Ma ei ole kade, et kolmelapselised suuremat toetust saavad ja olen tänulik ka selle pisikese lapsetoetuse tõusu üle, AGA kuigi see napakas 24-aasta vanusepiir ära kadus, ei tundu mulle loogiline see toetusest astmeline väljumine. Kui üks laps kolmest saab täiskasvanuks ja kasvab lapsetoetusest välja, siis pere ongi kahelapseline. Kui teine laps toetusest välja kasvab, siis ühelapseline. Sealt tuleb ebavõrdsus minu silmis. Mitte ei ole ebavõrdne see, et toetust saab keegi, kellel hetkel rohkem lapsi on. Kui palju on Facebooki kommentaariumis ja ka siin teemas läbi käinud kolme lapsega emade juttu, et aga ühe ja kahe lapsega ONGI lihtsam ja ei olegi sisuliselt mingeid kulusid ja kulud on just nimelt kolme lapsega, aga kui üks laps on täiskasvanu, käib tööl, elatab ise ennast, jääb perre kaks last ja endine kolme lapse kasvataja saab ka ühtäkki sisuliselt ei mingite kuludeta ja hästi elada, nagu teised kahe lapse emad. Aga ei ole ju nii. Muidugi ei saa olla võrdselt võrreldavad ühe- ja kolme-neljalapselised pered, aga kaks kahelapselist pere peaksid olema võrdsed. Kaks ühelapselist ka. See astmeline toetus tekitab sellise momendi, kus ühes kahe lapsega peres on toetus 160 eurot, teises üle 400, kuigi mõlemas on kaks last ja kulud peaksid samad olema ju. Kui veel üks laps saab täiskasvanuks, siis üks ühelapseline pere saab toetust 80, teine üle 200. Mul ei ole tõesti selle vastu midagi, et peretoetus, kui selline on olemas, aga peretoetus peaks lõppema, kui suurpere seaduse silmis kahelapseliseks muutub. Lapsetoetus jääb ju kahe lapse kohta alles.