progesteroon lisaks ja sain isegi retsepti, kui punktsiooniga samasse tsüklisse pidi siirdamine minema, aga mul oli see siis kõrge (tsükli 12. päev ja tase oli 3,1 nmol/L), seega ilmselt seetõttu jäi ära. Nt nüüd siirdamise päeval ehk tsükli 18. päeval oli tase 24,6 nmol/L).

Kas Sul on tavaliselt madal olnud?

Peony, hoian sulle pöialt!

Aitäh sinu pika kirjelduse eest.

Kas teil on peale munarakkude kasvatamise algust ja enne punktsiooni veel verd võetud ja mõõdetud erinevate hormoonide tasemeid? Mul ei tehtud peale süstimise alustamist muud, kui kolm ultraheli.

Aitäh Sulle!

Mul võeti 7. süstimise päeval analüüsid ja tehti ultraheli. Järgmiseks oli juba punktsioon. Kas Sul muudeti ravimite koguseid samuti pärast iga ultraheli? Reageerisid ehk munasarjad liiga aeglaselt/kiirelt ja kontrolliti seda?

Kas Sul hakkas juba uus ring peale või tehti eelmisel korral nii?

Hoian igatahes pöialt!